Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-17976
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
OÜ Helmsman hagi L Z vastu 5 738,90 krooni nõudes 24.jaanuar 2007.a
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Resolutsioon
Hageja:
OÜ Helmsman (RK xxx, asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
N I (volikirja alusel)
Kostja:
L Z (IK xxx, elukoht: xxx)
OÜ Helmsman hagi rahuldada. Välja mõista L Z`lt OÜ Helmsman kasuks hooldus- ja halduskulude võlg summas 5 738 (viis tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) krooni 90 senti ning menetluskulud 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 12.veebruaril 2007. a kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
OÜ Helsman (OÜ Kohtla Elamu õigusjärglane) poolt esitatud hagiavalduse kohaselt omandas kostja 19. novembri 1996 ostu-müügi lepingu alusel kolmetoalise korteri aadressil xxx. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16. juuni 1994 ja 28. novembri 1995 määrustega on AS Elamu määratud eluruumide erastamise kohustatud subjektiks. AS Kohtla Elamu on AS-i Elamu õigusjärglane ning OÜ Kohtla-Elamu on AS-i Kohtla-Elamu õigusjärglane. Vastavalt AS-i Kohtla-Elamu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01. veebruaril 1996 sõlmitud hoolduslepingule nr. 26 on Kohtla-Järve linnaosas asuvate elamute haldamine ja hooldamine tehtud kohustuseks hagejale, kes omakorda omab õigust saada tasu osutatud ja ostetud teenuste eest eluruumide omanikelt. Kuna elumaja xxx korteriomanikud ei moodustanud korteriühistut ega valinud muud elamu majandamise vormi, siis teostas kuni 31. detsembrini 2001 elamu haldamist AS Kohtla Elamu kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Hoolduskulude arvestamine lõpetati alates 31.12.2001 ning eluruumide hooldamine anti vastavalt elamu haldamise üleandmisevastuvõtu aktile üle loodud korteriühistule. Hoolduslepingut kostjaga sõlmitud ei olnud. Hageja leiab, et hoolduslepingu puudumise ei vabasta kostjat EES § 15 1 lg 1 ja AÕS § 26 lg 2 tulenevate kohutuste täitmisest. Alates korteri omandamisest 19.11.1996 kuni elumaja hooldamise üleandmiseni eluruumide omanikele 31.12.2001 on kostjale arvestatud hooldus- ja remondikulusid põhisummas 6 743,90 krooni, millest kostja on tasunud 1 005 krooni. Kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud. Seisuga 31.12.2001 moodustab kostja võlgnevus hageja ees osutatud või ostetud teenuste eest 5 738,90 krooni. Kostjale olid igakuiselt esitatud hooldustasu teatised, millel olid ära toodud hooldustasu suurus ja võlgnevus. Võlgnevus on jäetud tahtlikult tasumata, mistõttu kostja suhtes ei saa kohaldada TsÜS § 146 lg 1 toodud kolmeaastast aegumistähtaega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks hooldus- ja halduskulude võlgnevuse summas 5 738,90 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivu 420 krooni. 05.01.2007.a esitatud avalduses täiendas hageja hagi õiguslikke aluseid § 447, VÕS § 1027 ja TsÜS § 151 lg 1.
Kostja oma vastuses hagi ei tunnista, kuna hagi on aegunud. Hageja poolt saadetud tõendite kohaselt on võlgnevus tekkinud perioodil 19.11.1996 kuni 31.12.2001. Alates 31.12.2001 kuni nõude esitamiseni 10.10.2005 on möödunud rohkem kui 3 aastat. Kostja ei ole korteri aadressil Järveküla tee 60-35 elanud. Kostja müüs korteri 06.01.2005. Korteris oli keskküte välja lülitatud. Hageja poolt osutatud teenuseid kostja kasutanud ei ole. Hoolduslepingut kostjaga sõlmitud ei ole. Hooldusleping nr 26, mis on sõlmitud hageja ja kohaliku omavalitsuse vahel, eeldab lepingulise aluse olemasolu. Vastavalt võlaõigusseadusele tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Poolte vahel ei ole lepingut. Samuti ei ole kostja rikkunud maksmise kohustust, kuna kohustus ei ole seaduslikult määratud. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
Kohtuistungil 11.12.2006.a hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et kostjale jäeti jooksvad arved postkasti, samuti anti võlgnevus üle inkasso firmale. Asjaolu, kas kostja elas selles
korteris või mitte, ei ole asjasse puutuv, kuna omanik peab kandma kommunaalteenuste kulud. Kostja selgitas, et teda Kohtla-Järvel ei olnud ning ta ei tea, mis seal postkastis oli. Hagi tunnistas kostja osaliselt, kostja ei tunnista prügivedu. Korteris kostja ei elanud, korter oli antud üürile. Julianuse Inkasso kirju ei ole kostja kätte saanud. Kohtuistungil 24.01.2007.a palus hageja esindaja hagi rahuldada. Hageja esindaja seletuste kohaselt ei ole hagi aegunud, kuna möödunud ei ole 3 aastat. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 5 738,90 krooni ning menetluskulud summas 420 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud, selgitades, et ta ei ole korteris elanud. Hageja poolt saadetud kirju kätte saanud ei ole. Käesolevaks hetkeks on korter müüdud. Võla olemasolust sai ta teada hagimaterjalide kättesaamisel. Nõude esitamise tähtaeg on möödunud.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja L Z`le kuulus 19.11.1996 kuni 06. jaanuarini 2005 kolmetoaline korter asukohaga xxx (tl 15,16). Vastavalt AS-i Elamu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01.02.1996.a. sõlmitud hoolduslepingule nr 26 (tl. 8-10) oli KohtlaJärve linnaosas asuvate elamute haldamine ja hooldamine tehtud hageja kohustuseks. Erastamise kohustatud subjekti ülesandeid maja hooldamisel täitis kuni 31.12.2001 OÜ Kohtla Elamu. OÜ Kohtla Elamu lõpetas maja hooldamise 31. detsembril 2001 andes hooldamise üle korteriühistule (tl. 18). Poolte vahel ajavahemikus eluruumi hoolduslepingut sõlmitud ei olnud, kuid hageja nõudis hooldustasu tasumist igakuuliselt esitatud teatistega (tl 22, 48- 52, 59). Kostja võlgnevus seisuga 31.12.2001.a moodustab kokku 5738,96 krooni (tl. 19-22, 47). Kostja taotleb kohtult aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Hageja palub tulenevalt TsÜS § 151 lg1 aegumist mitte kohaldada. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue ning lg 2 kohaselt alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. TsÜS § 152 lg1 kohaselt kui samasisulise nõude või esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele käesoleva peatüki 2. jaos sätestatut. Seega antud juhul TsÜS § 151 lg1 kohaldamisele ei kuulu. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1- 3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Asja kirjalikest materjalidest nähtub, et hageja on kostjale igakuiselt väljastanud hooldustasu teatised, millel on kirjas igakuiselt tasumisele kuuluva hooldustasu ning võlgnevuse suurus. Hageja korduvalt proovinud saata hoiatusi võlgnevuse kohta, samuti on nõue olnud
täitmisel Julianuse Inkasso Agentuur AS-is. Vaatamata sellele ei ole kostja siiani võlgnevust tasunud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvesse võtnud asjaolu, et kostja oli võlgnevuse tekkimise ajal korteri omanik ning kostja ei ole hageja püüdlustele vaatamata siiani seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ega näidanud üles ka tahet sõlmida hagejaga kokkulepet võlgnevuse tasumiste tingimuste ja tähtaegade üle, leiab, et kostja on oma kohustust tahtlikult rikkunud ning TsÜS § 142 lg1 sätestatud aegumistähtaeg kohaldamisele ei kuulu. Hageja palub välja mõista eluruumi hooldustasu võlgnevuse perioodi 19. november 1996 kuni 31. detsember 2001 eest. Ajavahemikus november 1996.a kuni 27.03.1999.a kehtinud eluruumide erastamise seaduse (EES) §-i 15 lg 1 kohaselt kuni korteriühistu asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Eluruumide eraldamise korraldamise korra punkti 11 (kuni 19.02.2001.a kehtinud redaktsiooni) kohaselt kohustatud subjekt jääb elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu põhikirja registreerimiseni. Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud vastavalt sõlmitud eluruumi hoolduslepingule. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK §-i 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama; lg 3 kohaselt kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. AÕS §-i 26 lg 1 (kehtis kuni 01.07.2002.a) kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Vara alusetust omandamisest või säästmisest tuleneva kohustise tekkimise aluseks on vaja järgmisi tingimusi: a) ühel isikul kahju tekkimine vara vähenemise näol, s.o. kahju olemasolu; b) teisel isikul (omandajal või säästajal) vara suurenemine (säästmine) esimese arvel, s.o. põhjuslik seos teisel isikul vara suurenemise või säästmise ja esimesel isikul tekkinud kahju vahel; c) vara omandamine või säästmine ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta; d) omandaja või säästja süü puudumine omandamises või säästmises. Kui mõni nimetatud tingimustest puudub, ei ole vara alusetult säästetud. Kostja on ajavahemikus november 1996.a. kuni märts 1999.a. (kaasa arvatud) jätnud tasumata 2721,45 krooni (tl.20-21). Asjaolu, et kostja korteris ei elanud, ei tähenda iseenesest et hageja elamule hooldus- ja remonditeenuseid ei osutanud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostja, jättes osutatud teenuste eest tasumata, on sellega hageja arvelt alusetult säästnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ajavahemikus november 1996.a. kuni märts 1999.a (kaasa arvatud) tekkinud võlgnevus summas 2721,45 krooni. Ajavahemikus 27.03.1999.a. kuni 01.07.2001.a. tekkinud võlgnevuse osas kohaldab kohus EES § 15 1 lg 1. Ajavahemikul 01.07.2001.a.kuni 31.12.2001.a kehtinud võlgnevuse osas kohaldab kohus EES § 15 lg 1 ja KOS § 13 lg 1. Alates 27.03.1999 kuni 01.07.2001. a kehtinud EES § 151 lg 1 kohaselt korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise
omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Sellise regulatsiooni eesmärgiks on tagada korterelamute järjepidev hooldamine pannes erastamise kohustatud subjektile elamute haldamise kohustuse. Et maja haldaja on sellisel juhul kohustatud elamut haldama ja ei saa teenuse osutamist lõpetada, siis paneb seadus vastukaaluks korteriomanikule kohustuse tasuda selle eest sõltumata hoolduslepingu olemasolust. Need korteriomanikud, kes olid sõlminud lepingu OÜ-ga Kohtla Elamu, kohustusid tasuma hagejale elamu hooldamise eest igakuuliselt kindla tariifi järgi. Kuivõrd EES § 151 lg 1 võrdsustab ilma hoolduslepinguta korteriomanikud lepingu sõlminud korteriomanikega, siis on ka ilma hoolduslepinguta korteriomanikud kohustatud tasuma hagejale elamu hooldamise eest igakuuliselt kindla tariifi järgi tingimusel, et tariif on mõistlik ja tasakaalustatud. Seda seisukohta on tunnustanud ka senine kohtupraktika Viru Ringkonnakohtu 30. aprilli 2003 otsuses nr 2-2-144/03 ja 22. detsembri 2003 otsuses tsiviilasjas nr 2-2-292/03. Alates 27.03.1999. a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES § 151 lg 2 järgi halduskulud käesoleva seaduse tähenduses on elamu haldaja vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu haldaja poolt elamu haldamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui pooltevahelises kirjalikus kokkuleppes ei sätestata teisiti. Lisaks halduskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. AS Kohtla Elamu nõukogu protokollidest (tl 55- 58) nähtub, et elanikkonnale kehtestatud tariif oli 1998 aastal 2,07 kr/m2, 1999 aastal 2,17 kr/m2, 2000 aastal 2,52 kr/m2 ning 2001 aastal 2,77 kr/m2. Kohtu hinnangul vastavad nimetatud tariifid täielikult mõistlikkuse ja kohustuste tasakaalustatuse nõudele, kuivõrd tegemist on keskmise kohaliku elamuhaldusteenuse maksumusega. Tariifide põhjendatus nähtub ka OÜ Kohtla Elamu nõukogu protokollides toodud selgitustest. Tariifide alusel on kostjale perioodil aprill 1999 12.2001 arvestatud teenustasu 4022,45 krooni, millest kostja on sel perioodil jätnud tasumata 3017,45 krooni. Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud KOS § 13 lg1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kuulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused korteriomanikele hüvitama nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. EES § 15 lg 1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistust moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31.detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Viidatud sätete alusel peab korteriomanik tasuma oma osa maja korrashoiuks tehtud hooldustöödest. Kui korteriomaniku ja majahaldaja vahel ei ole lepingut sõlmitud, tasub korteriomanik tegelikult tehtud tööde ja kantud kulutuste eest, majavalitsejal ei ole aga õigust nõuda suuremat summat, kui tegelikult tööde tegemiseks kulutati. Lisaks sellele tuleb majandamiskulude koosseisu määramisel arvesse võtta KOS § 15 lg 6 p 4, mille kohaselt eelkõige käsitletakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena /.../ kohase suurusega remondifondi kogumist. Nimetatud sättest tuleneb, et lisaks tegelikult kantud kulutustele on majavalitsejal õigus nõuda ka maksete tegemist remondifondi. Remondifond on majaelanike ühiste rahaliste vahendite reserv ja asjaolu, et majavalitseja ei ole teatud ajal remonditöid teinud, ei vabasta korteriomanikku tema kohustusest makseid tasuda. Hageja ülesandeks on tõendada hooldustööde tegemine ja teostatud hooldustööde maksumus (KOS § 13 lg 1,2) samuti peab hageja tõendama, et ta kostjalt on remondifondi maksete tegemist nõudnud ning tõendama nõutud maksete suuruse (KOS § 15 lg 6 p 4). Kostjal omakorda on õigus esitada ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et töid ei teostatud või, et ta oli ise sunnitud kaasomandi hooldus-ja remonditöid teostama. Selliseid tõendeid kostja
esitanud ei ole. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et kostja oleks hagejale teatanud arvete tasumata jätmise põhjustest. Kohus on seisukohal, et hooldustööde tegemine on tõendamist leidnud esitatud hooldustasuteatistega ning toimiku kirjalikes materjalides olevate tõendiga. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostja poolt esitatud tõendid vastuväited ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust.
ja
Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 5 738,90 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 11. oktoobril 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks lähtuvalt hagi hinnast 420 krooni.
väljamõistmisele
riigilõiv
Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434, 435, 436, 632 rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 5 738,90 krooni ja kooskõlas TsMS § 60 lg 1 menetluskulude katteks 420 krooni.
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.