Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.märts 2007, Tallinn
Tsiviilasi
F AS hagi M.K väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.K apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende
Hageja F AS, esindaja Andrias Palmits
esindajad
Kostja M.K
vastu
15 831
krooni
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.10.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse
peale
võib
kassatsioonkaebuse
apellatsioonimenetluse Riigikohtule
apellant
päeva
või
jooksul
vastustaja otsuse
esitada
kassaatorile
kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.F AS esitas 10.12.2004 M.K vastu Harju Maakohtule hagi 15 831 krooni väljamõistmiseks.
2.Hageja nõudis kostjalt soojusenergia tasumist perioodi eest september 2002 kuni oktoober 2004, mil kostja teenust kasutas. Kostja ei tasunud soojusenergia eest kokku 14 561, 20 krooni. Tulenevalt VÕS § 94 nõudis hageja kostjalt viivist 7% aastas, kokku 1269, 80 krooni.
3.Hageja omandas 02.09.2002 esialgselt võlausaldajalt AS-lt K Saue vallas Laagri alevikus aadressil x asuva ehitise olulise osa, milles paikneb katlamaja, samuti Saue vallas Laagri alevikus asuva maa all ja maa peal paikneva kaugkütte võrgu ehk küttetorustiku. Hageja omandis oleva katlamaja kaudu tarbis soojusenergiat ka aadressil y asuv maja, milles elab kostja. Hageja omandas esialgselt võlausaldajalt õigused ja kohustused kostja varustamiseks soojusenergiaga ettevõtte müügilepinguga. Nimetatud lepingust tuleneb ka, et esialgne võlausaldaja varustas kostjat soojusenergiaga, kostja tasus talle tarbitud teenuse eest.
4.Hageja arvestas soojusenergia müügist saadavat tasu AS K poolt väljatöötatud metoodika alusel. AS K esitas kostjale perioodil august 2001 kuni mai 2002 igakuiselt arveid summas 662, 65 krooni. Arvestades kostja eluruumi suurust 50,2m2, on hageja leidnud soojusenergia ruutmeetri hinna järgmiselt: kostjale esitatud arvete summa 664, 64 krooni on jagatud kostja eluruumi suurusega 50,2m2 = 13, 20 krooni/m2. Tulenevalt KMS § 15 lg 2 sisaldab hageja esitatud tariif 13, 20 krooni käibemaksu 5%.
5.Kostja hagi ei tunnista. F AS ei olnud temaga lepingut sõlminud ja siis loomulikult ta ei maksnud. Esimese astme kohtu otsus
6.Kohus rahuldas hagi ja mõistis välja M.Klt F AS kasuks 15 831 krooni.
7.Kuna AS K võõrandas 02.09.2002 ettevõtte (käitise) müügilepingu alusel soojamajandusega tegeleva osa hagejale, siis on hageja AS K singulaarne õigusjärglane. AS K tsiviilõigused ja -kohustused läksid üle hagejale. Vastavalt müügilepingu punktile
4.4.1.on hagejale üle läinud kõik tarbijatega sõlmitud lepingud, siis tuleneb hageja õigus kostjale osutatud soojusenergia eest tasu nõuda AS K ja kostja vahel 28.09.1995 sõlmitud lepingust.
8.Kostja ei ole tõendanud, et temale kuuluv korter oleks maja üldisest küttesüsteemist välja lülitatud. Kostja väide, et ta sulges radiaatorid, keerates kraanid kinni, on kostja paljasõnaline väide ja ei ole millegagi tõendatud. Samuti ei ole tõendatud kostja väide, et ta lõikas saega sooja vee ühenduse ära. Kostja korteriomand asub paljukorterilises elamus, kus kostjal tuleb arvestada ka teiste kaasomanike huvidega. Tegemist oleks kaasomanike õiguste rikkumisega kostja poolt ilma vastava loata kütte- ja veesüsteemi omavolilise väljalülitamise näol.
9.Hageja esitatud soojusenergia hinna arvestusmetoodikale ega viivise arvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.M.K esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
11.AS F ei ole kostjaga sõlminud kirjalikku lepingut ning kostja ei pidanud hagejale tasuma soojusenergia eest. Kostja ja AS K vahel sõlmiti 28.09.1995 kirjalikus vormis korteri haldamise leping nr 1024. Vastavalt lepingu p-le 8.2. lepingu muudatused, täiendused ja lisad kehtivad ainult siis, kui nad on vormistatud kirjalikult ja mõlemapoolselt alla kirjutatud. Kostja leiab, et AS K pidi haldamislepingu lõpetama ja hageja oli kohustatud sõlmima kostjaga, kui korteri omanikuga, soojusenergia müügilepingu kirjalikus vormis peale 02.09.2002.
2(4)
12.Vastavalt ettevõte müügilepingu punktile 1.1.1. ja 1.1.2. omandas hageja AS-lt K Saue vallas, Laagri alevikus, x asuva ehitise (katlamaja) koos vastavate seadmetega. Ettevõte müügilepingu p 4.4.1. kohaselt läksid hagejale üle kõik lepingu lisas nr 7 loetletud lepingud tarbijatega. Hagejale läksid üle ainult kohustused ja õigused seoses soojusenergia teenuste vahendamisega ning ülejäänud haldamislepingu p-s 5 nimetatud teenuseid osutab endiselt AS K. Hageja ei ole kohtule esitanud ettevõte müügilepingu lisas 7 nimetatud haldamislepinguid ja kostjale on arusaamatu, milliste tõendite alusel anti ettevõte müügilepinguga vastustajale üle ka AS K ja kostja vahel sõlmitud haldamisleping. Hageja ei ole kostjale teatanud toimunud ümberkorraldustest soojusenergia varustamise suhtes ega teinud ettepanekut soojusenergiaga varustamise lepingu sõlmimiseks. Vastupidi, alates 2002 septembrikuust hakkas hageja esitama arveid müüdud soojusenergia eest tasumiseks. Kuna AS K ja hageja ei täitnud oma kohustusi (ei lõpetanud haldamislepingut ja ei sõlminud uut soojusenergia müügilepingut), tekkis kostjal alates 02.09.2002 kohustus tasuda soojusenergia eest kahele isikule: AS-le K vastavalt haldamislepingule ja hagejale vastavalt esitatud arvetele. Hageja selline käitumine oli vastuolus heade kommetega ja kostjale väga solvav ning rikkus tema põhiõigusi. Peale selle, kui hageja hakkas esitama kostjale arveid, nõudis kostja kirjaliku lepingu sõlmimist, kuid hageja keeldus soojusenergia müügilepingu sõlmimisest. Asjaolu, et hageja oli kohustatud sõlmima kostjaga soojusenergia müügilepingu kirjalikus vormis tõendab, et 01.12.2004 sõlmiti kirjalik soojusenergia müügileping.
13.Samuti ei ole kostja ajavahemikul september 2002 kuni oktoober 2004 soojusenergiat tarbinud. Kohtu järeldused, et kui kostja korteri kütte- ja veesüsteemi lülitaks välja maja üldisest kütte- ja veesüsteemist, rikutakse kaasomanike õigusi, ei ole millegagi põhjendatud ja on rajatud oletuslikul arvamusel. Kohus ei ole uurinud, kas elamus olev kütte- ja veesüsteem võimaldab süsteemi välja lülitada ühes korteris ja teised korterid saavad katkestamatult kütte- ja veesüsteemi kasutada.
14.Hageja taotleb aegumise kohaldamist septembri, oktoobri ja novembri 2002 arvete alusel tasu väljamõistmisel. Vastustaja seisukoht
15.F AS ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16.Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 10.10.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
17.Maakohus on piisavalt põhjendanud, millisel õiguslikul alusel läksid AS-ilt K hagejale üle õigused ja kohustused varustada soojusenergiaga Laagris y elamut, milles kostja elab. Kostja poolt kaebuses toodud väited ei lükka kohtu järeldusi ümber. Asjaolu, et kostjal oli esialgselt kirjalik haldamisleping sõlmitud AS-ga K, ei takista kuidagi AS-il K müüa hagejale edasi talle kuuluvat organisatsiooniliselt iseseisvat ettevõtet koos kõigi õigustega ja kohustustega, sealhulgas lepingu p. 2.1.2 kohaselt koos kõigi lepingutega. Ettevõte tegutses loomulikult edasi samade lepingute alusel, sest vahetus vaid ettevõtte omanik. Seega pole põhjendatud kostja väide, mille kohaselt pidanuks AS K enne kostjaga haldamislepingu lõpetama. Kostja on küll märkinud, et tal on siis kohustus ühe lepingu alusel sama teenus eest kahe erineva äriühingu ees, kuid see väide ei ole põhjendanud. Kostja pole kordagi väitnud isegi, et AS K oleks talle sama perioodi eest arveid väljastanud ja ta oleks soojusenergia eest tasunud just AS-le K. Seega puudub vaidlus
3(4)
selles, et vaidlusaluse perioodi eest ei ole kostja tasunud ei AS-ile K ega hagejale. Puudub vaidlus ka selles, et hageja poolt olid arved väljastatud.
18.Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja käitumine soojusenergia teenuse osutamisel elamule y, kus kostja elab, oleks vastuolus heade kommetega või et ettevõtte müük hagejale AS-i K poolt oleks vastuolus heade kommetega nagu väidetakse kaebuses.
19.Samuti pole põhjendatud kaebuses toodud väide, mille kohaselt pole maakohus andnud hinnangut kostja väidete selle kohta, et ta pole soojusenergiat kasutanud. Maakohus on otsuse neljandal leheküljel andnud hinnangu kostja väidetele ja leidnud põhjendatult, et vaatamata kostja paljasõnalistele, tõendamata vastuväidetele, on ta kohustatud tasuma hagejale soojusenergia eest vastavalt esitatud arvetele.
20.Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.