Tsiviilasi nr 2-06-4842
Tsiviilasja number
2-06-4842
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom(eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
OÜ * hagi L.J, R.H ja H.K .H vastu 133 317 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.05.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.J ja H.K .H apellatsioonkaebus; kaasapellant R.H
Kohtuistungi toimumise aeg
06.02.2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ *; esindaja Arno Letner kostjad L.J, R.H ja H.K .H; nende esindaja esindaja Kaire Aus
Pärnu Maakohtu 29.05.2006 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud täiendavat põhjendust, kuid täpsustada otsuse resolutsiooni, sõnastades selle järgmiselt: Välja mõista L.Jlt ja H.K. Hlt solidaarselt 17 211 kr. OÜ * (reg.kood xxxxxxxx, asuk. x) kasuks. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule kättetoimetamisest.
vandeadvokaadi vahendusel 30 päeva jooksul arvates
esitada otsuse
Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ * kostjate L.J ja R.Hga, kellest R.H tegutses H.K .H volinikuna, 10.01.2006 käsirahalepingu nr 1 eesmärgiga saavutada kokkulepe selles, et L.J ja H.K .H müüvad hagejale hiljemalt 15.04.2006 9,99 ha neile omandiõiguse alusel kuuluvast x kinnistust x külas x vallas Pärnumaal. Lepingu täitmise tagamiseks maksis hageja ostuhinnast 90 000 krooni käsirahana kinnistu omanikele L.Jle ja H.K .Hle, kummalegi 45 000 krooni. 30.01. ja 31.01.2006 teatasid kostjad hagejale oma keeldumisest sõlmida kinnistu notariaalset müügilepingut ja hageja nõudel tagastasid käsiraha 90 000 krooni. Kostjad käitusid pahauskselt ja põhjustasid lepinguliste kohustuste süülise mittetäitmisega hagejale otsese kahju 18 317 krooni, mida hageja kandis seoses eeltöödega kinnistust eraldatava maatüki väljamõõtmiseks (lepingu p-st 5.1.2 tulenev kohustus). Samuti leppisid pooled eellepingu p-s 6.1 kokku, et kui notariaalne müügileping jääb müüja süül sõlmimata, tasuvad müüjad (kostjad) hagejale 115 000 krooni leppetrahvi. Seda lepingulist kohustust kostjad täitnud ei ole. Tuginedes pooltevahelisele lepingule ja võlaõigusseaduse § 3 p-le 1, § 6 lg-le 1, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 1 ja 4, § 65 lg-le 4, § 76 lg-tele 1 ja 2, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 3, lg-le 2, § 104 lg-tele 1, 2 ja 5, § 115 lg-le 1, § 128 lg-le 2, § 138 lg-le 1 ja § 162 lg-le 1, palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 133 317 krooni, sellest 115 000 krooni leppetrahvi ja 18 317 krooni kahju hüvitamiseks. Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Poolte vahel 10.01.2006 sõlmitud leping on TsÜS § 87 alusel tühine seaduses sätestatud kohustusliku vorminõude järgimata jätmise tõttu. Vastavalt AÕS § 119 lg-le 1 peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostjad tagastasid hagejale lepingu alusel makstud käsiraha 90 000 krooni ning rohkem neile pooltevahelisest lepingust kohustusi ei tulene. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi 29.05.2006 otsusega osaliselt ja mõistis L.Jlt ja H.K .Hlt solidaarselt välja võlgnevuse 17 211 krooni. Kohus tugines hagi osalisel rahuldamisel VÕS § 11 lg-tele 1 kuni 3 ja 5, § 119 lg-tele 1 ja 2 ning TsÜS § 84 lg-le 1 ja §-le 87. Otsuse põhjendustes nõustus Pärnu Maakohus kostjate vastuväidetega hagile ega pidanud vajalikuks neid korrata. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal seaduslik alus nõuda kostjatelt leppetrahvi. Küll kuulub rahuldamisele hageja nõue otseste kulutuste hüvitamise osas. Kohus järeldas, et hageja asus heas usus täitma pooltevahelist lepingut ja tegi selleks kulutusi. Hageja kulutused on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Pooltevahelisest lepingust ei tulene, et hageja pidi tellima objekti hindamisakti, seega kulu 1 100 krooni ei kuulu hüvitamisele. Hageja tehtud kulutused summas 17 186 krooni ja kulutused väärtkirjade saatmisele summas 31 krooni tuleb tasuda kostjate poolt. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 17 211 krooni.
Hageja nõue kostja R.H vastu ei kuulu rahuldamisele, sest R.H ei olnud vaidlusaluses lepingus lepingupool, vaid kostja H.K .H esindaja. Samuti ei ole R.H vastavalt hageja 2(5)
esitatud kinnistusraamatu väljavõttele kinnistu omanik. Seega ei ole nimetatud kostja kunagi võtnud mingeid kohustusi hageja ees. Apellatsioonkaebus Kostjad paluvad tühistada Pärnu Maakohtu 29.05.2006 otsuse osas, millega nendelt mõisteti solidaarselt välja 17 217 krooni ja jäeti kohtukulud poolte kanda, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada apellatsioonkaebus ja jätta 17 211 krooni ning kohtukulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 84 lg 1, luues tühisele tehingule õigusliku tagajärje, milleks on hageja poolt tühise lepingu täitmiseks väidetavalt kantud kulutuste alusetu väljamõistmine kostjatelt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 asunud seisukohale, et tühisest lepingust ei saa tekkida võlakohustust. Maakohus on kaevatavas otsuses möönnud, et poolte vahel 10.01.2006 sõlmitud käsirahaleping nr 1 on kostjate poolt esiletoodud asjaoludel seaduses sätestatud kohustusliku vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja kehtetu (VÕS § 11 lg 1 ja 3, AÕS § 119 lg 1, TsÜS § 84 lg 1) ning et kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale leppetrahvi. Vastavalt VÕS § 158 lg-le 1 on leppetrahvi eesmärk hüvitada kahjustatud lepingupoolele lepingu rikkumisest tekkinud kahju. Tühise lepingu puhul puudub kahjustatud lepingupool ning sellisest tehingust ei saa tuleneda leppetrahvi, s. o lepingulise kahju hüvitamise nõuet. Hageja, kes tegeleb alates 05.11.2003 majandus- ja kutsetegevusena kinnisvara vahendamisega, sõlmis seega teadlikult seadusega vastuolus oleva lepingu, eesmärgiga kahjustada vastavaid teadmisi mitteomavaid lepingupooli leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudega. Kostjad märgivad apellatsioonkaebuses täiendavalt, et tühine tehing ei sisaldanud nende kohustust teise lepingupoole kulutuste tasumise osas ning hageja ei ole lepinguga seoses tehtud kulutusi tõendanud, mistõttu kuluhüvitise väljamõistmine kostjatelt ei saa ka tõendatuse seisukohast olla põhjendatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja esitatud dokumentaalsed tõendid ei ole kulutusi tõendavad dokumendid juriidilises mõttes, kuna ei vasta raamatupidamise seaduse § 7 lg-s 1 raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele. Hageja esitas kulutuste tõendamiseks enda koostatud kulutuste koondtabeli, millest ei nähtu kulutuste seos pooltevahelise lepinguga ega ka loetletud arvete tegelik tasumine, s. o kulutuste tekkimine. Ebaselge on asjaolu, et hageja juhatuse liige J. P on esitanud tabelist nähtuvalt hagejale OÜ V nimel arve töö eest, mille ta tegi hageja huvides. Lisaks on hageja kirjeldatud kulutused tööjõule, telefoniteenusele ja auto kasutamisele ajavahemikul 10.01 kuni 30.01.2006 kostjate arvates ebamõistlikult suured. Väärtkirjade saatmisele kulutatud 31 krooni kohta ei ole hageja tõendeid esitanud.
Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vastuses palutakse kohtuotsus jätta muutmata. Ringkonnakohtu istung 3(5)
Istungile palus apellantide esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindaja rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendust ja otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, kuid apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on otsuses õigesti tuvastanud, et hageja asus heas usus pooltevahelist lepingut täitma ja tegi selleks kulutusi 17 211 kr., kuid ei ole märkinud nõude rahuldamise õiguslikku alust. Pooltevahelise lihtkirjaliku käsirahalepingu kohaselt oli lepingu eesmärk müüjatele kuuluva x kinnistust 9,99 ha suuruse maatüki notariaalse müügilepingu sõlmimine, kusjuures poole leppisid kokku oma kohustustes toimingute tegemiseks, mis olid vajalikud notariaalse müügilepingu sõlmimise ettevalmistamisel. Ostja (hageja) kohustus muuhulgas korraldama maamõõtmise, mis oli vajalik kinnistust 9,99 ha suuruse maatüki eraldamiseks (kinnistu jagamiseks). Tegemist oli VÕS §-is 33 lg.1sätestatud eellepinguga, mis sama paragrahvi lg.2 tulenevalt pidi olema sõlmitud notariaalses vormis. Seaduses ette nähtud notariaalse vormi mittejärgimise tõttu oli leping tühine ja pooled ei saa nõuda teiselt poolelt lepingu täitmist. Poolte õigeksvõtuga on tõendatud, et 30. ja 31. jaanuaril 2006 kostjad keeldusid ilma põhjendusi ette toomata notariaalse müügilepingu sõlmimisest ja tagastasid hagejale käsiraha. Seda tuleb hinnata lepingueelsete läbirääkimiste katkestamisena. Kulutused, mida üks lepingupool teeb heas usus, et leping kehtib, kujutab endast selle lepingupoole kahju (nn. usalduskahju) ja VÕS § 15 lg.1 alusel on tal õigus nõuda teiselt lepingupoolelt selle kahju hüvitamist. Sama õigus tekib tal VÕS § 14 lg.3 alusel, mille kohaselt isik ei või pahauskselt läbirääkimisi katkestada. Mis puutub apellantide väidetesse, et hageja ei ole oma kulutuste seost lepingu sõlmimise ettevalmistamisega ja kulutuste suurust tõendanud, siis ei ole kostjad asja menetlemisel esimese astme kohtus sellist vastuväidet esitanud. Kostjad vaidlesid hagile oma kirjalikus vastuses vastu üksnes õiguslikel väidetel (et tühisest tehingust ei teki kohustusi). TsMS § 231 lg.4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seetõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks apellantide poolt märgitud põhjendusel. Maakohtu otsuse resolutsioonist on välja jäänud hageja nimetus, s.o. on nimetamata isik, kelle kasuks kostjatelt L.Jlt ja H.K. Hlt 17 211 kr. solidaarselt välja mõistetakse. Tegemist on otsuse ebatäpsusega, mis tuleb ringkonnakohtu poolt parandada, vaatamata sellele, et selle üle ei ole kaevatud.
4(5)
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.