OÜ V hagi AS T vastu 48 000 krooni saamiseks ja kostja vastuhagi 119 618, 28 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 07.10.2005 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ V apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja OÜ V, esindajad Marina Smirnova ja adv Andres Past, kostja AS T, esindaja adv Vesse Võhma
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Linnakohtu 07.10.2005 otsus kohtukulude osas ning jaotada need ümber. Arvestades poolte vastastikuste nõuete rahuldamist muuta kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust järgmiselt: Välja mõista OÜ-lt V AS T kasuks 99 596 (üheksakümmend üheksa tuhat viissada üheksakümmend kuus) krooni ja 52 senti. Välja mõista OÜ-lt V AS T kasuks kohtukulud 10 808 (kümme tuhat kaheksasada kaheksa) krooni. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 22.10.2003 veotellimuse alusel ajavahemikul 24.10.2003-03.11.2003 veoteenust, s.o vedas laki- ja värvitooteid Tallinnast Moskvasse. Kostja kohustus hagejale osutatud teenuse eest maksma 24 000 krooni, mille kohta hageja esitas kostjale 19.11.2003 arve saatelehe nr 81. Kuna kostja jättis arve tasumata, siis saatis hageja talle meeldetuletusi ja viivis-arve nr 123 summas 17 880 krooni. Hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Rahalise kohutuse
täitmisega on kostja viivitanud 326 päeva, mistõttu kuulub selle aja eest väljamõistmisele kokkulepitud viivis, s.o 0,5% päevas. Tulenevalt eeltoodust palus hageja mõista kostjalt välja osutatud teenuse eest 24 000 krooni ja viivist 24 000 krooni, kokku 48 000 krooni. Kostja vastuväited ja vastuhagi põhjendus
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kaotsiläinud kauba väärtus moodustas kogu veose väärtusest 16,65%. Järelikult on hagejal võimalik nõuda veotasust mitte rohkem kui 20 004 krooni ja seda tingimusel, et ta on hüvitanud kostjale kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju. Viivise nõue on alusetu, kuna poolte vahel ei olnud sellist kokkulepet sõlmitud. Hageja arvesaatelehel nr 81 ühepoolselt nimetatud viivisemäär on meelevaldne ega ole kostjale siduv.
3.Vastuhagis palus kostja hagejalt välja mõista kahjuhüvitis kaotsiläinud kauba eest summas 109 563, 28 krooni ja viivis 10 055 krooni, kokku 119 618, 28 krooni. Vastuhagiavalduse põhjenduste kohaselt selgus kauba üleandmisel saajale, et vedamise käigus on läinud kaupa kaotsi 109 563, 28 krooni väärtuses. 12.11.2003 esitas kostja hagejale nõude kaotsiläinud kauba hüvitamiseks. Hageja sellele ei reageerinud. Kuna hageja ei ole kahju hüvitanud, tuleb talt välja mõista viivis 316 päeva eest summas 10 055 krooni. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja tunnistas vastuhagi osas, mille kohaselt kauba üleandmisel saajale selgus, et vedamise käigus on mingi osa kaubast läinud kaotsi. Hageja ei nõustunud kahju suurusega ja leidis, et see on tõendamata. Kostja nõude suurus ületab kogu veose väärtuse. Kaotsiläinud kauba hüvitamisel tuleb aluseks võtta arvel nr 18 näidatud kauba väärtus. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 021, 76 krooni ja hagejalt kostja kasuks 119 618, 28 krooni ning mõistis hagejalt välja kostja kohtukulud summas 30 895 krooni.
6.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju hüvitamisel peab aluseks võtma arvel nr 18 näidatud kauba väärtuse. Arve nr 18 on koostatud B poolt, kellel puudus selleks veose tellija kinnitus. Juhinduda tuleb kostja saatelehest/koondarvest, mille kohaselt veose väärtus on 42 242, 17 EUR, mitte 9664, 58 EUR, nagu B on määranud. Ka kaubasaadetise tollimisel koostatud tollideklaratsiooni järgi on kauba väärtus 42 242, 17 EUR. Kohus pidas vääraks hageja seisukohta, et kuivõrd müüja B ja kaubasaaja O ei ole esitanud hagejale pretensiooni kauba puudujäägi kohta, siis ei ole kostjale, kes ei ole kauba omanik, kauba saatja ega kauba saaja, tekitatud hageja poolt mingit kahju ning seega ei saa kostja olla hagejaks (vastuhagis) TsMS § 72 lg 2 mõttes. Tollideklaratsiooni nr 10055444 järgi on kauba saatjaks kostja.
7.Asja arutamisel leidis tõendamist, et kauba saaja ja hageja esindaja vahel sõlmiti kauba üleandmisel akt puudujäägi kohta, kus hageja esindaja autojuht Igor Iljin kinnitas kaotsiläinud kauba kogust ja väärtust 7002, 37 EUR. Kostja poolt 24.10.2003 kauba esialgsele ostjale B-le väljastatud arvest nähtub, et müüdava kauba väärtuseks oli 42 242, 17 EUR. Sama väärtus oli märgitud ka 24.10.2003 vormistatud tollideklaratsioonile. Tempel tollideklaratsioonil „tolliformaalsused lõpetatud“ tõendab, et tollideklaratsioon oli eeltoodud näitajatega lõplikult vormistatud. Hageja esitatud arve nr 18 kauba maksumusest 9664, 58 USD ei ole usaldusväärne. Antud juhul oli kauba turuhinnaks kostja 2003. a hinnakirja tüüphinnad. Vaidlusalused värvi- ja lakitooted müüdi septembris 2003 esialgselt B-le, kes neist loobus ning need ostis ära kostjaga 04.11.2003 sõlmitud müügilepingu alusel O on
maha arvatud veo käigus kaotsiläinud kauba kogus (kauba nimekiri, spetsifikatsioon ja hinnad on fikseeritud puudujäägi aktis nr 04/11/2003).
8.Hageja töötaja I. T kirjaliku seletusega on tõendatud, et kaup laaditi peale kostja laadimisplatsil x ja viidi tema poolt tollilattu x, kus peale tollidokumentide vormistamist tolliinspektor kontrollis veose ja pani peale tolliplommi. Seejärel andis masina nr xxx XXXX haagise nr xxx XX veosega x valve alla. Järgmisel päeval andis dokumendid I. I, kes tema juuresolekul kontrollis dokumendid. Hageja ei ole omapoolsete tõenditega I. T seletust ümber lükanud.
9.Veotellimusest tulenev hageja nõue kostja vastu on 24 000 krooni. Kaotsiläinud kauba väärtus 7002, 37 EUR moodustab kogu veose väärtusest 16,576%. Seega on hagejal õigus veotasule summas 20 021, 76 krooni. Kuivõrd hageja ei ole hüvitanud kostjale kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju, siis kostja ei pea hagejale hüvitama summat 20 021, 76 krooni enne, kui hageja on kostjale hüvitanud kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju ja viivise kokku 119 618, 28 krooni. Hageja viivise nõuet pidas kohus alusetuks, sest veotellimuses ei ole viivises kokku lepitud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Hageja OÜ V palus apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldamise korral palus hageja vähendada kaotsiläinud kauba maksumust 21 880, 96 kroonini. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtukulu 2460, 85 krooni ja vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud kohtukulusid 5980, 90 kroonini.
11.Hageja kohustus kostjale kuuluva kauba vedama viimase laost Muuga sadama tollilattu 24.10.2003 tollideklaratsiooni nr 10055444 alusel. Tollilaos vaadati kaup üle ja auto plommiti. Tollideklaratsiooni lõplikku vormistamist kinnitab vastav märge sellel. Kaup jäi tollilattu. Samal päeval tarnis hageja B kuuluva kauba O Moskvasse rahvusvahelise kaubatranspordi saatelehe CMR nr 10126060/311003/0002944 alusel. Arvete nr 307906, 309109, 309110, 309132 ja 309133 järgi müüs kostja B-le kaupa 42 242, 17 EUR eest. Peale tolliformaalsuste lõpetamist tollilaos müüs B kauba O lepingu nr 0001/22/10/2003 alusel, mille kohta väljastas arve nr 18 summas 9664, 58 USD. 24.10.2003 andis kostja hagejale üle arve nr 18, mille alusel 22.10.2003 B müüs tollilaos oleva kauba O maksumusega 9664, 58 USD. Nimetatud arve alusel oli vormistatud T nr XK40070615 ja CMR nr 10126060/311003/0002944. T p-s 8 ja CMR saatelehe p-s 5 on lisatud dokumendina saateleht nr 18. Nimetatud dokumentide alusel vedas hageja kauba Tallinnast Moskvasse O. Sellelt summalt maksti ka tollimakse. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kostja poolt on tõendatud, et lõplik kauba ostja on O, kes 04.11.2003 sõlmis kostjaga värvitoodete müügilepingu, mille alusel ostis kostjalt B-le müüdud kauba. 10.05.2005 kirjast järeldub, et 04.11.2003 sõlmis kostja ja O värvitoodete müügilepingu, mille järgi O ostis kostjalt B-le müüdud kauba, millest oli maha arvatud veo käigus kaotsiläinud kauba kogus. Vastavalt eelnimetatud CMR saatelehele oli kauba saajaks O, kes 22.10.2003 sõlmis B-ga lepingu värvitoodete ostmiseks. Seega oli lõplik kauba ostja O. Kostja ei ole oma nõuet tõendanud. B ja O ei ole esitanud hagejale pretensiooni kauba puudujäägi kohta ega andnud vastavat volitust kostjale. Kuna kostja ei ole kauba omanik, kaubasaatja ega kaubasaaja, siis ei tekkinud temal mingit kahju ja ta ei ole hagejaks (vastuhagis) TsMS § 72 lg 2 mõistes. Kuna B poolt arvel nr 18 on kauba hinnaks märgitud 9664, 58 USD, siis on see veose väärtuseks. Kaotsiläinud kauba väärtus moodustas kogu veose väärtusest 16,576%, s.o 1601, 90 USD.
12.Kohus on jätnud põhjendamatult välja mõistmata hageja õigusabikulud 1001 krooni, s.o 5% 20 021, 76 kroonist, ning mõistnud kostja õigusabikulud välja ebaõiges suuruses. Kuna hagi rahuldati osaliselt (41,71% ulatuses), siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele makstud riigilõivust 1459, 85 krooni. Vastuhagi rahuldamisel saanuks kohus hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 5980, 90 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja AS T palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata osas, millega rahuldati vastuhagi. Kostja nõustus hageja seisukohtadega kohtukulude jaotamise ebaõigsuse osas. Menetluse edasine käik
14.Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse vastuhagi käsitlevas osas muutmata, kuid tühistas selle kohtukulude osas ja jaotas ümber kohtukulud. 14.06.2006 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas kostja on kauba saatja, ja kui ringkonnakohus leiab, et on, siis põhjendama, miks võib kostjat pidada kauba saatjaks vaatamata saatedokumendis märgitule. Kahju suuruse osas tuleb lähtuda CMR art 23 lg-st 1, mille kohaselt arvutatakse hüvitise suurus vastavalt kauba väärtusele selle vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Hüvitise suuruse osas nõustus Riigikohus ringkonnakohtu järeldusega. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus on lõppjäreldustes õige ning selle tühistamiseks ei ole alust, kuid otsust tuleb muuta kohtukulude jaotamise osas. Ühtlasi tuleb muuta kohtuotsuse resolutsiooni ja sõnastada see ümber ning jätta sellest välja kohtuotsuse täitmist puudutav osa. Poolte vastastikuste nõuete rahuldamisel väljamõistetud summad tuleb tasaarvestada ning resolutsioonis seda vastavalt kajastada. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o vastuhagi ja kohtukulusid käsitlevas osas, arvestades seejuures Riigikohtu suuniseid.
16.Vastavalt CMR art 17 lg-le 1 vastutab kauba vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni kauba üleandmiseni. Kauba kaotsiminek fikseeriti kauba üleandmisel vastavas aktis, kaotsiläinud kauba koguse üle poolte vahel vaidlust ei olnud. Pooled vaidlesid selle üle, milline on kõnealuse kauba maksumus. 06.01.2005 vastuses vastuhagile (tl 45-46) leidis hageja, et kostja ei ole tõendanud kahju täpset suurust ning et kaotsiläinud kauba hüvitamise aluseks tuleks võtta 24.10.2003 saatedokumendil nr 18 näidatud kauba väärtus. 15.09.2005 kohtuistungil oli hageja nõus kaotsiläinud kauba maksumuse kostjale hüvitama, kuid vaidles vastu maksumuse suurusele, soovides selle hüvitamisel lähtuda nimetatud dokumendil märgitud summast. Asjaolu, kelle kaupa hageja vedas, käsitles hageja varem niivõrd, kui soovis sellele tuginedes järeldada kauba maksumust (B saatedokumendis on kauba maksumuseks 9664 USD). Vaid pärast asja sisulise arutamise lõpetamist peetud kohtuvaidlustes märkis hageja, et vaidluse all on tekitatud kahju suuruse kõrval ka see, kas kostja on kohane nõudmaks kaotsiläinud kauba eest hüvitust (esitades oma seisukoha ka kirjalikult). Hageja tegi kauba liikumisest järelduse, et kostja müüs kauba B-le 42 242, 17 EUR eest, kes müüs selle edasi Moskva firmale; kauba omanik ja müüja oli seega B, kauba ostjaks O, kes kumbki ei ole hageja vastu pretensiooni esitanud (tl 128-129). Ka apellatsioonkaebuses tugines hageja nimetatud asjaolule ja leidis, et kostja ei ole kauba omanik, kauba saatja ega kauba saaja, mistõttu ei ole temale mingit
kahju tekkinud. Kuigi hageja ei ole esimese astme kohtus enne asja sisulise arutamise lõpetamist nimetatud asjaolule viidatud aspektist tuginenud, peab kolleegium vajalikuks sellele vastata. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse vastava väidetega. Tulenevalt CMR art 5 lg 1 mõttest vormistab saatedokumendi vedaja. Antud juhul on sellesse dokumenti märgitud kauba saatjaks B. Kuigi isikute vahelisi veosuhteid tõendab eelkõige CMR saateleht, siis selles sisalduvate andmete ebaselguse korral tuleb hinnata ka muid tõendeid. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited (sama sätestab ka alates 01.01.2006 kehtiv TsMS § 230 lg 1). Antud juhul on asjas tõendatud, et kauba saatjaks oli kostja.
17.Veolepingu kohaselt kohustus hageja toimetama kostja kauba – x laki- ja värvitooted – Tallinnast Moskvasse. Kauba kogus on tõendatud CMR saatedokumendiga. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et veo tellis ja andis kauba vedajale üle kostja (25.04.2005 eelistungi protokoll - tl 71). Et kostja müüs kauba edasi, ei oma tema nõude puhul tähtsust, sest CMR art 17 kohaselt vastutab kauba vastuvõtmisest alates kauba säilimise eest vedaja. Veolepingu poolteks mitteolnud kolmandate isikute vormistatud saatedokumendid ei saa seada kahtluse alla kostja kui saatja ja hageja kui vedaja vahelise veolepingu olemasolu, viimases sisaldunud tingimustele on hageja ise oma nõudes tuginenud. Apellandi väited selle kohta, et ei B ega kauba saaja ei ole tema vastu nõuet esitanud, ei ole eeltoodu tõttu asjakohased. Tsiviilasjas esitatud tõendite kohaselt oli kauba algseks saatjaks ja lõplikule saajale müüjaks kostja. Seetõttu ei pidanud kostja oma nõudeõigust ega tekitatud kahju suurust täiendavalt tõendama (pealegi nähtub asjas esitatud tõendist, et kostja müüs kauba lõplikule saajale koguses, millest oli maha arvatud veol kaotsiläinud osa). Asjaolu, et kauba lõplikuks ostjaks ei olnud B, ei mõjuta hageja ja kostja vahelisi suhteid. Omandiõigus kaubale ei oma käesoleva nõude lahendamisel tähendust (ka ei oleks kostja ja kolmandate isikute vahelistest võlaõiguslikest suhetest võimalik hageja soovitud järeldust teha).
18.Esimese astme kohus leidis õigesti, et hageja peab kaotsiläinud kauba maksumuse hüvitama, lähtudes seejuures selle tegelikust väärtusest. CMR art 23 lg 1 sätestab, et kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Kauba maksumuse arvutamist täpsustab art 23 lg 2, mille kohaselt määratakse kauba väärtus vastavalt börsihinnale, selle puudumisel vastavalt kehtivale turuhinnale või mõlema puudumisel sama liiki ja sama kvaliteediga kauba tavalisele väärtusele. Asja materjalist nähtuvalt anti kaup vedajale üle kostja laos Tallinnas Liimi 5. Kostja lähtus vastava nõude esitamisel kehtivast turuhinnast, esitades vastava tüüphinnakirja. Kolmanda isiku poolt koostatud saatedokumendil märgitud hinda ei ole võimalik kauba väärtusena käsitada.
19.Kohtuotsuse resolutsioon vajab muutmist. Kuna kostja vastuhagi rahuldati terves ulatuses ja suuremas summas kui hagi, siis tuleb sellest maha arvata hagi osalisel rahuldamisel kostjalt väljamõistetud summa ning vastavalt sellele kohtuotsuse resolutsioon ka sõnastada, jättes sellest välja kohtuotsuse täitmise korda puudutav osa. Nimetatud summade tasaarvestamise tulemusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 99 596, 52 krooni. Vastavalt sellele tuli jaotada ka kohtukulud. Tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 mõistetakse kohtukulud välja sellele poolele, kelle kasuks otsus tehakse võrdeliselt hagi (vastuhagi) rahuldatud osa suurusega. Õigusabi kulude jaotamisel arvestatakse TsMS § 61 lg 1 p-st 1 tulenevat piirmäära. Seega tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista vastuhagilt tasutud riigilõivust 5828, 20 krooni (83,26% 7000 kroonist) ning õigusabikulude katteks
4979, 80 krooni (5% tasaarvestamise tulemusel kostja kasuks väljamõistetud summast). Seega pidi hageja kostjale hüvitama kohtukulud summas 10 808 krooni.
20.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse vaidluse sisulist külge puudutavas osas rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse lõppjärelduse selles osas muutmata, siis jäävad apellandi kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel tema enda kanda.
Ü.Jänes
G.Kivinurm
M.Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.