O.H hagi AS * vastu lugeda kostja nõustunuks tasuma elamu põlengu eest kindlustushüvitist vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.09.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O.H apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
1. veebruar 2007. a, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja O.H, esindaja adv Anto Variku, kostja AS *, esindaja adv Andrus Kattel.
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 01.09.2006 otsus menetluskulude jaotamise osas. Mõista välja O.H AS * kasuks kohtukulud 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejale kuulub Lääne-Virumaal x vallas x külas asuv kinnistu, mille kohta on avatud Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakonnas Lääne-Viru kinnistusjaoskonnas registriosa nr xxxxxxx nimega H 27.06.2003 sõlmisid K. H ja kostja kodukindlustuslepingu (poliis 9152043), millega kindlustati ajavahemikus 28.06.2003 kuni 27.06.2004 eelmärgitud kinnistul asunud eramu muu hulgas tulekahju riski vastu. Lepingu kohaselt oli hüvitislimiit 4 000 000 krooni ja kindlustusvõtja omavastutus - 10 000 krooni. Poliisi järgi on lepingu dokumentideks kindlustusavaldus ja kodukindlustuse üldtingimused THHV 20021. Kinnistul asunud ehitis hävis 09.09.2003 toimunud tulekahju tagajärjel.
2.Kostja teatas 17.02.2004 kirjaga E42030583M/2.4-4/ kindlustusvõtjale, et otsustas hüvitada eramu põlenguga tekitatud kahju summas 1 095 000 krooni, millest 805 000 krooni moodustab hoone turuväärtus enne põlengut ning 300 000 krooni koduse vara hüvitis (tl 15). Kirja kohaselt otsustas kindlustus hüvitada kahju lähtudes kodukindlustuse üldtingimuste THHV 20021 p-dest 5.5.2 ja 5.5.3, mille kohaselt hoone või siseviimistluse puhul makstakse kindlustushüvitis välja kindlustusobjekti jääkväärtuseni (s.o kulumi võrra vähendatud taastamisväärtus) või turuväärtuseni vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist, kui see on väiksem kindlustusobjekti jääkväärtusest. Kindlustushüvitis kindlustusobjekti jääkväärtust või turuväärtust ületavas osas makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on tehtud kahe aasta kestel, arvates jääkväärtusele või turuväärtusele vastava hüvitisosa väljamaksmisest. 02.03.2004 kandis kostja hageja arvele 795 000 (805 000 – 10 000) krooni. 15.04.2004 hagejale saadetud kirjas nr 2.4-4/04/5529 selgitas kostja, et 17.02.2004 kirjas sisalduva otsusega mittenõustumisel on õigus esitada hagi ühe aasta jooksul arvates otsusest teadasaamisest. Kostja on 18.06.2004, 05.08.2004, 12.08.2004 ja 13.08.2004 kirjades 2.4-4/04/5529 korranud eelnevalt väljendatud seisukohta kindlustushüvitise väljamaksmise põhimõtete osas ning pakkunud võimalust anda garantii ehitustööde maksumuse hüvitamiseks.
3.Hageja esitas 30.12.2005 kohtule hagi, milles palus kohustada kostjat täitma 27.06.2003 kindlustuslepinguga võetud kohustust taastada tulekahjus hävinud hageja kinnistul asunud elumaja. 05.06.2006 avalduses (tl 54-56) muutis hageja oma nõuet ning palus lugeda kostja nõustunuks tasuma O. H x vallas x külas asunud elumaja põlengu eest kindlustushüvitist elumaja taastamisväärtuses vastavalt hageja ja kostja vahelisele 27.06.2003 kindlustuslepingule. Hagi põhjenduste kohaselt asus kostja pahatahtlikult venitama kindlustuslepinguga võetud kohustuse täitmisega. Kostja ei nõustunud hageja poolt taastamistöödeks valitud ehitaja pakkumusega. Hageja soovis, et elamu taastaks AS R, kostja sellega ei nõustunud; hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud ettevõtjaga, kelleks oli OÜ W. Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest keeldumisega on kostja hageja õigusi rikkunud. Kuna kostjal lasub kindlustushüvitise tasumise kohustus, on hagejal õigus nõuda kostjalt sellekohast tahteavaldust. TsÜS § 68 lg 5 järgi võib tahteavaldust asendada kohtuotsus. Hageja vajab kostja tahteavaldust selleks, et tagada ehitamise finantseerimine hageja poolt valitud ehitajale. Hageja oli seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Hagi aegumise kulgemine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat, arvates selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei põhine hageja nõue kindlustuslepingul. Kostja on lepingut kohaselt täitnud. Kindlustusseltsi ülesanne on kindlustusobjekti taastamise finantseerimine lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Kostja ei ole elamu taastamise finantseerimisest keeldunud. Hüvitise väljamaksmise eeldused ei ole hageja poolt täidetud. Hageja pidanuks taastama elamu kahe aasta kestel arvates turuväärtusele vastava hüvitiseosa väljamaksmisest. Kostja on selles osas kindlustuslepingu tingimusi hagejale selgitanud. Hageja ei ole elamut kahe aasta kestel taastama asunud ega vastavaid kulusid kandnud. Seega on kostja hüvitamiskohustus lõppenud. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei soovinud kokku leppida ehitaja isikus. Kostja on korduvalt väljendanud nõusolekut tegelike kulude hüvitamiseks ning pakkunud võimalust garanteerida ehitustööde finantseerimise kohustuse täitmist.
5.Pooled on sõlminud lepingu ja teinud selleks kõik vajalikud tahteavaldused. Kostjal ei ole kindlustusjuhtumi toimumise järgset hageja poolt soovitud sisuga tahteavalduse tegemise kohustust, mistõttu kohus ei saa tuvastada sellise tahteavalduse tegemise kohustust. Kostjal ei lasu kohustus elamu taastamise finantseerimiseks mistahes tingimustel, vaid üksnes lepingus ettenähtud tingimustel. Ka on hagi aegunud. Kindlustusandja kohustused aeguvad VÕS § 475 lg 3 järgi ühe aastaga. Hageja võinuks kostja 17.02.2004 kirjas väljendatuga mittenõustumisel esitada nõude lepingu täitmiseks ühe aasta jooksul. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja nõue kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.TsÜS § 67 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Reeglina on õiguslik tagajärg vaid vabalt kujunenud tahtel põhinevatel tahteavaldustel. TsÜS § 68 järgi võib tahteavaldusi teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisti. Erandlikuna võib TsÜS § 68 lg 5 järgi tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega on tuvastatud kohustus kindla sisuga tahteavalduse tegemiseks. TsÜS § 68 lg 5 alusel saab kohus nõude rahuldada juhul, kui isikul lasub lepingust või seadusest tulenev kohustus kindla sisuga tahteavalduse tegemiseks ja isik on jätnud sellise tahteavalduse põhjendamatult tegemata. 27.06.2003 poliisiga nr 9152043 on tõendatud, et pooled on kindlustuslepingu sõlmimisega avaldanud tahet hageja varale kindlustuskaitse andmises lepingus märgitud riskide vastu kokkulepitud tingimustel. VÕS § 422 järgi kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Eelnevast tuleneb üheselt, et kindlustuslepingu sõlmimisega võtavad pooled teineteise suhtes kindla sisuga kohustusi, millele vastavad kohased nõudeõigused.
8.Kohus nõustus kostjaga selles, et kostjal ei lasu hageja poolt esile toodud ja hagis sõnastatud tahteavalduse tegemise kohustust. Seadusest ega lepingust ei tulene kindlustusandja kohustust teha kindlustusvõtjale tahteavaldusi, mis deklaratiivselt kinnitaksid valmisolekut kindlustuslepingut täita. Seega puudub kohtul õiguslik alus hagi rahuldamiseks ja sellekohase kohustuse tuvastamiseks. Ühtlasi pidas kohus vajalikuks märkida, et kohtule on esitatud dokumentaalsed tõendid, millest nähtuvalt on kostja kindlustusjuhtumit menetlenud, hüvitise osaliselt välja maksnud ning selgitanud kindlustusvõtjale kindlustuslepingu täitmisega seonduvaid asjaolusid. Kooskõlas TsMS §-iga 439 peab kohus otsust tehes jääma esitatud nõude piiridesse ega või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja ei ole esitanud lepingu täitmise (hüvitise väljamaksmise) nõuet. Hagi piiridest lähtuvalt ei olnud kohtul alust hinnata, kas kostja on täitnud lepingut nõuetekohaselt või mitte. Tulenevalt nõude piiridest jättis kohus hindamata poolte väited, mis olid suunatud lepingu täitmisega seotud asjaolude tuvastamisele ja hindamisele.
9.Kohus leidis, et kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd VÕS §-is 475 lg 3 on sätestatud hagi aegumise tähtaeg kohustuse täitmisele sundimiseks hagi esitamisele. Hageja poolt hagi eseme muutmisega lõppes kohustuse täitmisele suunatud hagis menetlus ja hagi aegumise tähtaega sel alusel kohaldada ei saa.
Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on ebaõige, eriti ebaõiglane oli see, et kohus mõistis hagi rahuldamata jätmisel hagejalt kostja kasuks kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel välja õigusabi eest kokku 43 322, 13 krooni. Hagejalt väljamõistetud tasu kostja õigusabi eest on põhjendamatult suur. Tegemist ei ole kostjale vajalike ja põhjendatud kuludega õigusabi eest, eriti arvestades hagi rahuldamata jätmist põhjendavate selgitustega kohtuotsuses.
11.Kohus on vaidluse lahendamisel valesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Kohus leidis, et TsÜS § 68 lg 5 alusel esitatud nõude saab rahuldada ainult juhul, kui isikul lasub lepingust või seadusest tulenev kohustus kindla sisuga tahteavalduse tegemiseks ja kui isik on jätnud sellise tahtevalduse põhjendamatult tegemata. Hageja tugineb hagis ja apellatsioonkaebuses TsÜS § 68 lg-le 5, mille kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Seega tuleb vaidluses TsÜS § 68 lg 5 kohaldamise üle igal juhul analüüsida kohustuse iseloomu ja kohustuse täitmise või mittetäitmisega seotud asjaolusid.
12.Tsiviilasjas kogutud tõenditest nähtub selgesti (näiteks hagiavaldusele tõendina lisatud AS * kiri Hdele 12.08.2004 nr 2.4-4/04/5529), et kostja lubas hagejale hüvitada kahju, kuid hageja ei tea senini, millises ulatuses. Hageja pöördus kohtusse muude põhjuste hulgas seetõttu, et kostja ei aktsepteerinud hageja valitud ehitajat (AS R). VÕS § 476 lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Vastavalt VÕS §-le 489 lg-le 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kahjuks ei ole kostja seda kohustust siiani täitnud, mis ongi tekitanud segaduse. Hagejale on tõepoolest 04.03.2004 hüvitatud x elamu põlemise eest elamu hilisemaks taastamiseks 795 000 krooni (arvestades omavastutust), kuid milline on kogu kindlustuskahju, pole hagejale teada. Seega on kostja jätnud täitmata ühe kindlustusandja põhilise kohustuse kindlustusjuhtumi toimumisel, s.o hüvitamisele kuuluva kahju kindlakstegemise.
13.Hagi rahuldamata jätmisega vabaneb kostja põhjendamatult ja alusetult enda kohustustest hageja suhtes. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas ongi kostja tahteavaldust asendavaks dokumendiks, mis tagab hagejale x külla uue elumaja ehitamisel ehitamise finantseerimise ka hageja poolt valitud ehitajale. Ei võlaõigusseadus ega kodukindlustuse üldtingimused THHV 20021 sätesta kostja õigust mitte aktsepteerida hageja poolt valitud ehitajat. Hageja soovibki, et kohus loeks otsusega AS-i * nõustunuks tasuma hagejale x vallas x külas asunud elumaja põlengu eest kindlustushüvitist elumaja taastamisväärtuses vastavalt 27.06.2003 hageja ning kostja vahelisele kindlustuslepingule. Sellise kohtuotsuse olemasolul on ka tegelikult võimalik elumaja taastamistöödega alustada, kusjuures kostjal ei ole võimalik mitte hüvitada hagejale põlenud elumaja taastamiseks kulunud rahalisi vahendeid, arvestades pooltevahelist kindlustuslepingut.
14.Kohus on leidnud, et hageja poolt TsÜS § 68 lg 5 alusel esitatud nõue ei ole käsitletav lepingu täitmise (hüvitise väljamaksmise) nõudena, mistõttu kohus ei saa hinnata, kas kostja
on täitnud lepingut nõuetekohaselt või mitte. Hagi alusesse kuuluvad asjaolud, et kostja ei täitnud kindlustuslepingut ja hagejal puudub võimalus sundida kostjat kui kindlustusandjat täitma lepingulisi ja ka seadusest tulenevaid kohustusi. Selleks, et hinnata, kas hagi tuleb rahuldada või mitte, lasub kohtul kohustus otsuses kindlaks teha, millised olid kindlustusjuhtumi järgselt kindlustusandja kohustused ja kas kindlustusandja täitis nõuetekohaselt temal lasunud kohustusi. Kui kohus jätab hindamata hagi aluseks olevad väited, jätab kohus hageja ära kuulamata, millega rikutakse menetlusõiguse norme. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Kostja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub selle jätta muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb menetluskulude jaotust ning vähendada hagejalt kostja õigusabi kulude hüvitamiseks väljamõistetud summat.
17.Maakohus kohaldas seadust õigesti. Hageja tugines oma nõudes TsÜS § 68 lg-le 5, mille kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kindlustushüvitise maksmine ei ole kindla sisuga tahteavalduse tegemine, mida TsÜS §-s 68 on silmas peetud. VÕS § 422 järgi võtavad kindlustuslepingu pooled endale teineteise suhtes teatud kohustusi: kindlustusandja võtab endale kohustuse hüvitada kindlustusjuhtumi toimumisel selle tõttu tekkinud kahju või maksta kokkulepitud rahasumma, kindlustusvõtja aga kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Seadusest ega pooltevahelisest kindlustuslepingust ei tulene kostja kui kindlustusandja kohustust teha kindlustusjuhtumi saabumisel kindla sisuga tahteavaldust. Kindlustusjuhtumi saabumisel tuleb kindlustusandjal teha otsus kindlustushüvitise maksmise kohta. Kindlustusjuhtumi saabumisel on tegemist kindlustuslepingust tuleneva konkreetse rahalise kohustusega, mille täitmist võiks hageja kostjalt nõuda. Sellist nõuet hageja ei esitanud, mistõttu ei lasunud kohtul kohustust määratleda hüvitamisele kuuluva kahju suurust (ka hageja ise ei ole selle suurust nimetanud). Kohtul ei olnud alust tuvastada kostja kohustust teha kindla sisuga tahteavaldus (anda kindlustushüvitise tasumise lubadus), sest sellist kohustust kindlustuslepingust ei tulene. Kui hageja ei nõustunud kostja hüvitisotsusega, oli tal õigus esitada kohtule vastav nõue. Hageja ilmseks sooviks oli saada kostjalt kindlustushüvitist, kuid sellist nõuet ta kostja vastu ei esitanud. Kuna hageja ei valinud oma õiguste kaitseks kohast viisi, ei olnud kohtul ka võimalik asuda tuvastama asjaolusid, mida apellant kaebuses nimetab.
18.Pealegi nähtub asja materjalist, et ka sisuliselt ei oleks kohtul olnud alust tuvastada pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust, mida kostja ei oleks eelnevalt tunnistanud. 17.02.2004 hüvitamisotsuse kohaselt tasus kostja ettemaksuna elamu taastamiseks 805 000 krooni (795 000 krooni) ning ülejäänud hüvitise osas kohustus tasuma vastavalt tegelikele, kahe aasta jooksul tehtud, taastamiskulutustele. Kostja hüvitamiskohustuse täitmine on reguleeritud kindlustuslepingus. Kindlustustingimuste THHV 20021 p 5.5.2 kohaselt makstakse kindlustushüvitis kindlustusobjekti jääkväärtust või turuväärtust ületavas osas välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele. Hageja esitatud nõue ei võimaldanud kohtul hinnata kindlustuslepingust tulenevaid kostja kohustusi (s.h määratleda taastamiskulutuste
suurust). See, et lepingut tuleb täita, ei vaja kohtupoolset tuvastamist, küll võib isik nõuda teiselt isikult lepingust tulenevate kohustuse täitmist, mida antud hagis aga ei taotletud.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne 01.01.2006 kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Õigusabikulude jaotamisel arvestatakse ka TsMS § 61 lg 1, mille kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades asja keerukust ja mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kostja õigusabi kuludest hageja kanda 20 000 krooni. Kehtinud TsMS § 60 lg 8 kohaselt jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse põhiosas muutmata, peab apellant vastustaja menetluskulud hüvitama. Sellest tulenevalt mõistab kohus vajalike ja põhjendatud apellatsioonimenetluse kuludena hagejalt välja õigusabi kulude katteks 5000 krooni.
Ü.Jänes
G.Kivinurm
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.