1.Jätta Pärnu Maakohtu 26.06.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt laenas AS * 17.06.2003 laenulepingu nr 600 0108920310 alusel H.Mle 1 745 000 krooni. Samal päeval seadis hageja laenulepingu täitmise tagamiseks hüpoteegi kinnistule x ja pandi elamule Pärnus E. Laenuleping lõpetati 06.12.2004 poolte kokkuleppel ennetähtaegselt ja hageja kohustus kostjale tagastama 1 759 777,31 krooni. Hageja täitis kohustuse kostja ees. Hageja väitel selgus hilisemal kontrollimisel, et ta on tasunud kostjale 53 992,18 krooni ettenähtust enam. Kostja 20.01.2005 teatel oli nimetatud summa puhul tegemist leppetrahviga. Kuivõrd hagejale jäi leppetrahvi määramise alus selgusetuks, esitas ta 12.04.2005 kostjale nõude nimetatud summa tagastamiseks. Kostja teatas 29.04.2005 hagejale, et tagastas talle enammakstud leppetrahvi 33 992,18, kuid keeldus leppetrahvi 20 000 krooni tagastamisest, märkides, et selle määramisest teavitati hagejat lepingu erakorralise ülesütlemise teates 12.07.2004. Hageja 13.05.2005 nõudele leppetrahvi 20 000 krooni tagastamiseks teatas kostja 01.07.2005, et leppetrahv määrati kindlustuskohustuse rikkumise eest, kuivõrd hageja poolt kostjale esitatud kindlustuspoliisi kohaselt lõppes panditud vara kindlustuskaitse alates 18.06.2004 ja uut kehtivat poliisi pole kostjale esitatud. Kuivõrd hageja sõlmis 17.06.2004 panditud vara kindlustamiseks uue lepingu ja edastas sellekohase poliisi ka kostjale, puudus kostjal alus hagejale leppetrahvi määramiseks. Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Hagejal oli
kindlustusleping sõlmitud ja ta viis kindlustuspoliisi S. O. 06.07.2005 lepingu p 4.1 on tühine heade kommetega vastuolu tõttu.
2.H.M esitas 23.08.2005 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus AS-ilt * alusetult määratud leppetrahv 20 000 krooni välja mõista. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Kuna hageja ei esitanud peale 17.04.2004 vara edasise kindlustamise kohta poliisi (laenulepingu p 19), esitas kostja hagejale meeldetuletuse, milles teatas rikkumise mittekõrvaldamise korral leppetrahvi nõudest. Hageja kostja nõudmist ei täitnud. 12.07.2004 teatas kostja, et ütleb hagejaga lepingu erakorraliselt üles, informeerides kindlustuskohustuse rikkumise eest leppetrahvi määramisest. Leppetrahv 20 000 krooni on määratud kooskõlas lepinguga. Notar M. J poolt tõestatud 06.07.2005 lepingu p-st 4.1 tuleneb, et peale kinnistule Pärnus x sisse kantud hüpoteegi kustutamist puuduvad pooltel teineteise vastu mistahes rahalised nõuded. Eeltoodust tuleneb, et hageja aktsepteeris kostja poolt määratud leppetrahvi 20 000 krooni ning loobus edasistest mistahes rahalistest nõuetest kostja vastu, millised võivad olla sissenõutavaks muutunud enne 06.07.2005. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hagi kohaselt laenas AS * 17.06.2003 laenulepingu alusel H.Mle 1 745 000 krooni. Samal päeval seadis hageja laenulepingu täitmise tagamiseks hüpoteegid kinnistutele Pärnus x ja E. Pandilepingud tõestas notar A. K 17.06.2003. Pooled leppisid laenulepingu p 19.1 kokku laenusaaja kohustuse kindlustada lepingu täitmise tagamiseks panditud vara 10 päeva jooksul arvates tagatislepingu sõlmimise päevast, kostja poolt aktsepteeritud kindlustusandja juures kostjat rahuldavatel tingimustel ja tagama kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse kuni lepingu lõppemiseni. Laenulepingu p 19.2 järgi kohustus hageja esitama kostjale vara kindlustamise kohta sõlmitud lepingu ärakirja kolme tööpäeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest. Hageja kohustus kostja sellekohasel nõudmisel esitama nõudes märgitud tähtaja jooksul kostjale kindlustuslepingu originaali ja kindlustuslepinguga seotud muu dokumentatsiooni. Hageja sõlmis pandilepingu sõlmimise päeval panditud vara (kinnistu Pärnus x) suhtes kindlustuslepingu ja esitas selle kostjale. Kindlustusperioodiks poliisi kohaselt oli 18.06.2003-17.06.2004. Tunnistaja S.O ütluste kohaselt esitati kindlustuspoliis samaks perioodiks Pärnus E asuva panditud vara kohta (tl 93). Mõlema vara kindlustamist tõendas ka hageja. Laenulepingu p-s 18 leppisid pooled kokku, et juhul kui hageja rikub ühte või mitut laenulepingus toodud hageja kohustust, välja arvatud maksete tegemise kohustus, on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi kuni 5% ulatuses tagastamata laenust. Eeltoodus pooltel vaidlus puudub.
5.Kostja teatas 12.07.2004, et ütleb hagejaga laenulepingu erakorraliselt üles, informeerides ka leppetrahvi määramisest. Lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli VÕS § 416 kohane laenu, intresside ja viiviste mittetasumine, teates ei esitatud, mille eest ja millisel alusel on hagejale leppetrahv 20 000 krooni määratud. Vastuseks hageja 13.05.2005 päringule teatas kostja 01.07.2005, et leppetrahv määrati kindlustuskohustuse rikkumise eest, kuivõrd hageja poolt kostjale esitatud kindlustuspoliisi kohaselt lõppes panditud vara kindlustuskaitse alates 18.06.2004 ja hageja ei ole kostjale vara jätkuvat kindlustamist tõendavat poliisi esitanud. Kostja teatel teatati hagejale leppetrahvi määramisest 12.07.2004 lepingu erakorralise ülesütlemise teatega. VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 23 lg 2 tuleneb koostöö põhimõte, mille kohaselt lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste
täitmiseks. Pooltevahelise laenulepingu p 19.2 kohustab hagejat esitama kostjale vara kindlustamise kohta sõlmitud lepingu ärakiri kolme tööpäeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest. Nimetatud säte ei reguleeri piisava selgusega kindlustuslepingu ärakirja esitamise tingimusi, millest tulenevalt võib lugeda kindlustuslepingu ärakirja esitatuks ka selle näitamisega laenuhaldurile. Panga ja eraisikust laenaja vahelise suhte näol on tegemist tarbijasuhtega, milles hageja on laenusaajana nõrgemaks pooleks. Pooltevaheline laenuleping on sõlmitud kostja poolt etteantud tüüptingimustega. Kui lepingu säte on ebaselge, tuleb seda VÕS § 29 lg 6 kohaselt tõlgendada koostoimes teiste sama lepingu sätetega. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada kahtluse korral selle kasutaja (kostja) kahjuks. Laenulepingu p 16.1 g näeb ette hageja kohustuse esitada kostja nõudmisel 7 päeva jooksul informatsiooni lepingust tulenevate hageja kohustuste täitmise kohta. Seega oleks kostja pidanud kindlustuskohustuse mittetäitmise kahtluse tekkimisel esitama hagejale järelepärimise ning andma tähtaja vajaliku informatsiooni esitamiseks. Sellise järelepärimise koos vastamiseks mõistliku tähtaja andmisega oleks saatnud antud asjaoludel heas usus, mõistlikult ja koostöövalmilt käituv lepingupartner. Vastava kirja saatmist kostja tõendanud pole. See oleks muuhulgas aidanud hagejal enda kohustuse täitmist mõistlikul viisil tõendada ning andnud pooltele võimaluse lepingu eesmärgipäraste kohustuste täitmisega edasiminemiseks, selle asemel, et kohaldada lepingujärgseid sanktsioone.
6.Hageja on esitanud kohtule enda laenulepingu täitmise tagamiseks panditud vara suhtes kindlustuskohustust järjepidevat täitmist tõendavate poliiside ärakirjad (tl 24, 25). Samas ei osanud hageja seletada, miks on need poliisid erinevate perioodidega ja milline neist on kehtiv. Teise objekti (kinnistu Pärnus E) kindlustuskohustuse täitmise kohta ei ole hageja kohtule üldse tõendeid esitanud. Tunnistaja S.O ütluste kohaselt olid mõlemad objektid kindlustatud kuni juunini 2004, edaspidise kindlustamise kohta hageja poliise ei esitanud (tl 93). Kuna teise objekti kindlustuskohustuse täitmise kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud, ei saa lugeda usutavaks hageja väidet, et ta vastava kindlustuspoliisi kostjale esitas. Seega ei ole hageja tõendanud, et kindlustuskohustus oli tema poolt täielikult täidetud.
7.Kooskõlas VÕS § 159 lg 2 tuleb leppetrahvi määramisest teatada mõistliku aja jooksul ning määratav trahv peab olema lepingu rikkumise olulisusega proportsionaalne ja mõistlik, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust lepingupoole poolt, enda õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud asjaoludel ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut kostja poolt hagejale laenulepingu p 19 sätestatud kindlustuskohustuse mittetäitmise eest määratud leppetrahvi õiguspärasuse ja mõistlikkuse suhtes. Hageja esitas taotluse leppetrahvi 53 992,18 krooni tagastamiseks 12.04.2005 (tl 15-16). 29.04.2005 teatas kostja, et on nõus tagastama leppetrahvist 33 992,18 krooni, kuid leppetrahvist summas 20 000 krooni on hagejat teavitatud 12.07.2004 kirjaga (tl 18). 13.05.2005 esitas hageja kostjale nõude leppetrahvi summas 20 000 krooni tagastamiseks (tl 20-21). 01.07.2005 teatas kostja, et leppetrahvi 20 000 krooni tagastamise nõue on alusetu (tl 22).
8.06.07.2005 sõlmisid pooled lepingu hagejale kuuluvale kinnistule Pärnus x seatud hüpoteegi kustutamiseks. Lepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et peale hüpoteegi kustutamist puuduvad pooltel teineteise vastu igasugused rahalised nõuded. See on käsitletav võlasuhte lõppemise alusena VÕS § 186 p 4 mõttes, s.o võlasuhte lõpetamise kokkuleppena ning laieneb kõikidele nõuetele, millised olid pooltevahelistes mistahes võlasuhetes sissenõutavaks muutunud 06.07.2005 seisuga. Seega laieneb nimetatud võlasuhte lõpetamise kokkulepe ka pooltevahelisest laenulepingust tulenevale leppetrahvi 20 000 krooni nõudele, millest tulenevalt tuleb nimetatud nõudeõigus lugeda lõppenuks hiljemalt hagejale kuuluvale kinnistule Pärnus x kostja kasuks seatud hüpoteegi
kustutamisest. Tulenevalt asjaolust, et pooled on 06.07.2005 lepinguga kokku leppinud hagi esemeks oleva nõude aluseks oleva võlasuhte lõpetamiseks ning deklareerinud selgesõnaliselt igasuguste rahaliste nõuete puudumise teineteise vastu pärast kinnistule Pärnus x kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist, ning kuivõrd hüpoteek on tänaseks kinnistusraamatust kustutatud, puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Eeltoodud põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
9.Hageja esindaja väide, et 06.07.2005 lepingu p.4.1 on heade kommetega vastuolus ja tühine, ei ole põhjendatud. Antud notariaalse lepingu sõlmimise ajaks oli kostja hagejale teatanud, et leppetrahvi 20 000 krooni tagastamise nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Lepingu p 9.4 järgi on notariaalakt pooltele ette loetud, antud enne heakskiitmist pooltele läbivaatamiseks ning seejärel nende poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul alla kirjutatud (tl 39). Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja selgitas, et ta ei saanud esitada kindlustuspoliisi elamu Pärnus E kohta, kuna see võeti kinnistu võõrandamisel kindlustusseltsi poolt tagasi. Laenuleping ei näinud otseselt ette sanktsioone selle eest, kui kindlustuslepingut ei sõlmitud. Tuvastamist ei leidnud, et kostja oleks andnud hagejale tähtaja kindlustuslepingu ärakirja esitamiseks. Tunnistaja S.O ei osanud täpselt öelda, kas kindlustuspoliisid esitati talle või sekretärile, samas järeldas sellest kohus, et neid ei esitatudki. Kostja ei ole tõendanud, et ta teatas 12.07.2004 leppetrahvi nõudest. Hageja ei ole vastavat teadet saanud. Kostja ei ole leppetrahvi lepingu p 18 kohaselt hagejalt sisse nõudnud. Kostja teatas leppetrahvist alles 01.07.2005. Hageja jättis tähelepanuta ega osanud ette näha, et 06.07.2005 lepingusse kantakse kokkulepe rahaliste nõuete lõppemise kohta. Poolte esindajate kirjavahetusest nähtub, et 06.07.2005 lepitakse kokku vaid hüpoteegi kustutamises. Seetõttu leiab hageja et 06.07.2005 lepingu p-s 4.1 sisalduv kokkulepe on TsÜS § 86 alusel tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Antud juhul kasutas kostja ära hageja soovi saada kiirelt laenu teiselt pangalt ja raskusi suvisel ajal notari juurde saamiseks. Samal viisil toimis kostja 06.12.2004 lepingu sõlmimisel, edastades notarile tegelikkusele mittevastava võlasumma. Apellatsioonkaebuse vastus
11.Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
13.Maakohtu otsusega on tuvastatud, et 01.07.2005 teatas AS * H.Mle, et leppetrahvi 20 000 krooni tagastamise nõue on alusetu (t.lk 22). Seejärel sõlmisid pooled 06.07.2005 lepingu H.Mle kuuluvale kinnistule Pärnus, x seatud hüpoteegi kustutamiseks ja lepingu p.4.1 leppisid nad kokku, et peale nimetatud hüpoteegi kustutamist puuduvad pooltel teineteise vastu igasugused rahalised nõuded. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt on kokkulepe (lepingu p.4.1) tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Maakohus on sellele väitele vastanud ja leidnud õigesti, et hageja ei ole põhjendanud, milles seisnes lepingupunkti vastuolu heade kommetega. Tegemist ei ole hageja nn „ärakasutamisega“ kostja poolt, sest pooltel puudus vaidlus lepingu ennetähtaegse lõpetamise osas ja selles, et leping lõpetati
ennetähtaegselt seoses hageja võlgnevusega panga ees. Samuti olid pooled lepingus kokku leppinud sanktsioonide kohaldamises.
14.Kohus on õigesti käsitlenud vastastikuste rahaliste nõuete puudumise kokkulepet võlasuhte lõppemise alusena VÕS § 186 p 4 mõttes. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et H.M loobus just vaidlusaluse leppetrahvi 20 000 krooni nõudest, sest selle nõude osas oli pooltel kirjavahetus ja seda hageja nõuet pidas kostja oma 01.07.2005 kirjalikus vastuses alusetuks. Alusetu on hageja väide, mille kohaselt ta ei teadnud, mille eest ta kostjale 20 000 krooni tasus (t.lk.77). Poolte vahel 06.07.2005 sõlmitud lepingu p.-4.1 sisalduv kokkulepe on käsitletav kompromissilepinguna VÕS § 578 tähenduses, kuna pooled on loobunud oma nõuetest teise poole suhtes. Maakohus on õigesti leidnud, et võlasuhte lõpetamise kokkuleppega loeti lõppenuks ka leppetrahvi 20 000 krooni nõue hiljemalt hagejale kuuluvale kinnistule Pärnus, x kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamisest. Kuna hüpoteek on kinnistusraamatust kustutatud, puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu.
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Apellant palus välja mõista vastustajalt kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellandi menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel tema enda kanda.
U.Loonurm
K.Kullerkupp
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.