Kohtulahend

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2007. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-06-26698

Tsiviilasi

AS EMT hagi E. U. vastu 10849,27 krooni nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS EMT (registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, Tallinn), esindajad H. P. ja R. R. (asukoht Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, Tallinn) Kostja: E. U. (isikukood:; elukoht)

esindajad Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 16.11.2006. a hagi õigeksvõtul põhineva otsusega mõisteti E. U. AS EMT kasuks välja 10849,27 krooni võla ja viivise katteks ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus on 20.12.2006.a. jõustunud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb 02.01.2007.a. esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses jätta kostja kanda järgmised hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni ning hageja õigusabikulud 1844,38 krooni (so 17% hagi rahuldatud osast). Hagi esitamisel on tasutud 28.08.2006.a riigilõivu 350 krooni (kviitungikoopia tl.42). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on 1844,38 krooni tulenevalt AS EMT kinnituskirjast (tl 43), mille kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - Lindorff Eesti AS-ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja Lindorff Eesti AS töötaja kaudu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 6000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 2700 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 5493,27 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 1844,38 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele seega 2194,38 krooni (350 + 1844,38). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3000 krooni, ei ole määrus vaidlustatav. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest. Tulenevalt TsMS §-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele.