Muud › Muud hagiasjad

I. M esitas 16.11.2005 Pärnu Maakohtule hagi A.K ja A.R vastu 82 566, 55. Hageja nõuab kostjatelt asja säilimiseks vajalike tööde teostamise eest raha vastavalt kostjate kaasomandi suurusele: A.Klt 27 555, 52 krooni ja A.Rlt 55 011, 03 krooni. Hagejale ja kostjatele kuulub kaasomandina kinnistu Pärnus, X, reg.osa nr xxxxx. Hagejale kuulub 2/6 kaasomandist, lisaks kuulub talle 1/6 kaasomandist koos S. M ühisomandina. A.Kle kuulub 1/6 kaasomandist ning A.Rle 2/6 kaasomandist. Kinnistul asub kaasomanike ühiskasutuses olev 1912 ehitatud puitmaja. Kinnistu valdamise ja kasutamise kord on kaasomanike vahel 04.07.2003 kokku lepitud ja kinnistusraamatusse kantud. 27.05.2005 teostasid Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelvelve teenistuse töötajad X elamu tehnilise ülevaatuse, mille tulemusena paluti kaasomanikel kasutusele võtta meetmed väärtusliku puitmaja korrastamiseks ja teavitada linnavalitsust elamu remonttööde algamise ajast. Vajalike ehitustööde läbiviimiseks sai hageja ehitusloa 10.08.2005. Ehitusloa eest tasus hageja 500 krooni, millest tuleb A.Kl hüvitada 83, 33 krooni ja A.Rl 166, 67 krooni. Kuna tegemist oli välisfassaadi remondiga, siis kinnitati samuti X välisviimistluse pass. Ehitustööde teostamiseks sai hageja hinnapakkumised mitmelt ehitusfirmalt. 04.07.2005 saatis hageja kostjatele kirja, milles teavitas kujunenud olukorrast, selgitas enda poolt tehtut ning küsis arvamusi nimetatud hinnapakkumiste kohta. Kostjad hagejale ei vastanud. 15.07.2005 sõlmis hageja OÜ-ga H töövõtulepingu X elamu välisfassaadi remondiehitustööde teostamiseks vastavalt hinnapakkumisele. Hageja teostas ettemaksu summas 70 000 krooni. 18.07.2005 alustaski OÜ H töid, kuid teostas töid väikeses mahus ja lahkus. Hageja lasi tehtud tööd ära hinnata ja selgus, et OÜ H teostas töid summas 10 419, 40 krooni. Ülejäänud raha tagastamist nõuab hageja OÜ-lt H. OÜ H poolt alustatud tööd lõpetas ja teostas T OÜ. Samuti teostas OÜ T sokli ja aknaplekkide paigaldused ning hädavajalikud elektritööd. Kõik tööd olid vajalikud elamu kui puitmaja edasise säilimise ja kasutuskõlblikkuse tagamiseks. Tööde tellimisel jälgis hageja, et tööd saaks tehtud mõistliku hinna eest ja hageja tasus OÜ-le T kokku 154 125, 70 krooni. Hageja on kaasomanikke teavitanud tööde teostamisest ning tööde vastuvõtmisest. Pärast hädavajalike elektritööde teostamist OÜ T poolt oli vajalik ka elektrikilbi uus plommimine AS Eesti Energis poolt, mis maksis 288 krooni. Kostjad hagi ei tunnista. Hageja ei esitanud kostjatele enne kohtusse pöördumist iga kaasomaniku poolt maksmisele kuuluvate summade suurust. Samuti ei pidanud hageja kinni kokkuleppest, et raha puudusel suuremaid töid ette ei võeta ja kui saab veidi raha koguda, hakata tegema suuremaid töid. Poolte kokkulepe oli teostada veerennide panek, katuseharja pleki vahetus ja katuse värvimine. Need tööd on seni teostamata. A.R seisukohalt saab põhjendatuks lugeda tema kasutuses olevale kaasomandi osale teostatud töödest vundamendi peal oleva 1 palgi ja voodrilaua vahetus koos värvimisega 8m2 ulatuses ning 9 ploki panekut alusvundamendi tugevndamiseks koos samas suuruses voodri vahetuse ja värvimisega. A.K seisukohalt on põhjendatud tööd tema osale mõlema akna aluse soojustamine koos voodrilaua vahetuse ja värvimisega 4m2 suuruses. Kostjatele kuulub pool ühisest asjast ja igasuguste ehitustööde teostamine saab toimuda poolte kokkuleppel vastavalt AÕS § 72 lg 1 ning hagi on esitatud valel õiguslikul alusel.

Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja A.Klt 27 349, 70 krooni ja A.Rlt 54 699, 35 krooni I.M kasuks. Vastavalt kinnistusregistri andmebaasile Pärnus, X asuv kinnistu, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu linna jaoskonna reg.osa nr xxxxxxx kaasomanikud on A. K 1/6 kaasomandist, A. R 2/6 kaasomandist ja I. M 3/6 kaasomandist. 2(4)

Hageja tegi ehitustöid kinnistul asuval elamus 165 333, 10 krooni eest, tööde tegemiseks kaasomanike kokkulepe või enamuse otsus puudub, mida tõendavad poolte seletused ja tunnistaja E. R ütlused. AÕS § 72 lg 4 lubab asja säilitamiseks vajalikke töid teha ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Tõenditega leidis tõendamist, et enamik teostatud remonttöödest olid vajalikud kinnistul asuva elamu säilimiseks ja kostjatelt tuleb välja mõista hageja poolt tasutud vajalikud kulutused vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Vaidlusaluste remonttööde tegemiseks oli vajalik ehitusluba vastavalt EhS § 22 lg 1 p 3 ja elektrikilbi uus plommimine, mistõttu on vajalikud ka need kulutused. Elamu säilimiseks vajalik töö ei olnud uue akna tegemine hageja kasutatavasse korterisse. Seega pole põhjendatud kulud uue aknaava lõikamine, sellele aknaplekkide ja piirete paigaldamine kokku summas 1047 krooni. Summale lisandub käibemaks 18%, seega ei kuulu väljamõistmisele 1235 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus A. K ja A. R esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Hagi lisana esitatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki järgi kuulub A.Kle 1/6 kaasomandist, A.Rle 2/6 kaasomandist, I.Mle 2/6 kaasomandist ning I.M ja S. M ühisomandisse 1/6 kaasomandist. Senini on S.M seisukoht hagi suhtes teadmata ja seda eelkõige põhjusel, et teda ei ole kaasatud hageja poolt püstitatud probleemi lahendamisse kohtus. Kohus on ekslikult järeldanud, et kohaldamisele ei kuulu AÕS § 72 lg 1 ja kohaldanud sama paragrahvi lg 4. Tähelepanuta on jäänud, et kokkulepe kui selline oli poolte vahel saavutatud 13.07.2005, kuid hageja ei pidanud sellest lihtsalt kinni. A. R on 79-aastane ja A. K 75-aastane ning nende ainsaks sissetulekuks on ~5000 krooni suurune kuupension ja lähedaste abile neil lootust pole. Taolises olukorras tuleb lugeda täiesti põhjendatuks kostjate kartus, et läbi käesoleva hagi võib tekkida olukord, kus neilt väljamõistetud summade katteks läbi täitemenetluse jäävad nad oma kodust ilma. Kostjad on seisukohal ja usuvad, et taoliste võtete kasutamise võimaldamine ei saa olla ühegi seaduse (s.h AÕS § 72) mõte ja eesmärk. Vastustaja seisukoht I. M ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 27.09.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud õigesti AÕS §-le 72 lg 4. Nimetatud sätte kohaselt on igal kaasomanikul, sõltumata tema osa suurusest, õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib nõuda teistelt kaasomanikelt vajalike kulutuse hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kostjad on kaebuses ekslikult leidnud, et hagiavalduses toodud asjaoludel tulnuks kohtul tugineda AÕS §-le 72 lg

3(4)

õigesti leidnud, et hagiavalduses nimetatud remonttööd olid hädavajalikud hoone säilitamiseks ja sellest lähtuvalt hagi rahuldanud. Kaebuses ei ole esile toodud, milliseid tõendeid kohus on ebaõigesti hinnanud või hindamata jätnud. Samuti ei ole kostjad kaebuses vaidlustanud otsust osas, millega tuvastati asjas esitatud tõendite alusel, et poolte kaasomandis olevale varale tehtud kulutused olid hoone säilimiseks hädavajalikud. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel õigesti materiaalõiguse norme. Nõue on esitatud kostjate vastu vastavalt nende osa suurusele kaasomandis. Kas hageja esitab nõude ühe, kahe või kolme kaasomaniku vastu, ei oma asjas tähtsust, kuna iga kaasomanik on kohustatud AÕS § 72 lg 4 alusel kandma hädavajalikke kulutusi vaid võrdeliselt nende osaga. Asjaolu, et mõnel kaasomanikul võivad puududa rahalised vahendid vara säilimiseks tehtud hädavajalike kulutuste tegemiseks, ei välista hagi rahuldamist. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Eeltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

R. Allikvere

M. Klaar

U. Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.