lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-16576/10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 21.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-16576/10
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1158
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-16576

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2007. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Malle Seppik

Tsiviilasi

V.K hagi N.S vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.09.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.S apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

1. veebruar 2007. a, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V.K, kostja N.S

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 18.09.2006 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue, kostja vastuväited

1.Hageja esitas 02.09.2005 kohtusse hagi, milles palus kostja valdusest AÕS § 80 lg 1 ja 2 järgi mõista välja Tallinnas x asuv eluruum 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kostja jätab eluruumi vabastamise kohustuse täitmata, tõsta ta eluruumist välja koos kõigi temaga koos elavate isikutega teist eluruumi vastu andmata.
2.Hageja ostis nimetatud korteri 23.08.2005 ja on kantud omanikuna ka Ehitusregistrisse. Vaidlusaluses korteris elab kostja, kellel puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks. Kostja ei ole alates 2002. a tasunud üüri ega maksnud kommunaalkulude eest, mistõttu on võlgnevus kasvanud 55 881 kroonini. Hageja on korduvalt palunud kostjal eluruum vabastada, kuid kostja seda senini teinud ei ole.
3.Kostja väitel kuulub x asuv korter tema pojale J. Z, mistõttu on hageja nõue kostja vastu põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4.Harju Maakohus rahuldas hagi. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Eraldi nõuet omandiõiguse tunnustamiseks AÕS § 80 lg 2 alusel hageja esitanud ei ole, kuid hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et tema on eluruumi omanik ja et kostja valdus on õigusliku aluseta. Seega on sisuliselt tegemist vindikatsiooninõudega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates (Riigikohtu otsus 3-2-1-30-03) võib nõue, tunnustada oma omandiõigust, olla esitatud eraldi nõudena, kuid ei pea tingimata selliselt esitatud olema. Kui kohus leiab, et hageja on asjaolusid tõendanud, siis tuvastab ta hagi rahuldades muuhulgas ka hageja omandiõiguse. Hageja omandiõigus eluruumile Tallinnas x on tõendatud ehitise mõttelise osa 23.08.2005 müügilepinguga (lk 4-6), mille kohaselt hageja omandas 78/10000 mõttelist osa Tallinnas x asuvast ehitisest (korter 87), koos oluliste osadega ja päraldistega. Ehitusregistri andmetel 13.07.2006 seisuga on x ehitise üheks omanikuks hageja V.K. Vaidlus puudub selles, et kostja üksi valdab hagejale kuuluvat korterit.
5.AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljanõudmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja ei ole oma vastuväiteid haginõudele tõendanud. Kostja väite kohaselt on eluruumi x omanik käesoleval ajal tema poeg J. Z, kuid kohtule esitatud tõenditest see ei nähtu. Kõik tõendid, mis viitavad J. Z seotusele eluruumiga x, on dateeritud enne müügilepingu sõlmimist hagejaga, ning ei tõenda J.Z omandiõigust vaidlusalusele eluruumile pärast 23.08.2005. Kostja ei ole tõendanud ka asjaolu, et temal on õigus eluruumi vallata võlaõiguse või muu kehtiva õiguse alusel. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu 18.09.2006 otsus tühistada ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Kosja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tegemist on vindikatsioonhagiga. Apellant peab vajalikuks selgitada, et tegemist on korteri kui vallasasjaga, sest korterit pole kinnistusraamatusse kantud. Vastavalt AÕS § 92 lg 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. J. Z on korteri omanik ja ta ei ole kunagi avaldanud soovi seda müüa ning pole sellega seoses kunagi ühelegi paberile alla kirjutanud. Seega puudus OÜ-l E (kes notariaallepingu kohaselt väidetavalt sai korteri enda omandisse vastavalt 23.04.2004 pankrotivara enampakkumise aktile) ning seejärel L. S (kes arvatavasti ostis korteri OÜ-lt E) õigus korteri võõrandamiseks. Samuti ei ole OÜ E ja L.S kunagi soovinud saada korteri valdust, seega jäi valdus korterile saamata ning üks AÕS § 92 lg 1 sätestatud omandi tekkimise tingimustest täitmata. Nendest eeldustest lähtuvalt ei tekkinud OÜ-l E ega seejärel L. S kunagi omandiõigust korterile ja seetõttu ei saanud L. S ka seda korterit hagejale müüja.
8.Kohus ei arvestanud eeltoodud asjaolusid ning luges tõendatuks hageja omandiõiguse ja selle, et kostjal ei ole õigust korterit vallata. Kohus, arvestades olukorra vaieldavust nii omandiõiguse kui valduse osas ning antud vaidluse keerukust, oleks pidanud kostjale selgitama võimalust võtta endale esindaja või saada õigusabi riigi arvel. Kostjal puuduvad juriidilised teadmised. Selles osas rikkus kohus TsMS § 217 lg-t 8.
9.Kostja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et tegu on vindikatsioonihagiga. Hageja nõuet ei saa vaadelda sellises kitsas kontekstis, nagu lihtsalt asja ebaseaduslikust valdusest

vabastamisena, sest asja materjalidest nähtub, et vaidlus on üle läinud omandiõiguse küsimusele. Tsiviilasjas on tõendid (lk 20), mis viitavad kolmandate isikute õigusele (või vähemalt huvile) vaidlusaluse korteri suhtes. Seega tegi kohus otsuse kolmanda isiku J. Z suhtes, teda protsessi kaasamata. Kohus on rikkunud seadust ning sisuliselt tunnistanud hageja omandiõigust korterile, blokeerides sellega tõe väljaselgitamise (sest jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud faktid). Vastus apellatsioonkaebusele

10.Hageja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta selle muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda ringkonnakohus hagi rahuldamise põhjendusi, sest nõustub nendega.
12.Maakohus leidis õigesti, et asjas ei ole tõendatud kostja õigus eluruumi kasutada ning rahuldas hagi. Kuigi kostja tõstatas omandiõiguslikke küsimusi, oli kohtule esitatud tõenditest võimalik üheselt järeldada, et hageja on vaidlusaluse vallasasja (elamuosa) omanik ning tal on õigus esitada asja väljanõudmiseks hagi asja valdaja vastu. Kuna kostja ei tõendanud oma õigust vaidlusalust eluruumi vallata ega ka väidet, et eluruumi omanikuks on tema poeg, ei olnud kohtul alust jätta hagi rahuldamata. See, et kohus ei kaasanud menetlusse kostja poega J. Z, kes kostja väitel on eluruumi omanik, ei ole käsitatav menetlusõiguse normi rikkumisena. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et eluruumi omanikuks võiks olla nimetatud isik. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et asjas tehtav kohtulahend rikub kolmanda isiku õigusi. Jõustunud kohtuotsus ei ole kolmandatele isikutele siduv ega mõjuta seetõttu kostja poja väidetavaid õigusi. Kohtuotsusega nõutakse valdus välja kostjalt, kui samale asjale on õigusi ka mõnel teisel isikul, siis selle isiku suhtes kohtuotsus ei kohaldu. Kaevatav kohtuotsus ei võta kolmandalt isikult õigust pöörduda kohtusse vaidlusega sama eluruumi omandiõiguse üle. Kuna käesolevas menetluses ei peetud omandiõiguslikku vaidlust, ei ole asjakohased ka kaebuse väited vallasasja valduse üleandmise ja omandiõiguse tekkimise seoste kohta. Kostja ei väitnud ennast olevat omaniku ega tõendanud valduse omamise muid aluseid. Asjaolu, et elamu alust maad ei ole senini kinnistusraamatusse kantud, ei oma asjas tähtsust.
13.Apellatsioonkaebuses sisalduv väide, nagu oleks kohus jätnud kostjale selgitamata võimalust võtta endale esindaja või saada õigusabi riigi arvel, ei vasta tegelikkusele. Kostja on menetluse kestel igasugusest õigusabist keeldunud, jäädes samale seisukohale ka ringkonnakohtu istungil (apellandi nimel esitatud taotlusest istung esindaja hõivatuse tõttu edasi lükata apellant loobus, väites, et tal ei ole esindajat ning ei soovi istungit edasi lükata).

Ü.Jänes

G.Kivinurm

M.Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.