Kohtulahend

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2007. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-06-31242

Tsiviilasi

AS EMT hagi I. K. vastu 2560,75 krooni nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS EMT (registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, Tallinn), esindaja R. F. (asukoht AS Julianuse Inkasso Agentuur, Jõe tn 3, 10151 Tallinn) Kostja: I. K. (isikukood: elukoht:)

esindajad Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Asjaolud ja määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 30.11.2006. a tagaseljaotsusega mõisteti I. K. hageja AS EMT kasuks välja 2560,75 krooni võla ja viivise katteks ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus on 21.12.2006.a. jõustunud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb 01.02.2007.a. esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses jätta kostja kanda hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja õigusabikulud 1800 krooni. Kuna hageja taotles menetluskulude väljamõistmist juba hagiavalduses, millele lisas ka menetluskulusid tõendavad dokumendid, tuleb hageja menetluskulude kindlakstegemise avaldus lugeda esitatuks tähtaegselt. Hagi esitamisel on tasutud 03.10.2006 riigilõivu 250 krooni (maksekorralduse koopia tl 7). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on tulenevalt AS Julianuse Inkasso Agentuur 19.07.2006 arvest nr 317126 (koopia tl 6) 1800 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur töötaja kaudu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 on nimetatud piirmäärad kinnitatud, määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 5000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 2524,60 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 1800 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele seega 2050 krooni (250 + 1800). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3000 krooni, ei ole määrus vaidlustatav. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest. Tulenevalt TsMS §-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele.