Menetluskulude kindlaksmääramine Määruse tegemise aeg ja koht
13.märts 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Jõustunud kohtulahend
nr 2-06-9689 OÜ Mones ja Tuur versus OÜ Windmaker Tartu Maakohtu 18.mai 2006 otsus
Määruse tegemine
kirjalikus menetluses
Määruse tegija
kohtunik Helle Tamm
Hageja Kostja
OÜ Mones ja Tuur ( aadress Pärnu mnt 14, 71012 Viljandi) OÜ Windmaker ( aadress Õuna 3-15, Põltsamaa, Jõgevamaa)
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused
Asjaolud Kohtus on jõustunud kohtulahend, milles on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt on menetluskulude kandjaks kostja. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) tasutud riigilõiv 1 750 krooni (maksekorraldus 23983 22.03.2006); 2) tasutud õigusabikulu 590 krooni, mis nähtub (arvest nr 101 20.04.2006). Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale.
Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja on esitanud vastuväite õigusabikulude 590 krooni osas. Kohtu põhjendused TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulud vastavad asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale, asja keerukuse astmele ja lepingulise esindaja professionaalsetele teadmistele. Seadus ei sätesta, milliseid dokumente võib lugeda kantud kulude tõendamiseks tsiviilkohtumenetluses piisavaks. Seega kehtib dokumentaalsete tõendite kohta üldiselt sätestatu (enne 01.jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 117, kehtiva TsMS § 272). Kohtu arvates on kulude tõendatuks lugemine jäetud igakordselt kohtu hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud dokumentide usaldusväärsust. Kohus leiab, et seaduses ei ole nõutud tingimata õigusarvete või muude raamatupidamise algdokumentide kohtule esitamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-06 14.09.2006 p 23). Kohus leiab, et OÜ Sikuti Advokaadibüroo arve nr 101 20.04.2006 õigusabi kulude kohta on usaldusväärne. Arvestades asjas hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 2 340 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata; muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 466 lg 3). Kuna menetluskulude kindlakstegemise määruses ei ületa kaebuse hind 3 000 krooni ja selle peale ei saa edasi kaevata, siis jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele.
Helle Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.