Kohtulahend

võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Pankrotiseaduse § 63 lg 1 kohaselt ei ole hageja õigustatud isikuks nõude esitamiseks uue pankrotihalduri vastu. Hageja õiguste rikkumise võimatust tõendavad ka kohtule esitatud Tallinna Linnakohtu 07.03.2002 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2002 otsus, millest nähtuvalt on kohtud tuvastanud, et M.S kandis pankrotihaldurina ebaseaduslikult AS * (pankrotis) arveldusarvelt isiklike kulutuste katteks M. P arvele 124 000 krooni ning et M.S peab AS-ile * (pankrotis) tekitatud kahju hüvitama. Kohus kohaldas hagi rahuldamisel kehtinud PankrS § 34 lg-t 3, mis sätestas, et haldur, kes oma kohustuste täitmata jätmise või Menõuetekohase täitmisega on süüliselt võlgnikule või võlausaldajale kahju tekitanud, peab selle hüvitama. Avalduses märgitud asjaolud on kohatud ning ei saa olla aluseks kahju hüvitamise nõude esitamiseks endise AS * pankrotihalduri poolt uue AS * (pankrotis) pankrotihalduri T.M vastu. Hageja õiguste rikkumine ei ole M.S poolt 21.08.2006 kohtusse esitatud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keeldus kohus M.S hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebuse põhjendused M.S palus määruskaebuses määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Hagiavalduses nõutud kahju tekkis AS-ile * (pankrotis) poolt M. P vastu esitatud alusetult saadu väljamõistmiseks esitatud hagist loobumise tagajärjel. Põhjendamatu hagist loobumise avalduse esitas AS * (pankrotis) seaduslik esindaja T.M, rikkudes PankrS § 521 lg-s 1 sätestatut, mis kohustab haldurit tagasi nõudma võlgniku vara, mis on teiste isikute valduses. T. M ei arvestanud, et M. P soovis vastuses hagile asja lahendamist poolte kokkuleppel, st sisuliselt tunnistas hagi. 27.03.2001 tagaseljaotsusega rahuldas Tallinna Linnakohus hagi M. P vastu, leides, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Sellistel asjaoludel ei olnud hagist loobumine põhjendatud. Pärast M. P vastu esitatud hagist loobumist esitas T. M hagi M.S vastu. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 07.03.2002 otsusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.06.2002 otsusega Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata. Seega tekitas T. M M. P vastu esitatud alusetult saadu tagastamise hagist põhjendamatu loobumisega kahju AS-ile * (pankrotis). Iseenda poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitas T. M hagi M.S vastu, kes oli hagi esitamisega M. P vastu võtnud eelnevalt tarvitusele tõhusad abinõud kahju vältimiseks. Kohus rikkus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 6-s ja TsMS § 3 lg-s 1 sätestatud õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus tugines hagi menetlusse võtmata jätmisel PankrS § 63 lg-le 1, kuigi hagi esitati VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. PankrS § 63 lg 1 reguleerib pankrotimenetluse osaliste sisesuhteid. Teised isikud võivad esitada kahju hüvitamise nõude üldistel alustel. Kohus peab hagi menetlusse võtmise otsustamisel kontrollima üksnes seda, kas puuduvad hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise formaalsed alused. Kohus asus määrusega hagi aluseks olevaid asjaolusid hindama, so sisuliselt hagi lahendama. Kahju hüvitamise nõue on võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahend, seega siseriiklikus õiguses sätestatud tsiviilõigus. Seega on nõudel siseõiguses vaieldav alus olemas. EIÕK on järjekindlalt rõhutanud, et konventsiooni art 6 on kohaldatav, kui on olemas tõeline hagi või vaidlus seoses õiguste ja kohustustega, mida siseõigus kasvõi ainult vaieldavatel alustel tunnustab. Kohtuniku erapooletus pooltest on konventsiooni art 6 lg 1 tagatud õiguse asja õiglasele arutamisele põhitingimus. Kohtunik Piret Randmaa on AS * (pankrotis) pankrotiasja menetlev kohtunik. Kostja T. M on kohtu poolt nimetatud pankrotihaldurina kohtu usaldusisik, kes määrati hageja asemel AS * (pankrotis) pankrotihalduriks. Seega ei saa kohtunik olla käesolevas asjas poolte suhtes erapooletu.

Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 1 ja jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Hageja esitas hagi alusena asjaolud, mille kohaselt oli hageja AS * (pankrotis) pankrotihaldurina esitanud hagi M.P vastu alusetult saadu väljamõistmiseks, pärast hageja vabastamist pankrotihalduri kohustustest nimetati AS * (pankrotis) pankrotihalduriks kostja, kes loobus esitatud hagist ja esitas nõude kahju hüvitamiseks hageja vastu. Nimetatud nõue on rahuldatud ja Tallinna Linnakohtu 07.03.2002 otsusega kahju hagejalt välja mõistetud. Esitatud asjaoludest tulenevalt on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis tulenes kostja tegevusest pankrotihaldurina. Halduri vastutuse alused tulenevad PankrS § 63 lg-st 1 ja maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole isikuks, kes saaks sellele sättele tuginedes esitada nõude, kuna ta ei ole AS * pankrotimenetluses ei võlgnik, võlausaldaja ega isik, kes võib nõuda massikohustuste täitmist. Hageja väitis kaebuses, et ta ei soovinud hagi esitada Me pankrotiseaduse normidele tuginedes, vaid nõude aluseks oli VÕS § 127 lg 1 ja 128 lg 3 ja hagi on esitatud kahju hüvitamise üldistel alustel. Kolleegium leiab, et väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on kostja hagejale tekitanud kahju just tegutsedes AS * (pankrotis) pankrotihaldurina loobudes AS * (pankrotis) poolt M.P vastu esitatud hagist. Sellise tegevusega võib kostja tekitada kahju ainult PankrS § 63 lg-s 1 toodud isikutele. Kohus ei ole seotud hageja poolt hagiavalduses toodud õigusliku põhjendusega. Maakohus ei ole rikkunud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklis 6 ja TsMS § 3 lg-s 1 sätestatud õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava või seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 1 annab kohtule õiguse hinnata asja menetlusse võtmisel esitatud asjaolusid ja välistada nõuete, mille rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik, menetlusse võtmine. Selliselt tegutsedes säästetakse pooli kuludest ja aeganõudvast menetlusest. Kohtul ei ole hagi menetlusse võttes kohustus Me ainult kontrollida, kas esinevad formaalsed alused menetlusse võtmisest keeldumiseks, vaid kohtule on antud õigus lähtuda ka TsMS § 371 lg-s 2 sätestatust. Kaebaja väited kohtuniku erapoolikuse kohta on oletuslikud ja asjaolu, et kohtunik Piret Randmaa menetluses on AS * (pankrotis) pankrotimenetlus, ei anna alust kahtlustada, et kohtunik on käesoleva asja menetlemisel poolte suhtes erapoolik.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.