Kohtulahend

muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Apellatsioonimenetluses poolte endi kanda.

kantud

menetluskulud

jätta

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Kuna kostja ei ole hagejale õpingute ajal X Põhikoolis ülalpidamist andnud, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Kohus luges hageja poolt nõutud summa põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja väitel õpingute ajal X Põhikoolis tal endal mingeid sissetulekuid ei olnud. Kostja pole seda hageja väidet sisuliselt vaidlustanud. Hageja väitel saab ta oma emalt K. J. ülalpidamist rohkem kui 1500 krooni ulatuses. Hageja väitel on K. J. füüsilisest isikust ettevõtja, kelle tulu 2005. a oli 32 000 krooni. Kostja ei ole sisuliselt ka sellele hageja väitele vastu vaielnud. Seetõttu luges kohus tõendatuks, et hageja saab emalt ülalpidamist vähemalt seaduses ettenähtud minimaalmääras, kuid mitte ka oluliselt üle selle. Seega tuleb ülejäänud osa hageja vajadustest katta kostjal. Kostja on 20.12.2003 abiellunud A. U. 11.01.2003 on nende kooselust sündinud tütar M.J. . A.J. on alates 15.03.2006 arvel töötuna. X Vallavalitsuse tõenditest nähtuvalt kuuluvad A.J. a ja kostja perekonna koosseisu lisaks ühisele lapsele M.J. ale veel A. U. (sündXX), A. U. (sündXXX) ja A.J. a ema A. V.. A. U ja A. U õpivad X Keskkoolis. Põhjendatud on kostja väide, et asja lahendamisel tuleb arvestada tema kohustusega teisele lapsele ülalpidamist anda. Kuid arvestada saab üksnes kostja selle ülalpidamiskohustusega, milline on tal oma laste ees. Kostja abikaasa teiste laste ülalpidamiskohustust perekonnaseadusest tulenevalt kostjal kui nende laste vanemaks mitteoleval isikul ei ole. Kostja abikaasal on võimalus nõuda oma teiste laste ülalpidamist nende isalt. Küll aga tuleb arvestada M.J. a ülalpidamiskohustusega. Samuti tuleb arvestada kostja kohustusega anda ülalpidamist oma pojale P.J. ale (sündXXXX). Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja kaksikvend P.J. õppis täisealiseks saamisel ja õpib ka käesoleval ajal Tartu Kutsehariduskeskuses; ka P.J. nõuab isalt elatist ja seda alates enda täisealiseks saamisest 1500 krooni kuus kuni õpingute lõpetamiseni Tartu Kutsehariduskeskuses. AS 12.06.2006 tõendist nähtuvalt oli kostja keskmine brutotöötasu ajavahemikul detsember 2005 kuni mai 2006 9859 krooni. Kohus peab usutavaks kostja väidet, et peale maksude mahaarvamist saab ta töötasuna kätte 8072 krooni. Seega sissetulek perekonna ühe liikme kohta (kostja, tema abikaasa ja tütar M.) on (8072 : 3) 2690 krooni. Kui kostja peaks elatisena hagejale maksma 1500 krooni ja hageja kaksikvennale 1500 krooni väheneks sissetulek kostja perekonna ühe liikme kohta 1690 kroonile, samas kui hageja saaks kostjalt elatist 1500 krooni, millele lisandub veel hageja ema panus hageja ülalpidamisse (vähemalt 1500 krooni). Seega on põhjendatud kostja väide, et elatise maksmisel hageja nõutud suuruses osutub kostjaga koos elav laps, s.o M.J. , varaliselt tunduvalt vähem kindlustatuks kui hageja. Seega tuleb kostjalt väljamõistetava elatist suurust PKS § 61 lg 5 alusel vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 1000 krooni kuus. Seega tuleb ajavahemiku 05.05.05.06.2006 eest elatist välja mõista 1000 krooni ja ajavahemiku 06.06.-17.06.2006, s.o 12 päeva eest 399.96 krooni (1000 : 30 x 12), kokku ühekordselt (ümardatult) 1399.95 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

õpinguid“, s.o kohus peab hindama, kas põhikooli lõpetamisel kutsehariduskeskuses õppima asumisel on tegemist õppimise jätkamisega või mitte. Kohtu tõlgendus põhjustaks ebavõrdset kohtlemist ja ei oleks proportsionaalne laste suhtes, kes õpivad põhikoolis või gümnaasiumis – kui hageja oleks õppinud gümnaasiumi põhikooli 9. klassis, oleks kohtu seisukohalt jätkunud vanema ülalpidamiskohustus kuni gümnaasiumi lõppemiseni, kuid ka gümnaasiumi lõpetanu reeglina ei oma kutsealast ettevalmistust tööleasumiseks, vaid ettevalmistust õpingute jätkamiseks kõrghariduse omandamiseks. Hageja õpingud algklassides kestsid normaalajast kauem hagejast mitteolenenud põhjustel. Kohus hindas kostja perekonnaliikmete sissetulekuid istungil esitatu alusel, mille kohaselt kostja perekonnaliikmetel sissetulekud puuduvad, kuigi teadaolevalt töötud saavad tööhõivebüroo või töötukassa kaudu toetust, lastele maksab riik lastetoetust. Nimetatud asjaolusid kohus ei arvestanud, seega ei tugine otsus elatise suuruse vähendamisel tõenditel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles vaidlustatakse elatise väljamõistmist alla miinimummäära. Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõendid ei anna alust kohaldada PKS § 61 lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla samas paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus on elatise vähendamisel arvesse võtnud kostja kohustuse maksta elatist vähemalt 1500 kr ka hageja kaksikvennale, kuid asja materjalidest puuduvad andmed, et kostja sellist kohustust täidaks või et tema vastu oleks selles osas nõue esitatud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on eeldada, et kostja peab elatist maksma ühele lapsele ja tagama majandusliku kindlustatuse vajalikul tasemel temaga koos elavale lapsele. Ringkonnakohtu arvates on kostja oma sissetuleku juures ( neto tasu ca 8000) kohustatud tasuma 1500 kr elatist ning selles suuruses elatise tasumisel ei jää kostjaga koos elav laps halvemasse olukorda.

Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust ja mõistab välja elatise ajavahemiku 05.05.-05.06.2006 eest 1500 krooni ja ajavahemiku 06.06.-17.06.2006, s.o 12 päeva eest 600 krooni (1500 : 30 x 12), kokku ühekordselt 2100 krooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on materiaalõigusnormi õigesti kohaldanud ning leidnud, et PKS § 60 lg 2 ei tulene kostjale kohustust põhikoolis õppimise ajal täiskasvanuks saanud ning seejärel kutseõppeasutusse õppima asunud lapse ülalpidamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja tõlgendab PKS § 60 lg 2 ebaõigesti märkides, et nimetatud sätte kohaldamiseks peavad olema täidetud kaks eeldust täisealisele lapsele elatise maksmiseks: 1) taotleja peab õppima ühes PKS § 60 lg 2 nimetatud õppeasutuses ja 2) olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Ringkonnakohus leiab, et selline laiendav tõlgendus, mille kohaselt võib taotleja täisealiseks saamise ajal õppida ühes ja taotlemise ajal teises PKS § 60 lg 2 nimetatud õppeasutuses, tekitaks olulise ebavõrdse kohtlemise isikute vahel – gümnaasiumis täisealiseks saanud laps oleks õigustatud elatist saama, kui ta asuks õppima kutseõppeasutusse, kuid ei oleks õigustatud elatist saama, kui ta asuks õppima kõrgkooli. Seega on põhjendatud tõlgendus, mille kohaselt eelnimetatud eeldused on täidetud vaid ühes õppeasutuses õppimise korral, st elatist peab vanem maksma täisealisele lapsele juhul, kui laps jätkab õpinguid samas õppeasutuses kus ta õppis täisealiseks saamisel. Erandlikel asjaoludel, kui laps tervisest või muudest teguritest tulenevalt ei ole täisealiseks saamise ajaks saanud õpinguid lõpetada ning vajab elatist, tuleb kõne-alla PKS § 60 lg 1 kohaldamine, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval juhul sai hageja täisealiseks ajal, mil ta õppis põhikoolis ja pärast täisealiseks saamist asus ta õppima kutseõppeasutusse, siis ei ole täidetud PKS § 60 lg 2 toodud eeldused, ning maakohus jättis elatise nõude selles osas põhjendatult rahuldamata.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.