OÜ W hagi * Kindlustuse AS vastu kindlustushüvitise 156 593,64 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.09.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ W apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. veebruar 2007, avalik kohtuistung Hageja OÜ W, esindaja Alik Karajev Kostja * Kindlustuse AS, esindaja Anneli Kilic
Menetlusosalised ja nende esindajad
ja
*
Kindlustuse
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.09.2006 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ W palus * Kindlustuse AS-lt välja mõista kindlustushüvitise 156 593,64 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmiti OÜ K ja kostja vahel 23.08.2002 ehituse koguriskikindlustuse (CAR) leping ning 14.05.2003 sõlmiti lepingu lisa nr 1, milles lepiti kokku, et soodustatud isikuks kindlustuslepingu järgi on hageja. Hageja esitas 15.12.2003 kostjale kahjuavalduse kahjujuhtumi kohta elamus x, x küla, x vald, Harjumaa. Kostja koostas 16.12.2003 sündmuskoha ülevaatuse akti ning 04.03.2004 teatas hagejale, et ehitise konstruktsioone avamata ei ole võimalik tuvastada, kas tegu on kindlustusjuhtumiga või mitte. Ehitusinsener A. T koostas 22.04.2004 ehituse konstruktsioone avamata arvamuse, et remonttööde maksumus x elamus on 317 783 krooni. Hageja esitas 27.04.2004 kostjale taotluse 317 783 krooni kindlustushüvitise saamiseks. Kostja tegi 19.05.2004 otsuse, mille kohaselt kuulub hüvitamisele 50 000 krooni, millest arvatakse maha omavastutus 20 000 krooni. Nimetatud summa on kostja hagejale ka tasunud. Oma seisukohta põhjendas kostja sellega, et A. T poolt koostatud ehitusremonttööde maksumuses sisaldub ka töid, mida sündmuskoha
AS
ülevaatuse aktis ei kajastatud ja ta tegi hagejale ettepaneku elamu ehituskonstruktsioonide avamiseks. A. T poolt 14.07.2004 koostatud elamu ehituskonstruktsioonide avamise akti kohaselt on kahju suuruseks 200 047 krooni, mis koosneb remontöödest, lammutustöödest ja koristustöödest. Hageja koostas 10.08.2004 täpsustatud kindlustushüvitise taotluse summas 206 593,64 krooni, millest arvati maha omavastutus 20 000 ja kostja poolt tasutud 30 000 krooni. Seega kuulus tasumisele 156 593,64 krooni. Kostja keeldus 11.10.2004 kirjas kindlustushüvitist hagejale välja maksmast, võttes aluseks ehitise koguriskikindlustuse tingimuste (edaspidi tingimused) p-d 17.2.2.2, 17.2.2.3, 17.2.4.7 ja 6.1.2.1. Hageja leiab, et need punktid ei kuulu kohaldamisele. Lisa 004 sõlmimisega leppisid pooled kokku teisiti, kui on sätestatud kindlustustingimuste p-s 17.2.4.7. Kuna vaidlusalused ehitustööd olid teostatud ehitusperioodil enne tellija poolt vastuvõtmist ning kahju ilmnes lepingus sätestatud garantiiperioodil, siis on tegemist kindlustusjuhtumiga. Lisa 004 ei sätesta piiranguid kahju tekkimise põhjustele ning annab laiendatud garantiiaja kindluskatte. Tingimuste p 17.2.2.2 ei ole kohaldatav, kuna antud asjas ei ole tegu ebakvaliteetse ehitusmaterjaliga ning ei ole tuvastatud tahtlust ehitustöölise tegevuses, st ei ole fakte, mis välistaksid töölise tegevuses ettevaatamatuse ja ebaprofessionaalsuse. Kostja ei tõendanud, et tegemist on teadliku, st tahtliku ehitustehnoloogia rikkumisega vastavalt tingimuste p-le 17.2.2.3. Hageja sai tingimuste p-dest 17.2.1.6 ja 17.2.2.3 lepingu sõlmimisel aru selliselt, et kuna p 17.2.1.6 märgib varakahjuna tööliste ettevaatamatusest ning ebaprofessionaalsusest tingitud kahju, siis p 17.2.2.3 korral peab esinema töölise tahtlus teha ebakvaliteetset tööd. See ei ole aga tõendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 39 lg 1 järgi tuleb vaidluse korral tüüptingimuste üle tõlgendada neid kostja kahjuks.
2.Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu oleks hagi aegunud. Poolte kokkuleppel avati konstruktsioonid kostja valitud eksperdi ja ekspertiisibüroo poolt alles 14.07.2004 ja lõpliku otsuse kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise kohta tegi kostja 11.10.2004. Hagi esitati kohtusse 10.10.2005, seega tähtaegselt. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on VÕS § 475 lg 3 kohaselt aegunud. Kindlustusvõtja ei esitanud hagi kohtusse kindlustushüvitise väljamõistmiseks ühe aasta jooksul alates 19.05.2004, mil kostja teatas, et jätab taotluse kindlustushüvitise väljamaksmiseks rahuldamata ning selgitas ka hagi aegumise tähtaegu.
4.Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga ehituse koguriskikindlustuse tingimuste punkti 17.1 ja 17.2 kohaselt, kuna kindlustusobjektile tekkinud kahjud ei olnud ettenägematud ja ootamatud. Kahju tekkis ebakvaliteetse ehitustöö ja ehitustehnoloogia teadliku rikkumise tagajärjel. See, et ebakvaliteetselt ehitades tekivad kahjud, ei ole ootamatu ega ettenägematu. Tegemist ei ole varakahjuga. Tingimuste p 17.2.2.2 kohaselt ei loeta varakahjuks kulutusi, mis on tingitud ebakvaliteetse ehitustöö ning ehitusmaterjali parandamisest, asendamisest, kõrvaldamisest või ümbertegemisest. Varakahjuks tingimuste mõistes on üksnes selline tööliste ettevaatamatusest ning ebaprofessionaalsusest tingitud kahju, mis ei ole välistatud tingimuste p-s 17.2.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks ei pea esinema samaaegselt nii ebakvaliteetne ehitustöö kui ka ebakvaliteetne ehitusmaterjal. Ükski mõistlik isik ei saa tingimuste p 17.2.2.2 tõlgendada selliselt, et ta võib kvaliteetseid ehitusmaterjale kasutades ükskõik kui lohakalt ehitada, sest kindlustus peab igal juhul kõik praagi kinni maksma. Teadlik rikkumine p 17.2.2.3 mõistes ei ole samastatav tahtlusega.
5.Tegemist ei ole ka vastutuskahjuga, kuna hageja näol ei ole tegemist kolmanda isikuga tingimuste p 17.2.3.1 mõttes, vaid ta on tellija. Vastutuskahjuga ei ole tegemist ka seetõttu, et vastutuskahjuks ei loeta tingimuste p 17.2.4.7 kohaselt garantiiperioodil toimunud sündmustest tingitud nõudeid, kui kindlustuslepingus pole kokku lepitud teisiti. Antud juhul kehtib garantiiperioodi kindlustuskate üksnes varakahjude suhtes, mitte aga vastutuskahjude suhtes.
6.Hageja nõue kostja vastu on põhjendamatult suur. Tingimuste p 12 ja 23.3 kohaselt tuleb kindlustushüvitisest maha arvestada kindlustusvõtja omavastutus. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud seitse erinevat vigastust, millel on erinevad tekkepõhjused. Kui lugeda kõik need juhtumid kindlustusjuhtumiteks, siis on sisuliselt tegemist 7 erineva kindlustusjuhtumiga, millest igaühest tuleb maha arvestada 20 000 krooni. Seega kokku oleks hageja omavastutuse suuruseks 140 000 krooni.
7.Kui tingimuste p 17.2.2.2 tuleks tõlgendada nii, et kostja võib keelduda hüvitise väljamaksmisest üksnes juhul, kui hageja on lisaks ebakvaliteetsele ehitustööle kasutanud ka ebakvaliteetset ehitusmaterjali, oleks ehituse koguriskikindlustuse leping nr 381643 heade kommetega vastuolus. Sel juhul palus kostja tunnistada lepingu heade kommetega vastuolus olevaks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle kas hagi on aegunud või mitte, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, s.t. kas tegemist on varakahjuga ja/või vastutuskahjuga, kas hagejal kui töö tellijal on õigus nõuda ehituse koguriskikindlustuse lepingust tuleneva kahju hüvitamist kindlustusandjalt ning kui on, siis kui palju peab kostja hagejale kindlustushüvitist välja maksma. Lisaks nimetatule on kostja püstitanud ka väite, nagu oleks tegemist heade kommetega vastuolus oleva tehinguga.
9.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga hagi aegumisest. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtajad sätestab VÕS § 475. Kostja ei teavitanud 19.05.2004 otsuses hagejat üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest. Oma lõplikust otsusest mitte hüvitada hageja poolt täpsustatud kindlustushüvitist teavitas kostja hagejat oma 11.10.2004 kirjas ning selles viitas VÕS § 475 lg-s 3 sätestatule. Kuna aga hageja esitas kohtusse hagi 10.10.2005, ei ole hagi aegunud.
10.Kohus nõustus kostja seisukohaga selles, et hageja poolt hagiavalduses esile toodud ning kindlustuskohas kindlustusperioodi jooksul kindlustusriski saabumisel kindlustusobjektiga tekkinud sündmus ei ole kindlustusjuhtum, mistõttu hageja nõue kindlustushüvitise saamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kindlustusjuhtumi mõiste on sätestatud ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lahutamatuks lisaks olevate kindlustustingimuste p-s 17. Kohus leidis, et nii kostja poolt 16.12.2002 koostatud sündmuskoha ülevaatuse akt koos selle lisaga, kui ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspert A.T 29.01.2004 esialgne ülevaatus, samuti ka tema poolt 22.04.2004 antud arvamus remontööde, lammutustööde ja koristustööde maksumuse kohta kinnitavad, et nii ülevaatuse kui ka ekspertiisi käigus tuvastatud vigastused ja kahjustused, mille eest hageja kindlustushüvitist kostjalt nõuab, s.o laminaadist parkettpõrandate kerkimine ja vajumine, trepiäärse seina vajumine, seinte pragunemine, akende klaaside jne vigastused, kinnitavad, et tegemist on ebakvaliteetse ehitustöö ning ehitusmaterjali parandamisest, asendamisest, kõrvaldamisest või ümbertegemisest tekkinud kahjuga, mis lepingu p 17.2.2.2 kohaselt ei ole varakahju ja seetõttu ka kindlustusjuhtum.
11.Kohus oli seisukohal, et kindlustushüvitise väljamõistmise aluseks ei ole ka kindlustusjuhtumiks olev vastutuskahju, sest selleks on kindlustustingimuste
p 17.2.3.1 kohaselt kolmandate isikute poolt kindlustusvõtja vastu esitatud nõue isiku– või varakahju hüvitamiseks, mis on tekkinud kindlustusvõtja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel ning vastab tingimustele, mis on märgitud kindlustustingimuste p-s 17.2.3.2. Käesoleval juhul ei ole kolmandad isikud esitanud ei isiku- ega ka varakahju nõuet kindlustusvõtja vastu. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hagi aluseks olev sündmus ei olnud kindlustusjuhtum, ei pidanud ta vajalikuks analüüsida poolte teisi väiteid ega ka nende tõendamiseks esitatud tõendeid. Küll leidis kohus, et kostja väide ehituse koguriskikindlustuse lepingu vastuolust heade kommetega ei ole asjakohane. Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ja moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Selliseid asjaolusid pooled käesolevas vaidluses esile ei toonud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta ehituse koguriskikindlustuse tingimuste p 17.2.1.6, mille kohaselt loetakse varakahjuks tööliste ettevaatamatusest ja ebaprofessionaalsusest tingitud kahju. See tähendab igasugust tööliste ettevaatamatusest ja ebaprofessionaalsusest tingitud kahju - kahju iseloom ei ole piiritletud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et tööliste tegevus oleks olnud tahtlikult suunatud kahju tekitamisele. Tingimuste p-s 17.2.2.2 ei ole töötaja tegevuse süü vorme fikseeritud. Seega olukorras, kus tööline on tekitanud kahju kas otsese või kaudse tahtlusega (välja arvatud ebaprofessionaalsusest ja ettevaatamatusest tekitatud kahju), on kindlustusjuhtumiks oleva kahju iseloom piiratud.
13.Samuti juhib hageja kohtu tähelepanu tingimuste p-s 17.2.2.2 toodud välistusele ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ töö nr 0401-147 p-des 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4 toodud puuduste põhjustele. Töö nr 0401-145 p-s 3.1 on põranda kerkimise põhjusena toodud vahelae kandetala ülespoole nihkumine. Tingimuste p 17.2.2.2 kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kahju, mis on seotud otseselt ülespoole nihkunud vahetalaga. Välistus ei puuduta neid kulutusi, mis on vajalikud selleks, et tagada ligipääs vahelae talale. Teise korruse põrandaga seotud probleemid on põhjustatud trepi paigaldamisest. Kulutused, mis on seotud trepile ligipääsu tagamisega, on kindlustusjuhtum. Nimetatud töö p 3.2 kohaselt on välisseinte läbipuhutavus ja soojapidavus tingitud sellest, et tuuletõkkeplaat ei olnud kinnitatud puitkarkassi külge ja villa oli ettenähtust vähem. Välistuse kohaselt ei ole kindlustusjuhtum kahju, mis on tingitud otseselt tuuletõkke plaadi kinnitamisega puitkarkassi külge ning täiendava villa paigaldamisega, küll aga on kindlustusjuhtumiks kõik kulutused, mis on tingitud nimetatud ebakvaliteetse töö parandamisega kaudselt seotud – seinte lammutus, pahteldamine, värvimine, materjalikulu jm. Arvestades töö p-des 3.3 ja 3.4 toodud põhjusi, ei ole kindlustusjuhtumiks ainult täiendavate vahetalade maksumus ja paigaldamise kulud ning L-kujulise pleki kinnituse parandamisega seotud kulud. Seega leidis kohus ekslikult, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga tingimuste p 17.2.2.2 kohaselt. Tõendatud ei ole tööliste tegevuses teadlikku ehitustehnoloogia rikkumist, millest tingitud kahju ei loeta varakahjuks tingimuste p 17.2.2.3 kohaselt. Hageja mõistab tingimuste p 17.2.1.6 ja 17.2.2.2 selliselt, et kui tööline tekitab kahju kas ettevaatamatusest või ebaprofessionaalsusest, siis on tegemist kindlustusjuhtumiga. Juhul, kui esinevad muud süü vormid, ei ole
kindlustusjuhtumiga tegemist igasuguse kahju iseloomu korral. Kui lähtuda p 17.2.2.2 tõlgendamisel kostja seisukohast, siis tekib olukord, kus töölise ehitustegevuse tagajärjel, sõltumata süü vormist, tekkinud kahju ei ole kindlustusjuhtum mitte mingitel tingimustel. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimusi tõlgendada kostja kahjuks. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostja vaidlustas kohtuotsuse osas, milles kohus ei nõustunud kostja seisukohaga hagi aegumisest ja ehitise koguriskikindlustuse lepingu heade kommetega vastuolust.
15.Hageja nõue kostja vastu on aegunud. VÕS § 475 lg 3 ei nõua kindlustusandjalt, et ta peab ilmtingimata teatama kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise tagajärgedest just selles vastuses, milles ta esimest korda teatab kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisest. Oluline on, et kindlustusvõtja oleks tähtaja möödumise tagajärjest teadlik ja et kindlustusandja teataks talle sellest piisavalt varakult, et kindlustusvõtjale jääks mõistlik aeg kohtusse hagi esitada. Antud juhul kostja teavitas korduvalt (nii 11.10.2004, 22.03.2005 kui ka 17.05.2005 kirjas) hagejat sellest, et kui ta ei esita hagi ühe aasta jooksul alates hüvitise taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest, siis tema nõue aegub. Seega pärast esmakordset teavitamist jäi hagejal veel üle 7 kuu aega hagi esitamiseks.
16.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et ehitise koguriskikindlustuse leping võib osutuda heade kommetega vastuolus olevaks. Tingimuste p 17.2.2.2 hagejapoolse tõlgenduse korral võib hageja ehitada maju nii lohakalt kui heaks arvab, kostja aga peab kogu praagi kinni maksma. Sellise tõlgendamise korral soodustaks pooltevaheline leping lohakat ehitamist ja kahju tekitamist. Selline leping ei saa kuidagi olla heade kommetega kooskõlas. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
17.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebustes kordavad pooled põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
19.Hageja ei vaidlustanud kohtuotsust osas, milles kohus leidis, et antud juhul ei ole tegemist vastutuskindlustuse juhtumiga VÕS § 510 tähenduses. Jätkuvalt on vaidluse all küsimus, kas on tegemist varakahju kindlustusjuhtumiga, mille toimumisel peab kindlustusandja vastavalt lepingule kahju hüvitama.
20.VÕS 476 lg 1 järgi peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum on VÕS § 423 lg 1 järgi eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tulenevalt kindlustuslepingu lisaks olevate ehituse koguriskikindlustuse tingimuste p-s 17.2.2.2 sätestatust ei kuulu antud juhul kahju hüvitamisele, kuna nimetatud punkti järgi ei
loeta varakahjuks kulutusi, mis on tingitud ebakvaliteetse (defektse) ehitustöö ning ehitusmaterjali parandamisest, asendamisest, kõrvaldamisest või ümbertegemisest. Maakohus on oma sellekohast järeldust piisavalt põhjendanud.
21.Maakohus leidis õigesti, et tingimuste p-s 17.2.1 sätestatud loetelu selle kohta, mida loetakse varakahjuks, ei ole ammendav. Tegemist on näitliku loeteluga ja selles märgitu on käsitatav varakahjuna üksnes siis, kui tingimustes, eelkõige p-s 17.2.2 ei ole märgitud erinormi, mis sellise kahju hüvitamise välistab. Antud juhul on selliseks välistavaks erinormiks p 17.2.2.2. Eeltoodu tõttu on ekslik hageja seisukoht, nagu kuuluks kahju hüvitamisele tingimuste p 17.2.1.6 alusel, mille järgi loetakse varakahjuks tööliste ettevaatamatusest ning ebaprofessionaalsusest tingitud kahju. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus tõlgendada tingimuste p-te 17.2.1.6 ja 17.2.2.2 hageja soovitud viisil. Hagejaga sarnane mõistlik isik pidi tingimuste p-s 17.2.2.2 sätestatud välistust mõistma samadel asjaoludel nii, nagu seda mõistab kostja ja mõistis maakohus. Kuna p-de 17.2.1.6 ja 17.2.2.2 tõlgendamine ei tekita kahtlust, puudub alus nende tõlgendamiseks VÕS § 39 lg 1 järgi kostja kahjuks, nagu hageja soovib.
22.Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendab hageja tingimuste p 17.2.2.2 välistust, viidates Ehitusekspertiisibüroo OÜ akti p-dele 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4, ebaõigesti, kui leiab, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada kõik kulutused, mis on ebakvaliteetse töö parandamisega kaudselt seotud, so kulutused, mis olid vajalikud vahelae talale ja trepile ligipääsu tagamiseks ning seinte lammutamiseks, pahteldamiseks, värvimiseks, materjalikuluks jm. Nimetatud välistus puudutab otseselt selliseid elemente või tarindi osi, mis vajavad ümbertegemist või remonti ebakvaliteetse ehitustöö ning ehitusmaterjali parandamise, asendamise, kõrvaldamise või ümbertegemise tõttu ja ei laiene korrektselt viimistletud ehituse osadele, mida sellised defektsetest materjalidest ja halvast ehitustööde kvaliteedist mõjutatud konstruktsioonid on kahjustanud. Antud juhul ei ole ebakvaliteetne ehitustöö teisi ehituse osi kahjustanud.
23.Maakohus ei tuginenud otsust tehes tingimuste p-le 17.2.2.3 (kahju, mis on tingitud ehitustehnoloogia teadlikust rikkumisest), mistõttu ei käsita ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse sellekohaseid väiteid.
24.Kostja leiab vastuapellatsioonkaebuses jätkuvalt, et hagi oli aegunud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 04.03.2004 kirjas tegi kostja hagejale ettepaneku elamu konstruktsioonide avamiseks, et saaks tuvastada, milliseid kahjustusi saab käsitada kindlustusjuhtumina ja milliseid mitte (t/lk 25,26). Hageja täitis selle nõudmise ja esitas konstruktsioonide avamise akti alusel 10.08.2004 täpsustatud kindlustushüvitise taotluse (t/lk 41,42), mille kohus jättis 11.10.2004 rahuldamata ja teatas hagejale vastavuses VÕS § 475 lg-s 3 sätestatuga üheaastase hagi esitamise tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest (t/lk 47,48). Hageja esitas hagi kohtusse 10.10.2005, st hagi ei ole aegunud.
25.Nõustuda ei saa kostjaga ka selles, nagu oleks vaidlusalune koguriskikindlustuse leping vastuolus heade kommetega. Asjaolusid, mis võimaldaks sellekohast järeldust teha, ei ole asjas esile toodud, nagu leidis õigesti ka maakohus.
26.Kuna apellatsioonkaebuste väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud
kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Kaebuste rahuldamata jätmisel jäävad apellantide kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi kummagi poole enda kanda.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.