Kohtulahend

et kostja hagi ei tunnista (või tunnistab), sellest taotlusest teha ei saa. Samuti jääb arusaamatuks, milles seisneb kostja „ammendav seisukoht“ (õigemini mille kohta see esitati). Kohus juhib tähelepanu, et kostja korduv seisukoht (väljendatud nii taotluses kui kaja avalduses), et hagi on esitatud üldise kohtualluvuse ja seega kostja asukoha järgi, on ekslik ega vasta hagiavalduse sisule. Hageja on hagiavalduses selgelt märkinud, et on esitanud hagiavalduse oma üldise kohtualluvuse järgi, viidates ka selle aluseks olevale valikulise kohtualluvuse sättele – TsMS §-le 91. Seda on selgitatud ka kostja taotluse rahuldamata jätmise määruses. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks olid täidetud. Kostja hagile ei vastanud. TsMS § 407 lõige 1 peab silmas kirjaliku vastuse esitamist, mitte taotlust menetlustoimingu tegemiseks. Mis puutub hagiavalduse õiguslikku põhjendatusse, siis on asjakohatud kostja viited, nagu oleks kohus pidanud otsuse tegemisel tuginema kindlustuslepingu tingimustele või üldse mingitele tõenditele. Tulenevalt TsMS § 407 lõike 1 viimasest lausest, loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, mistõttu puudub kohtul vajadus hinnata hagile lisatud tõendeid ja nende olemasolu või sisu. Õigusliku aluse hagi rahuldamiseks annab VÕS § 476 lõige 1, millele kohus tagaseljaotsuses ka viidanud on, kuna hageja viitab kindlustuslepingu olemasolule, kahju tekkimisele ja selle hüvitamisele kostja poolt väiksemas ulatuses kui oli tegelik kahju suurus. Asjaolu, et hageja ei ole palunud tagaseljaotsuse tegemist ja on soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil, ei ole takistuseks kohtu poolt omal algatusel TsMS § 407 lõike 1 kohase tagaseljaotsuse tegemisele. Seda kinnitab ka kostja poolt viidatud TsMS § 2, mille kohaselt tuleb asja lisaks kostja rõhutatud õige lahendamise põhimõttele lahendada ka mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. On ilmne, et kohtuistungi määramisel ilma sisulise vastuseta tekkinuks täiendavad menetluskulud ja asja lahendamine viibiks. Kohus ei nõustu, et nimetatud sättes viidatud asja õige lahendamise põhimõte (kusjuures ei ole sugugi selge, et hagi rahuldamine antud juhul ei ole õige) kaalub üles mõistliku aja jooksul lahendamise ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise põhimõtted. Määruskaebus Määruskaebuses palub kostja kaja rahuldada ja menetlus taastada. Maakohus on ületanud kaja läbivaatamise piire ning alusetult jätnud kaja rahuldamata mõjuva põhjuse mittepõhistamise tõttu, kui vaidlus käis tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse üle. TsMS § 417 lõike 2 teine lause sätestab sõnaselgelt, et menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus. Kuna kaja esitati põhjusel, et kohus ei võinud tagaseljaotsust teha, ei pidanud kaja esitaja põhjendama ka mõjuvat põhjust. Kohus jättis kaja rahuldamata just mõjuva põhjuse puudumise tõttu. Hagiavaldusest ei selgu, kas kahju suurus ka tegelikkusele vastab. Kahju suurust on põhjendatud OÜ W kalkulatsiooniga, kuid lisaks kõigele muule puudub kalkulatsioonil ka allkiri. Nimetatud dokumenti ei saa lugeda tõendiks. Kostja esitas taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Seega on hagile vastatud puudustega. Taotluse sisust saab järeldada, et kaebaja hagi ei tunnista ning soovib hagi läbivaatamist Harju Maakohtus. Hagi lõpus märgitu kohaselt on hagi esitatud üldise kohtualluvuse järgi (seega kaebaja asukoha järgi). Esitatud taotluse punktis 2 taotleti vastuse esitamise tähtaja pikendamist, millest saab järeldada, et kaebaja soovib oma õigusi aktiivselt ja heatahtlikult kasutada, esitades kohtule ammendava seisukoha. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt saab kohus teha tagaseljaotsuse, kui kaebaja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seda sätet tõlgendades saab teha järelduse, et kohtule on antud õigus tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kaebaja ei ole mingilgi viisil kohtule vastanud ja soovinud oma õigusi kaitsma hakata. Kaebaja on kohtule esitanud taotlused, seega ei saa järeldada, et kohtule ei ole vastatud.

TsMS § 407 lõike 1 kohaselt saab kohus teha tagaseljaotsuse juhul kui hagiavalduse asjaolud on põhjendatud. Kohus on otsuse tegemisel jätnud kohaldamata kõige kaalukama õigusallika ehk lepingu. Kohus ei saanud olla veendumusel, et hagi on hagiavalduses näidatud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kindlustuslepingu kohaselt ei kuulu igasugune kahju ja igasuguses suuruses hüvitamisele. TsMS § 394 sätestab kaebaja vastusele seadusega sätestatud nõuded. Nimetatud säte rõhutab ning määrab kategooriliselt kaebaja kohustuse esitada kõik taotlused, väited ja tõendid, hilisemalt esitatu võib kohus jätta tähelepanuta. Kaebajal ei õnnestunud kohtu määratud tähtajaks koguda hagile vastamiseks kõiki võimalikke tõendeid ja anda hagile ammendavat vastust. Kaebaja on seisukohal, et kohus andis liiga lühikese tähtaja hagile vastamiseks, millest kaebaja kohut ka teavitas. TsMS § 394 lõige 2 sätestab kohustuslikud elemendid kaebaja vastuses hagile. Kui osa kohustuslikest elementidest on puudu, on hagile vastatud puudustega. Kui hagile on vastatud puudustega, ei saa kohus lugeda, et kohtule on jäetud vastamata. Ka maakohus on sisuliselt kaebaja seisukohaga nõustunud, leides et eelmenetlus ei piirdu ainult kirjaliku vastusega vaid kohtul on õigus ja kohustus menetlusosaliste seisukohtade väljaselgitamiseks eelmenetluse käigus. Kohtule on vastatud just protsessuaalselt tähtsamaist, et hagi ei tunnistata. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Antud juhul ei võinud kohus tagaseljaotsust teha. Tagaseljaotsust tehes on kohus jätnud kohaldamata TsMS § 442 lõike 8 – kohtuotsuse põhjendavas osas kohustuslikud elemendid. Kohtul on õigus, kuid mitte kohustus teha tagaseljaotsust. Kohus on seadusevastaselt jätnud kaebaja ilma olulisest põhiseaduse § 149 ning TsMS § 417 lõikes 4 sätestatud edasikaebeõigusest. Hageja seisukoht Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ebaõige on kostja seisukoht, et tal ei olnud vaja TsMS § 417 lõike 2 teise lause alusel menetluse taastamiseks mõjuvat põhjust, põhjendades seda sellega, et TsMS § 415 lõike 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust seaduse kohaselt ei võinud teha. Kohus võis teha antud juhul tagaseljaotsuse. Kostja ei vastanud kohtule määratud tähtajaks. Asjaolu, et kostja ei nõustunud kohtualluvuse valikuga, ei selgita, mis takistas kostjat õigeaegselt vastust esitamast. TsMS § 407 lõike 1 sätetest tulenevalt, juhul, kui kostja ei vasta kohtule tähtaegselt, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMs § 663 lg 5 kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kaevatav maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 667 lõikega 2 tühistada ning kostja poolt esitatud kaja saata maakohtule edasiseks menetlemiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et kohus andis talle liiga lühikese tähtaja hagile vastamiseks. TsMS § 394 lõike 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Maakohus saatis kaebajale kui kostjale teate hagi menetlusse võtmisest ja andis tähtaja hagile vastamiseks 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest. Seega on TsMS-i vastava sätte nõue täidetud.

Ringkonnakohus leiab, et määruses nimetatud asjaolud ei andnud maakohtule alust kaja rahuldamata jätmiseks. TsMS § 417 lõike 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et kostja poolt 31. mail 2006.a esitatud taotlust kohtualluvuse muutmiseks ning taotluse punkti 2 all lisatud soovi saada taotluse mitterahuldamise korral uus tähtaeg hagile vastamiseks, ei saa lugeda kostja tähtaegselt esitatud vastuseks hagile. Maakohtu seisukoht, et taotlus ei vastanud TsMS § 394 lõikes 2 sätestatule, on küll õige, kuid et see oli kohtule esitatud kohtu poolt antud tähtaja jooksul ja tõendab ringkonnakohtu arvates kostja huvi enda õiguste kaitsmiseks, oleks maakohus pidanud kaaluma TsMS § 64 lg-st 1 tulenevalt kohtu poolt määratud menetlustähtaja pikendamist ja kostjale võimaluse andmist taotluse põhistamiseks. Kaebajal oli põhjendatud ootus saada maakohtult seisukohta oma taotlusele hagile vastamise tähtaja pikendamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul, vaatamata asjaolule, et kostja on kohtule tähtaegselt vastanud, kuigi puudustega, puudus maakohtul TsMS § 407 lg 1 tulenevalt seaduse kohaselt alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Sisuliselt on maakohus taotluste rahuldamata jätmisega (edasikaebamisele mitte kuuluvate määrustega 6.juunist ja 17.augustist 2006.a) võtnud kaebajalt võimaluse oma õiguste kaitsmiseks, mis ei ole kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilasja õige lahendamise põhimõttega. Seega leiab, ringkonnakohus, et kaja rahuldamata jätmine ja menetluse taastamata jätmine ei ole põhjendatud ja kaja tuleb saata maakohtule edasiseks menetlemiseks.

U.Reinola

G.Kivinurm

M.Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.