Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.02.2007.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-04-1897 (vana nr 2/31-10663/04)
Kohtuasi
Põhihagi: VA ja ZA hagi OÜ , VS ja I R vastu solidaarselt 289.927,30 krooni väljamõistmiseks või alternatiivselt igalt kostjalt kummagi hageja kasuks 48.321,20 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Vastuhagi: OÜ hagi VAi ja ZA vastu solidaarselt kahju 216 518.krooni väljamõistmiseks Hageja – VA Hageja – ZA Hagejate esindaja – SB Kostja/vastuhageja - OÜ OÜ seaduslik esindaja - IN OÜ lepinguline esindaja – vandeadvokaat SS Kostja – VS Kostja – IR
Kohtuistungi toimumise aeg
30.11.2006.a. ja 04.01.2007.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon.
1.Rahuldada põhihagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt VAi kasuks 46.773,02 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja 02 senti) krooni.
3.Välja mõista VS VAi kasuks 46.773,02 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja 02 senti) krooni.
4.Välja mõista IR VAi kasuks 46.773,02 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja 02 senti) krooni.
5.Välja mõista OÜ-lt ZA kasuks 46.773,02 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja 02 senti) krooni.
6.Välja mõista VS ZA kasuks 46.773,02 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja 02 senti) krooni.
7.Välja mõista IR ZA kasuks 46.773,02 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja 02 senti) krooni.
8.Jätta rahuldamata OÜ vastuhagi VAi ja ZA vastu solidaarselt 216 518.- krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
1.Välja mõista OÜ-lt VAi kasuks 1750.- ( üks tuhat seitsesada viiskümmend ) krooni kohtukulude katteks.
2.Välja mõista VS VAi kasuks 1750.- ( üks tuhat seitsesada viiskümmend ) krooni kohtukulude katteks.
3.Välja mõista IR VAi kasuks 1750.- ( üks tuhat seitsesada viiskümmend ) krooni kohtukulude katteks.
4.Välja mõista OÜ-lt ZA kasuks 1750.- ( üks tuhat seitsesada viiskümmend ) krooni kohtukulude katteks.
5.Välja mõista VS ZA kasuks 1750.- ( üks tuhat seitsesada viiskümmend ) krooni kohtukulude katteks.
6.Välja mõista IR ZA kasuks 1750.- ( üks tuhat seitsesada viiskümmend ) krooni kohtukulude katteks.
7.Välja mõista OÜ-lt riigilõiv 5750.-(viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud riigilõiv kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034706011) või Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse riigilõivu katteks.
8.Välja mõista riigituludesse.
VS riigilõiv 5750.-(viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni
Menetluskuluna väljamõistetud riigilõiv kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034706011) või Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse riigilõivu katteks.
9.Välja mõista IR riigilõiv 5750.-(viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud riigilõiv kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034706011) või Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse riigilõivu katteks.
10.OÜ menetluskulu jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
1.sõlmiti AS ja OÜ vahel arvelduslaenuleping limiidiga 400.000.- krooni intressimääraga 10% aastas ning limiiditasu määraga 2 % aastas. Laenu tagastamise kuupäevaks lepiti kokku Arvelduslaenulepingule koostati 5 lisa, millega muudeti lepingu tingimusi nii laenu tagastamise tähtaja, intressimäära kui ka limiiditasu määra osas. Lõplikuks laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku , intressimääraks lepiti kokku 9 % aastas ja limiiditasu määraks 1 % aastas.
2.Lepingu täitmist tagati järgmiste lepingutega: - sõlmiti OÜ ja AS vahel kommertspandi seadmise leping, milles lepiti kokku, et pandi esemeks laenu tagamisel on kogu pantija vallasvara mis kuulub pantijale pandikande tegemise ajal või mille ta omandab pärast pandikande tegemist. Kommertspandi seadmise lepingu lisaks oli OÜ põhivahendite nimekiri seisuga .; - sõlmiti VAi (OÜ juhatuse liige lepingu sõlmimise ajal) ja AS vahel käendusleping arvelduslaenulepingu tagamiseks; - sõlmiti ZA(OÜ juhatuse liige lepingu sõlmimise ajal) ja AS vahel käendusleping arvelduslaenulepingu tagamiseks ; - sõlmiti ka VAi kui korteri omaniku ja ZA kui omaniku abikaasa ning AS vahel pandileping millega panditi korter kohtuotsuse p-s 1 nimetatud OÜ laenulepingu tagamiseks pandipidajale 230.000.- krooni ulatuses. Pärast korteriomandi moodustamist seati AS kasuks hüpoteek.
3.Pärast OÜ osakute müümist IR ja pärast äriühingu juhatuse liikmete vahetumist sõlmisid I R ja AS käenduslepingu, millega tagati sõlmitud AS ja OÜ vahel sõlmitud arvelduslaenulepingu täitmine.
4.Pärast OÜ osakute müümist V S ja pärast äriühingu juhatuse liikme veelkordset vahetumist sõlmisid V S ja AS käenduslepingu, millega tagati sõlmitud AS ja OÜ vahel sõlmitud arvelduslaenulepingu täitmine
5.Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega rahuldati AS hagi OÜ , V S VAi, ZAja I R vastu ning kostjatelt mõisteti välja solidaarselt hageja kasuks 467.730,23 krooni . Lisaks nimetatule mõisteti igalt kostjalt välja hageja kasuks ka 5000.- krooni kohtukulude katteks.
Kohtuotsus täideti kohtutäitur VK poolt VAile ja ZA kuulunud ja AS kasuks panditud korteriomandi, asukohaga , müümise teel ning ka osas mida ei katnud panga kasuks seatud hüpoteek täideti kohtuotsus VAi ja ZA poolt. Kohtutäitur on teinud täitemenetluse käigus ka 3 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, millistega on täitur nii ZA kui VAilt välja mõistnud 531.- krooni kohtutäituri tasu ja Z A veel 14.160.- krooni kohtutäituri tasu. Ka on teinud kohtutäitur 2 täitekulu väljamõistmise otsust, millega on välja mõistnud ZA ja VAilt kummaltki 30.- krooni täitekulu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
6.kohtusse esitatud hagiavalduses leiavad hagejad VA ja ZA, et pärast seda, kui nemad oma korteri müümisega tasusid võlausaldajale AS-le kõigi võlgnike solidaarse võla, mis neilt Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega välja mõisteti, on neil tekkinud VÕS § 69 lg 2 alusel regressi korras nõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu nii võlasumma 467.730,23 krooni, kohtukulu 5000.- krooni, kui ka täitekulu 14.721 krooni väljamõistmiseks, mis teeb kokku summa 487.451,23 krooni ja millest tuleb maha lahutada hagejatele kuuluv osa. Kuna võlausaldaja AS nõude kohaselt oli kokku 5 võlgnikku - OÜ , VA, ZA, VS ja IR, on igale võlgnikule langevaks osaks 97.490,20 krooni ehk siis hagejatele kokku 194.980.- krooni / (487.451 : 5) x 2 /. Kostjate võlg hagejate ees aga moodustab kokku summa 292.470.- krooni (487.451-194.980) ning hagejad paluvad nimetatud summa kostjatelt välja mõista solidaarselt kummagi hageja kasuks võrdsetes osades.
7.kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses esitasid hagejad juhindudes TsMS § 370 lg.2 sätestatust kostjate vastu ka alternatiivse nõude. Alternatiivse nõudena palusid hagejad esitatud avalduses välja mõista kostjatelt ZA ja VAi kasuks 292.470 krooni võrdsetes osades, s.o. igalt ühelt 97.490 krooni ning seda juhul kui nende nõue kõikidelt kostjatelt regressisumma solidaarseks väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Kostja OÜ vastuväited põhihagile ja selle põhjendused.
8.Kõigepealt on OÜ seisukohal, et hagejate poolt kostjate vastu esitatud nõude suurus ei ole õige. Kõigi käesoleva tsiviilvaidluse menetlusosaliste võlg AS ees oli tagatud eri liiki tagatistega, s.o. 1) laenuvõtja kommertspandilepinguga, 2) korteri pandilepinguga (hilisem hüpoteek), mis tagas võlasummat 230 000 krooni ulatuses, 3) VAi käendusega, 4) ZA käendusega, 5)V S käendusega ja 6) IRi käendusega. Hageja poolt esitatud tõendist - notar LM poolt tõestatud avaldusest hüpoteegi kannete kustutamiseks kinnistusraamatust ja korteriomandi müügilepingust nähtub, et võlg Ühispangale tasuti osaliselt hüpoteegiks oleva korteri realiseerimise teel saadud rahast. OÜ on seisukohal, et võlausaldaja ei saa üht ja sama võlga nõuda mitmekordselt. Käenduse andnud isikute osakohustuse suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta seda, et osa kohustusest tasuti pandiga (hüpoteegiga) koormatud asja realiseerimise teel. Eelpooltoodust tulenevalt oli solidaarsetel võlgnikel, s.t. viiel käendajal, tasuda oleva summa suurus 467 730.23-230 000=237 730.23 krooni, mille hagejad on tasunud ja mille ulatuses hagejatel tekkis regressinõue kostjate vastu.
9.Veel on OÜ seisukohal, et hagejate nõue mõista kostjatelt välja solidaarselt 292.470.- krooni on ilma õigusliku aluseta ja tuleb jätta rahuldamata. Solidaarkohustuse puhul võib vastava võlasuhte osalised jagada kahte rühma, eristades solidaarvõlgnike suhet võlausaldajaga (käesoleval juhul hagejate ja kostjate suhe Ühispangaga) ning solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid (käesoleval juhul hagejate ja kostjate omavahelisi suhteid). Solidaarvõlgniku regressinõuetega seoses on oluline silmas pidada, et solidaarvõlgnike sisesuhetes ei ole solidaarvõlgnike vastutus regressi nõudva solidaarvõlgniku ees solidaarne, vaid
tekib osakohustus. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes (sisesuhetes) kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Järelikult kuna solidaarvõlgnikke Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse kohaselt oli viis, siis igale võlgnikule langeva summa suurus oleks 237 730.23: 5= 47 546 krooni ja seda ei saa sisse nõuda solidaarselt.
10.Hagi kohtukulude 5000 krooni väljamõistmiseks on OÜ arvates aluseta. Vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas 2/277-6539/03 mõisteti kohtukulud 5000 krooni välja personaalselt igalt kostjalt, nende hulgas ka VA ilt ja ZA eraldi ja tegemist ei ole solidaarkohustusega. Hagejad ei ole esitanud ka tõendit sellise summa tasumise kohta. Haginõue täitekulude 14 721 krooni väljamõistmiseks on samuti aluseta. Täitekulud tekkisid hüpoteegi s.t. korteri realiseerimise menetluses ja teised solidaarvõlgnikud ei vastuta selle tasumise eest. OÜ vastuhagi VAi ja ZAvastu 216 518.- krooni nõudes.
11.esitas OÜ käesolevas tsiviilvaidluses vastuhagi. Esitatud vastuhagis on OÜ seisukohal, et äriühingu omanikeks ja juhatuse liikmeteks olid kui sõlmiti arvelduslaenuleping 400 000 krooni laenusumma saamiseks AS-st ZA ja VA. Laen Ühispangale tagati muuhulgas OÜ vara kommertspandiga, kommertspandi seadmise lepingu lisaks on OÜ põhivahendite nimekiri seisuga Faktilisele asjaolule, et see põhivahendite nimekiri koostati ja see kommertspandi seadmise lepingu lisaks oli, A vastu ei vaielnud.
12.võõrandasid A OÜ osa IRile ja astusid juhatusest tagasi. Uueks juhatuse liikmeks sai IR. Osa ostu-müügilepingu p.5.1 kohaselt tasus IR Z ja VAile 300 000 krooni.
13.Põhivara revisjoni käigus tuvastati uue juhatuse liikme IRi ja OÜ töötajate J B ja N P poolt, et põhivara nimekirjas mainitud vara hulgast puuduvad alljärgnevad OÜ põhivahendid: 1) vaakum lihamasseerija UVM 100 hinnaga 16 518 krooni; 2) suitsuahi KOH-10 (automaatne ahi, korpus roostevaba, mahutavusega 200 kg.) hinnaga 200 000 krooni. Seega oli puuduva vara maksumus kokku 216 518 krooni, mis nähtub OÜ poolt koostatud ja AS-le esitatud vara nimekirjast, mis on notariaalselt sõlmitud kommertspandilepingu lisa.
14.OÜ on seisukohal, et ZA ja ja VA hõivasid äriühingust vaakum lihamasseerija ja suitsuahju ja tekitasid sellega OÜ-le kahju vähemalt 216 518 krooni. Kahju on tekkinud Z ja VAi õigusvastase käitumisega, mis seisnes eelpoolnimetatud vara hõivamises. Sama summa ulatuses on Z ja VAid alusetult rikastunud. Kahju tekitamise ajal kehtinud TsK § 448 lg.1 kohaselt kuulus isikule tekitatud kahju selle tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses ja TsK § 459 kohaselt vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. TsK § 477 lg.1 kohaselt on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud alusetult omandatud vara tagastama ja TsK § 477 lg 3 sätestas, et kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Lähtudes eelpoolöeldust palub OÜ välja mõista ZA ja VAilt solidaarselt OÜ kasuks 216 518 krooni. ZA ja VAi vastuväited vastuhagile.
15.ZA ja VA vastuhagi ei tunnista. Kostjate väidetel ei ole nad OÜ vara õigusvastaselt hõivanud, sest lihasuitsetamisahi on nende isiklik vara ja pole kunagi olnud OÜ bilansis.
Vaakumlihamasseerija andis kostjatele üle IR ning seda OÜ osakute eest tasumiseks. A ei ole oma osakute eest raha saanud. Osade ostu-müügileping on punktides 1.1.1 ja 1.1.2 näilik. Ei suitsuahju ega ka vaakumlihamasseerijat OÜ ei kasutanud, sest äriühingul puudus luba lihatoodete valmistamiseks. Seega ahju ja masseerija kostjatele üleandmisega pole osaühingule mingit kahju tekitatud.
16.Veel leiavad ZA ja VA, et OÜ ei ole tõendanud ei suitsuahju ega ka vaakumlihamasseerija väärtust. Kommertspandi seadmise lepingu juurde lisatud põhivarade nimekiri on kostjate väidetel suvaline ja ei vasta vara tegelikule arvestusele. Nimekiri on A poolt ka allkirjastamata. Panditud vara nimekiri, mis oli lisatud kommertspandilepingu juurde, ei ole OÜ raamatupidamise dokument ning ei saa olla tõendiks, et vaakumlihamasseerija ja lihasuitsutamise ahi olid OÜ omandis. A OÜ osaku ostnud IR müüs umbes poole aasta jooksul ära kõik firma bilansis oleva vara väärtusega üle ühe miljoni. krooni. Seoses sellega jäi väljamaksmata ka äriühingu võlg AS-le
17.ZAja VA väidavad ka, et põhivahendite nimekiri on võltsitud. Päev enne seda, ehk kirjutas IR alla osaku ostu-müügilepingule, kus ta kinnitas, et on teadlik firma majanduslikust seisust. Vaakuumlihamasseerija ja ahju võtsid A OÜ-st kaasa IRi nõusolekul Kostjate arvates ei saa jätta ka tähelepanuta, et nelja aasta jooksul pärast vara väljaviimist ei esitanud keegi OÜ omanikest nõudeid nende vastu. Nõue esitati alles pärast seda kui A esitasid regresshagi kostjate vastu.
18.Lisaks kõigele eeltoodule on ZA ja VA seisukohal, et tulenevalt sellest, et vastuhagi on esitatud TsK § 448 alusel, s.o. väidetava kahju tekitamise ajal kehtinud seaduse alusel ning VÕS, TsÜS ja RVEÕS rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt tuleb kohaldada TsÜS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1 juulist 2002.a., tuleb vastuhagis esitatud nõuetele kohaldada TsÜS § 150 lg1 aegumissätted, millega on ettenähtud 3-aastane aegumistähtaeg. Kuna eeltoodu alusel lõppes vastuhagi esitamise tähtaeg ja vastuhagi esitati ., paluvad ZAja VA kohaldada vastuhagis esitatud nõuete osas aegumist. OÜ seisukoht vastuhagi aegumise osas.
19.Hageja aegumise nõudele vastuseks palume kohtul kohaldada TSÜS § 150 lg.2, mille kohaselt, kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. IRi vastuväited põhihagile.
20.IR palub jätta ZAja VAi hagi tema vastu rahuldamata ning on seisukohal, et AS kasuks väljamõistetud kohtuotsus täideti täitemenetluses kohtutäitur V K poolt pandilepingu esemeks olnud korteri sundmüümise teel. Seega ei täitnud kohustust A kui käendajad, vaid käendusleping lõppes kostja suhtes VÕS § 153 lg 1 p 1 alusel kohustuse lõppemisega. Kuna käendusleping on lõppenud, puudub A nõue tema vastu. Valdeko Sibula vastuväited põhihagile.
21.VS esitatud hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ZA ja VA olid OÜ osanikud ja juhatuse liikmed ning oma tegevusega on nad põhjustanud just sellise kahju, mille AS neilt ka sisse nõudis. Kohtuotsuse põhjendused.
Põhihagi.
22.Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel käesoleval ajal ei oma tähtsust asjaolu kes laenulepingu AS-ga sõlmis ning kes, millal ja millise lepinguga pangalt saadud laenu tagas, nagu leidis OÜ . See asjaolu, et kõik kostjad vastutavad AS-i ees solidaarvõlgnikena pangale täitmata laenukohustuse eest, on tuvastatud juba Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 2/227-6539/03. Seda asjaolu, et OÜ võttis AS-lt 400.000.- krooni laenu ei vaidlusta ka keegi käesoleva tsiviilvaidluse menetlusosalistest. Kohus leiab aga, et kostja OÜ poolt esitatud vastuväide põhihagile nagu ei vastutaks kõik kostjad kogu tagastamata laenu ja kõrvalkohustuste eest kuna laen oli tagatud pangale ka hagejate poolt A kuulunud korteri suhtes seatud pandilepingu või hilisema hüpoteegilepingu sõlmimisega, mis kohtuotsuse täitmise korras kohtutäituri poolt ära müüdi, või IRi vastuväide nagu oleks tema käendusleping lõppenud VÕS § 153 lg 1 p 1 alusel kohustuse lõppemisega või V S vastuväide, mille kohaselt olid A OÜ juhatuse liikmed ja osanikud kuni ning just oma tegevusega põhjustasid nad sellise kahju, mille AS neilt ka sisse nõudis, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Oma nimetatud vastuväited oleks kostjatel tulnud esitada AS poolt esitatud hagi kohtus arutamise käigus ning mitte käesolevas tsiviilvaidluses. Kohtu arvates on Tallinna Linnakohtu jõustunud kohtuotsuse alusel tekkinud käesoleva tsiviilasja menetlusosaliste vahel uus õigussuhe ning kuna keegi menetlusosalistest ei vaidlusta ka seda, et kohtuotsus on täidetud ZA ja VAi poolt, mis on ka tõendatud kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite – korteri müügilepinguga ja ka kohtutäituri otsusega täitemenetluse lõpetamisest seoses kohtuotsuse täitmisega, vastutavad põhihagi järgi kostjad kohustuse täitnud solidaarvõlgnike ees VÕS § 69 alusel.
23.Kohus on seisukohal, et hagejate ZA ja VAi nõue rahuldada hagi kostjate vastu solidaarselt ei ole põhjendatud ja rahuldamisele kuulub esitatud alternatiivne nõue võla väljamõistmiseks kostjatelt hagejate kasuks võrdsetes osades. Sellele seisukohale asub kohus VÕS § 69 lg 1 alusel, mis sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Samale seisukohale on asunud oma lahendis ka Riigikohus kohtuotsuses nr 3-2-1-48-06. Kõige eeltoodu alusel on igale solidaarvõlgnikule jäävaks osaks Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse kohaselt 93.546,05 krooni ehk igalt kostjalt kuulub kummagi hageja kasuks põhihagi järgi väljamõistmisele 46.773,02 krooni.
24.Kohus nõustub OÜ seisukohaga selles, et hagejate nõue kostjate vastu kohtukulude 5000 krooni ja täitekulude 14 721 krooni väljamõistmiseks on aluseta VÕS § 69 lg 5 teise lause alusel. Vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas 2/277-6539/03 mõisteti kohtukulud 5000 krooni välja personaalselt igalt kostjalt eraldi, nende hulgas ka VA ilt ja ZAlt. Seega ei ole kohtukulude nõue solidaarnõue, mida käesoleva tsiviilasja kostjatelt saaks välja mõista A kasuks. Samamoodi on täitekulud, mille väljamõistmist hagejad kostjatelt taotlevad, solidaarvõlgniku isikuga seotud kulud ja mitte solidaarkohustus ega kuulu seetõttu kostjatelt hagejate kasuks väljamõistmisele. Vastuhagi.
25.Käesolevas tsiviilasjas esitatud vastuhagi aluseks on asjaolu, et OÜ tuvastas põhivara revisjoni käigus uue juhatuse liikme IRi isikus , et äriühingu põhivara koosseisust puuduvad vaakumlihamasseerija hinnaga 16 518 krooni ja suitsuahi 200 000.- krooni. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et A on vara äriühingust väljaviimisega tekitanud OÜ-le kahju vähemalt 216 518 krooni, s.o. sama summa ulatuses on ZAja VA alusetult rikastunud. Hageja nõuab kahju hüvitamist kuni kehtinud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise sätete järgi. Kostja üheks vastuväiteks oli, et hageja nõue kostjate vastu on VÕS, TsÜS ja REÕS RakS § 9 lg
2 ja150 lg 1 alusel aegunud kuna nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja oli seisukohal, et TsÜS § 150 lg 2 kohaselt on hageja õigustatud hagetava summa kostjalt välja nõudma, sest kostjad on kahju tekitamisega rikastunud.
26.Kohus on seisukohal, et OÜ vastuhagi ZA ja VAi vastu kahju hüvitamiseks 216 518.- krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Tulenevalt TsÜS § 150 lg 1 sätestatust on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kahju hüvitama kohustatud isik kohustatud saadu välja andma alusetu rikastumise sätete järgi ka pärast kolme aastast aegumistähtaja möödumist kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja vastuhagis saadu väljaandmist ei nõua, vaid nõuab õiguse rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamist, aegus vastuhagis esitatud nõue kostjate vastu VÕS, TsÜS ja REÕS RakS § 9 lg 2 ja TsÜS § 151 ja 1 alusel 01.07.2005.a. Kuna kohus on seisukohal, et vastuhagi on aegunud, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kohtuotsuses poolte teisi väiteid ja vastuväiteid vastuhagis toodud kahju suuruse tõendatusest ja nõude alusetusest, samuti tunnistajate ütlusi, millega kahju tekitamist ja kahju suurust pooled tõendada soovisid. Kohtukulud. 27.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus vabastas oma määrusega . VAi ja ZA riigilõivu tasumisest hagi esitamisel määruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 57 lg 2 alusel. Tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks sel ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 ja RLS lisa 2 kohaselt oleks olnud 16.000.- krooni. OÜ tasus vastuhagi esitamisel riigilõivu 12.000.- krooni. ZAja VA taotlesid välja mõista kostjatelt nende õigusabikulu katteks 10.500.- krooni. OÜ palus välja mõista A riigilõivu 12.000.- krooni ja õigusabikulu 25.960.- krooni. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab põhihagi osaliselt ja jätab vastuhagi rahuldamata, samuti arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks kulunud aega ning kohtuistungite kestvust, tuleb igalt kostjalt välja mõista nii ZAkui ka VAi kasuks hagejate õigusabikulude katteks kuni kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel 1750.- krooni . Kuna kohus vabastas ZAja VAi riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, tuleb igalt kostjalt välja mõista kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel riigilõivu riigituludesse 5750.- krooni (summalt 93.5460.- krooni). Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab OÜ vastuhagi rahuldamata ja rahuldab suuremas osa põhihagi, jätab kohus OÜ kohtukulu – riigilõivu ja õigusabikulu – kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tema enda kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.