L.V ja A.P hagi korteriühistu * vastu üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.09.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.V ja A.P apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01. veebruar 2007. a, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad L.V ja A.P, nende esindaja V. T; kostja korteriühistu *, esindaja O. S
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 25.09.2006 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hagejate nõue
1.03.04.2006 kohtule esitatud hagis (koos 09.05.2006 esitatud hagiavalduse täiendusega) palusid hagejad tunnistada tühiseks 20.03.2006 üldkoosolekul vastu võetud otsused. Hagejad on korteriühistu (KÜ) * liikmed.
2.08.02.2006 toimunud ühistu erakorralisel üldkoosolekul (korduskoosolek, osales 18 liiget protokoll tl 37-39) valiti korteriühistu juhatus koosseisus L.V, K. V, M.D, V. M ja M. G. 20.03.2006 toimus uus erakorraline üldkoosolek (osales 85 ühistu liiget - protokoll tl 25-34), kus otsustati tunnistada 08.02.2006 üldkoosoleku otsused tühisteks ja kehtetuteks ning sellega seoses kohustati jätkama endisel personalil oma varasemat tegevust. Otsustati arvata välja korteriühistu liikmete hulgast 15 isikut ja kohustada neid oma korteriomandid võõrandama. Ühtlasi valiti ühistu juhatus ja otsustati revisjonikomisjoni valimise asemel kutsuda sõltumatu audiitor.
3.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt rikuti korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel
seadust ja ühistu põhikirja. Initsiatiivgruppi kuulus vaid 5 korteriühistu liiget. Avaldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks esitati vaid ühele juhatuse liikmele. Juhatusel ei võimaldatud põhikirja punktis 6.3 ettenähtud 15 päeva jooksul koosolekut kokku kutsuda, vaid initsiatiivgrupp tegi seda ise. Initsiatiivgrupp oleks pidanud esitama avalduse kõikidele juhatuse liikmetele, mitte ainult ühele. Ka oleks initsiatiivgrupp pidanud ootama kuni põhikirja punktis 6.3 sätestatud aja möödumiseni ning alles siis oleks neil tekkinud õigus 1/10 ühistu liikmete initsiatiivil kokku kutsuda üldkoosolek. Üldkoosoleku teadet juhatuse liikmetele ei edastatud, vaid see pandi üles trepikotta. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt esitasid ühistu liikmed juhatusele 11.03.2006 avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Avaldusele olid alla kirjutanud 55 ühistu liiget. Ühistus on üldse 144 liiget, seega oli täidetud 1/10 nõue. Juhatuse liige keeldus avalduse vastuvõtmisest ning initsiatiivgrupp ei pidanud vajalikuks avaldust teistele juhatuse liikmetele esitada. Teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta pandi trepikodadesse üles 12.03.2006. Seega oli üldkoosolek kokku kutsutud seaduse ja põhikirja kohaselt. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnistas tühiseks KÜ * 20.03.2006 erakorralise üldkoosoleku otsuse nr 2.8 liikmete ühistust väljaarvamise kohta, kuna korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 ei näe ette korteriühistu liikmete väljaarvamist korteriühistust.
6.Üldkoosoleku kokkukutsumise seaduspärasuse üle otsustamisel, tuleb lahendada küsimused, kuidas oleks pidanud ühistu liikmed edastama juhatusele avalduse üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, millal tekib vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus üldkoosolek kokku kutsuda ning kas üldkoosoleku kokkukutsumise teade oli nõuetekohaselt edastatud. Samuti vaidlevad pooled üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse üle seetõttu, et need on heade kommete vastased ning hagejad paluvad otsused tühistada, sest need on seadusega vastuolus olevad. Üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse väljaselgitamiseks on vajalik selgitada, kas korteriühistu üldkoosolek oli pädev otsuseid vastu võtma ning kas need otsused on avaliku huvi tõttu kehtestatud seadusega ja heade kommetega kooskõlas.
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nn initsiatiivgrupi poolt allkirjastatud avaldust üldkoosoleku kokkukutsumise kohta püüti üle anda juhatuse liikmele, kes selle vastuvõtmisest keeldus. Keeldumise kohta on kohtule esitatud akt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 2 järgi saab juriidilist isikut esindada tehingu tegemisel iga juhatuse liige. Sama põhimõtte sätestab ka MTÜS § 27 lg 1, mis sätestab, et juhatuse liige esindab mittetulundusühingut õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja põhikiri ei sätesta erisusi juhatuse liikme esindusõiguse osas. Järelikult oli üks juhatuse liige pädev otsustama kogu juhatuse eest. Seega oli juhatus teinud vastava õigustoimingu: avalduse vastuvõtmisest keeldunud. Põhikirja punkti 6.3 kohaselt on juhatusel 15 päeva aega korraldamaks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, juhul, kui seda on taotlenud vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Kohus leidis, et põhikirjas nimetatud tähtaeg on sätestatud selleks, et tagada ühelt poolt ajalised piirangud, et juhatus ei saaks koosoleku korraldamist määramata ajaks edasi
lükata ja teisalt selleks, et tagada 7 päevane teatamise tähtaja järgmine. Põhikirja punkt 6.4 sätestab, et nn initsiatiivgrupil on õigus koosolek ise kokku kutsuda, kui juhatus seda ei tee. Järelikult võib sätet tõlgendada selliselt, et nn initsiatiivgrupp on õigustatud koosolekut ise kokku kutsuma juhul, kui on selge, et juhatus seda ei tee. Olukorras, kus juhatus keeldus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise avaldust vastu võtmast, oli selge, et juhatus erakorralist üldkoosolekut kokku ei kutsu ning nn initsiatiivgrupil oli õigus koosolek ise kokku kutsuda. Hagejate tõlgendus, kus nn initsiatiivgrupp oleks pidanud ootama esmalt 15 päeva, ei ole kohtu arvates mõistlik.
8.Kohus asus seisukohale, et KÜ * erakoraline üldkoosolek oli kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõuetega kooskõlas ega ole seetõttu tühine. Korteriühistu liikmete avaldusele, milles paluti juhatusel kokku kutsuda üldkoosolek, oli alla kirjutanud 55 ühistu liiget. KÜ-l * on 144 liiget. Põhikirja punktide 6.3 ja 6.4 järgi on 1/10 ühistu liikmetel õigus nõuda koosoleku kokkukutsumist juhatuselt ning juhatuse keeldumisel üldkoosolekut kokku kutsumast, on samal hulgal isikutel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda sarnaselt juhatusega. Järelikult oli täidetud põhikirja punktis 6.3 sätestatud kvoorumi nõue. Põhikirja punkti 6.4 tuleb tõlgendada selliselt, et 1/10 ühistu liikmetel on õigus kutsuda üldkoosolek kokku, teatades sellest ette 7 päeva ning pannes teated välja trepikodadesse. Pooled ei ole vaidlustanud asjaolu, et 12.03.2006 pandi trepikodadesse üles teated üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Koosolek toimus 20.03.2006, järelikult oli täidetud 7 päevane etteteatamise tähtaeg. Asjaolu, et teated pandi osadele ühistu liikmetele ka postkasti, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest põhikiri nõuab üksnes teadete ülespanekut trepikodadesse.
9.Kohus ei nõustunud hagejate väitega, nagu oleks korteriühistu koosolekul vastu võetud otsuste hilisem tühistamine (kehtetuse otsustamine) korteriühistu enda poolt vastuolus heade kommetega. Korteriühistu 20.03.2006 üldkoosolek võis tunnistada 08.02.2006 üldkoosoleku otsused tühiseks. TsÜS § 90 lg 1 näeb ette võimaluse tehingu tühistamiseks ning tühistamine toimub TsÜS § 98 lg 1 järgi avalduse tegemisega. Mittetulundusühing kui isikute vabatahtlik ühendus on õigustatud ise määrama ära oma tegevuse, s.h on korteriühistu pädev ümber vaatama ka oma enda otsuseid. Vastasel juhul ei oleks võimalik ühistu ekslike või asjaolude muutumisel mittevajalike otsuste muutmine ja/või tühistamine. Selline käsitlus on kooskõlas ka privaatautonoomia põhimõttega. Kohus ei nõustunud hagejatega ka selles osas, mis käsitles ühistu juhatuse tegevust. Üldkoosoleku otsus (nr 2.2) V.D mitte üle anda uuele juhatusel korteriühistu finantsmajandusdokumente ei ole tühine, kuna nimetatud isikul puudus kohustus, mille täitmata jätmist otsus lubab. V.D oli ühistu juhatuse liige kuni 08.02.2006 koosolekul otsustati ta juhatusest tagasi kutsuda ja valiti ühistule uus juhatus. 20.03.2006 koosolekul kutsuti sisuliselt tagasi 08.02.2006 valitud juhatus, sest koosoleku otsusega nr 2.1 tunnistati ühistu 08.02.2006 toimunud koosoleku otsused kehtetuks ning V.D valiti uuesti juhatuse liikmeks.
10.Koosoleku otsus selle kohta, et ühistu personal, kes oli koosseisus kuni 07.02.2006, jätkab kohustuste täitmist, ning et 08.02.2006 valitud juhatuse liikmetele töötasu ei maksta, ei ole tühine. Ühistu põhikiri ei sätesta juhatuse liikme õigust tasule. Põhikirja punkt 6.18 sätestab, et ühistu juhatuse liikmed võivad olla ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab andma volituse üldkoosolek. Seega on lepingute sõlmimine juhatuse liikmetega, seahulgas juhatuse liikmetele tasu maksmine, antud üldkoosoleku pädevusse. Tühine ei ole ka koosoleku otsus selle kohta, et V.D vastu esitatud varalised pretensioonid summas 519 398 krooni tunnistada alusetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 207 lg 2 järgi võib võlasuhe lõppeda seetõttu, et võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Seega on ühistul seadus alusel õigus oma nõudest loobuda. Tegutsemisvõimalus, mis on seadusega lubatud, ei saa olla heade kommete vastane.
11.Kohus leidis, et KÜ * erakorralise üldkoosoleku otsus nr 2.8, millega arvati korteriühistu liikmetest välja korterite nr 8, 12, 16, 34, 50, 67, 78, 85, 86, 97, 104, 121, 122 ja 124 elanikud, on tühine. Mittetulundusühingute seadus sätestab võimaluse liikme väljaarvamiseks, kuid korteriühistu seadus seda ette ei näe. Liikmelisuse osas tuleb korteriühistu seadust käsitleda kui eriseadust mittetulundusühingute seaduse ees. KÜS § 5 loetleb korteriühistu liikmeks oleku tingimused. Korteriühistu liikmeks olek on otseselt seotud korteriomandi omamisega. Korteriühistu liikmeks saab KÜS § 5 lg 1 järgi olla vaid korteriomandi omanik ning juhul, kui korteriomandil on mitu omanikku, siis vaid üks neist. Korteriühistu liikmelisus lõpeb vaid korteriomandi võõrandamisega või liikme surmaga. Kohus peab vajalikuks märkida, et korteriühistu saab teha otsuseid vaid oma liikmete, mitte aga korterite elanike suhtes. Kohus ei andnud eraldi hinnangut üldkoosoleku otsustele nr 2.4, 2.6, 2.7, 3.1, 3.3. ja 4, sest hagiavalduses ei ole sisulisi väiteid nende otsuste heade kommete vastasuse kohta esile toodud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada. Kohus on asja menetlemisel rikkunud protsessiõiguse norme ning kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.
13.Esitatud hagis pidasid hagejad 20.03.2006 üldkoosoleku otsust tühiseks, sest initsiatiivgrupi poolt on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna seaduslik juhatus tõrjuti koosoleku kokkukutsumisest kõrvale. Vaatamata kohtumäärusele puuduste kõrvaldamise kohta ei nimetanud hagejad õiget kostjat, kelle vastu nad soovisid hagi esitada. Kohus ei oleks pidanud hagi menetlusse võtma, vaid sellest keelduma. Vastupidisel moel, võttes hagi menetlusse ja saates hagimaterjali V.D, kes ei olnud enam juhatuse liige, tunnistas kohus ebaseadusliku esindaja seaduslikuks. Kohus tunnistas KÜ * seadusliku esindajana V.D, kuigi nimetatud isik ei olnud registrisse juhatuse liikmena kantud. Vastavalt mittetulundusühistu registrikaardile oli viimane juhatuse koosseis kantud registrisse 03.03.2006, mille kohaselt olid juhatuse liikmeteks K. V, L.V, M. D, V.M, M. G.
14.Menetlusnormide rikkumine viis materiaalõiguse rikkumiseni (MTÜS § 27 lg 1, TsÜS § 31 lg 2, § 34 lg 1 ja 2). 08.02.2006 valitud juhatuse liikmetel ei olnud kogemust, kuidas üht või teist tegevust vormistada. Endine juhatus kasutas seda ära ja vormistas koheselt akti selle kohta, et juhatuse liige K.V keeldus koosolekut kokku kutsumast. Initsiatiivgrupi poolne kiirustamine räägib sellest, et avalduse esitamisest ei oldudki huvitatud ega tahetud, et seda arutaks juhatus, vaid asuti ise tegutsema. Initsiatiivgrupi eesmärgiks oli kõrvaldada juhatus üldkoosoleku kokkukutsumisest ning takistada uue juhatuse pooldajaid koosolekul osalemast.
16.Kostja peab maakohtu otsust seaduslikuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava
kohtuotsuse tühistamiseks ning see tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.
18.MTÜS § 24 lg-st 1 tulenevalt on üldkoosoleku otsus tühine muuhulgas ka siis, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus leidis õigesti, et sellel alusel ei ole vaidlustatud otsused tühised. Kohus asus seisukohale, et KÜ * erakorraline üldkoosolek oli 20.03.2006 kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõuetega kookõlas, mistõttu ei ole koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Maakohus on oma sellekohast järeldust piisavalt põhjendanud, mistõttu ei vaja kohtuotsus täiendavat motiveerimist. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud seadust. Apellantide väited nn initsiatiivgrupi poolsest kiirustamisest võivad olla küll õiged, kuid ei võimalda teha kaebuses soovitud järeldust. Väide, et kiirustava tegevusega sooviti kõrvaldada 08.02.2006 üldkoosolekul valitud juhatus erakorralise üldkoosoleku korraldamisest, ei tugine asjas esitatud tõenditele. Pooled ei vaielnud selle üle, et 08.02.2006 erakorralisel üldkoosolekul valitud juhatuse liige keeldus eelnimetatud grupi nimel esitatud avaldust vastu võtmast. Seetõttu leidis kohus õigesti, et tulenevalt seadusest ja KÜ * põhikirjast oli kõnealustel isikutel õigus koosolek kokku kutsuda (põhikirja p 6.4). Üldkoosoleku kokkukutsumise teated pandi üles trepikodadesse 12.03.2006, seega vastavalt põhikirjale.
19.Kuigi apellandid loobusid kaebuse sellest osast, milles tugineti menetlusnormide rikkumisele ja hageja poolt ebaõige kostja valikule, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Kuna hagejad on vaidlustanud korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtivuse, siis oli kostjaks korteriühistu kui juriidiline isik. Juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks on tema juhatuse liige. Registrisse kantud juhatuse liikmed olid 20.03.2006 üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud ning valitud uued, mistõttu said korteriühistut esindada nimetatud koosolekul valitud juhatuse liikmed. Kuna kohtule oli teada, et registrikanne ei vasta tegelikkusele, ei saanud kohus tugineda isiku seadusliku esindaja määratlemisel registrikandele. Pealegi oleks see muutnud käesoleva vaidluse sisutuks, sest juhatuse liikmena on registrisse kantud ka üks hagejaist, kellele, vaatamata tagasikutsumisele, oleks sel juhul antud õigus esindada seadusliku esindajana samaaegselt ka kostjat.
Ü.Jänes
G.Kivinurm
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.