Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-62484
Tsiviilasi
IV hagi kohtutäitur Urmas Tärno vastu alusetult saadu tagastamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
kohtutäitur Urmas Tärno apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3472.66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja kohtutäitur Urmas Tärno, lepinguline esindaja v/adv Vesse Võhma Vastustaja/hageja IV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mirga Kaps
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.06.2016 otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas hageja nõude kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta IV hagi kohtutäitur Urmas Tärno vastu täies ulatuses rahuldamata ja jaotada uuesti menetluskulud.
3.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta IV hagi kohtutäitur Urmas Tärno vastu rahuldamata; 2) Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta IV kanda; 3) Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus.
4.Kohtutäitur Urmas Tärno apellatsioonkaebus rahuldada.
määrab
Selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Vastavalt 12.12.2014 hagiavaldusele ja selle 16.04.2015 täpsustusele ning 21.05.2015 hagi menetlusse võtmise kohtumäärusele oli maakohtu menetluses hageja nõue kostja vastu alusetult saadud 2805.42 euro tagastamiseks koos viivisega. Alternatiivselt nõudis hageja sama rahasummat õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitisena koos viivisega. Viivist arvestab hageja ajavahemiku 11.01.2013-30.11.2014 eest 437.61 eurot ning TsMS § 367 alusel edasiulatuvalt seaduses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt algatas kostja hageja täitmisavalduse alusel täitemenetluse nr 052/2010/539 võlgniku KK suhtes. Täitmisele pööratud nõude suuruseks oli 79 889.56 eurot. Koos täitmisteatega edastas kostja võlgnikule 03.03.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Võlgnik esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasja nr 2-10-21524). Samuti esitas võlgnik kaebuse 03.03.2010 kohtutäituri tasuotsusele. Hagimenetluses jõudsid pooled kompromissile, mille alusel tasus võlgnik kokkulepitud 31 955.82 eurot kohtutäituri kontole 07.12.2011. Hageja esitas 09.02.2012 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. 01.11.2012 tsiviilasjas nr 2-12-6341 tühistas kohus kohtutäituri 03.03.2010 tasuotsuse. 14.12.2012 tegi täitur uue otsuse (t lk 9-11), milles tuvastas, et täitemenetluse raames laekus võlgnikult 31 955.82 eurot, millest ta arvestas sissenõudja nõude rahuldamiseks 29 150.40 eurot, kuna laekunud summast arvas maha võlgniku poolt tasumisele kuuluva kohtutäituri tasu osa 2805.42 eurot. Pärast täitekulude maha arvamist kandis täitur 10.01.2013 sissenõudjale 26 080.70 eurot.
3.Hageja hinnangul on kostja pidanud õigusliku aluseta kinni võlgniku poolt tasumisele kuuluva tasu osa 2805.42 eurot temale ülekantavast summast. Võlgnik oleks pidanud tasuma täituri tasu täiendavalt. Seega rikastus kostja hageja arvel alusetult 2805.42 euro võrra. Alternatiivselt tekitas kostja sama summa ulatuses hagejale õigusvastaselt kahju.
4.Viivist arvestamisel lähtub hageja sellest, et 10.01.2013 oleks kostja pidanud temale üle kandma 2805.42 euro võrra suurema summa ja arvestab viivist seaduse sätestatud määras alates 11.01.2013.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Summa, mille võlgnik kandis kohtutäituri kontole, sisaldas ka kohtutäituri tasu. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kohtulikus kompromissis leppisid pooled kokku, et võlgnik tasub 31 955.82 eurot hagejale. Kompromissi kohaselt pidi võlgnik tasuma 31 955.82 eurot kohtutäituri arveldusarvele. Olukorras, kus sissenõudja ja võlgnik leppisid kokku täitemenetluses võlgniku poolt kohtutäituri ametialasele kontole ülekantavas lõplikus summas, on ilmne, et pooled arvestasid selle summa sisse ka täitemenetluse kulud.
6.Hageja 14.12.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei vaidlustanud. Viidatud otsuses on selgitus edasikaebamise kohta, otsuse sai ta kätte 20.12.2012 (t lk 70). Seega nõustus ta 14.12.2012 otsuse põhjendustega ja ca kaks aastat hiljem hagi esitamine on alusetu ning vastuolus hea usu põhimõttega. Esimese astme kohtu otsus
7.27.06.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja kahjuhüvitise 2805.42 eurot, viivise ajavahemiku 11.01.2013-30.11.2014 eest 437.61 eurot ning viivise alates 12.12.2014 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda ning kohus mõistis kostjalt hagejale menetluskuluna välja riigilõivu 300 eurot.
8.Maakohtu hinnangul on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus võlgniku poolt tasumisele kuuluv kohtutäituri tasu maha arvata võlgnikult täitemenetluses sissenõutud summast või pidi võlgnik tasuma täituritasu kostjale täiendavalt.
9.Maakohus järeldas, et VÕS § 1028 lõike 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud ning hagi ei kuulu rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel, sest on tuvastatav, et kohtutäitur on oma tasu hagejalt välja mõistnud, omades selleks õiguslikku alust. Hageja vaidlustab kohtutäituri 14.12.2012 otsust ning 10.01.2013 tehtud raha vähemas ulatuses väljamaksmise toimingut. Kohtutäitur on 14.12.2012 otsuse resolutsiooni punktis 6 märkinud, et enne väljamakse tegemist kuuluvad otsuse punktides 1, 2 ja 4 toodud summad kinnipidamisele 07.12.2011 laekumiselt (t lk 11). Seega võis hageja kohtutäiturile esitada kaebuse 14.12.2012 otsuse peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lõikes 1 sätestatud korras, s.o kümne päeva jooksul alates päevast, kui hageja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Hageja on maakohtule väitnud, et kaebuse esitamata jätmine ei tähendanud otsuse seadusevastasusega nõustumist ning et ta ei vaidlustanud otsust, sest ei soovinud raha väljamaksmisel täiendavat viivitust. Hagejal oli seega võimalus omapoolsed vastuväited tasu määramise otsusele esitada kaebuse raames.
10.Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude, pidades seda põhjendatuks. Maakohus nõustus hagejaga, et juhul, kui kohtutäitur ei oleks õigusliku aluseta hagejalt võlgniku tasutavat täituritasu kinni pidanud, ei oleks hagejal 2805.42 euro suurust kahju tekkinud. Maakohtu hinnangul on hageja saanud täitemenetluse käigus vähem raha, kui ta võis selleks õigustatud olla.
11.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõike 2 tekstist tuleneb sissenõudjale sisuliselt karistav kohtutäituri tasu maksmise kohustus, kui võlgnik ei ole tasunud täitedokumendis väljendatud võlga enne täitemenetlust ega pärast täitemenetluse algatamist selleks kohtutäituri antud tähtaja jooksul, vaid alles pärast seda, kui
kohtutäitur on teinud sissenõudja avalduse alusel täitetoiminguid. Praeguses asjas on võlg tasutud otse sissenõudjale. Tegemist ei ole erandiga, mil sissenõudja oleks kohtutäituri tasu maksmiseks lõplikult, st võlgniku ja võlausaldaja vahelises suhtes, kohustatud subjekt. Kohtutäituril ei tule täitemenetlust vähemalt üldjuhul lõpetada enne, kui rahuldatud on ka tema tasu nõue ning praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hageja tahte selles küsimuses välja selgitanud. Täitemenetlus oleks pidanud vähendatud põhitasu sissenõudmiseks võlgniku vastu jätkuma. Kohtutäituril ei olnud alust teha tasuotsust 2805.42 euro osas hageja vastu. Kohtutäitur pidi täitma KTS § 41 lõikes 2 sätestatud kohustust, st hoidma ära tasu maksmiseks mittekohustatud isikul kahju tekkimise.
12.Kostja ei ole oma süüd välistavaid asjaolusid kohtu ette toonud. Kohtutäitur on jätnud hagejale selgitamata täitemenetluse erisuse, mis puudutab kohtutäituri tasu väljamõistmise ning sissenõudmise korda. Kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust kahjuhüvitise summat vähendada. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lõike 1, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 ja VÕS 1043 alusel mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks 2805.42 eurot.
13.RVastS § 7 lõike 4 ja VÕS § 113 lõike 1 koosmõju alusel rahuldas maakohus ka kostja viivisenõude ajavahemiku 11.01.2013-30.11.2014 eest summas 437.61 eurot. TsMS § 367 alusel mõistis maakohus kostjalt välja ka lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.
14.Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kuivõrd hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtule õigeaegselt, mõistis kohus kostjalt hageja menetluskulude katteks riigilõivu 300 eurot. Apellatsioonkaebus
15.Kaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus on vääralt tuvastanud asjaolud ning kohaldanud õigusnorme.
16.Vaidluse lahendamisel omab olulist tähtsust, kas võlgnik tasus täitemenetluses summa kostja või hageja pangaarvele. Maakohus on küll otsuse kirjeldavas osas õigesti märkinud, et võlgnik tasus 31 955.82 eurot 07.12.2011 kostja arvelduskontole, kuid otsuse põhjendavas osas leidis, et võlg on tasutud otse sissenõudjale. Puudub vaidlus, et võlgnik tasus 31 955.82 eurot kostja pangaarvele. Kostja on seisukohal, et võlgniku poolt 07.12.2011 tema ametialasele kontole ülekantud summa 31 955.42 eurot sisaldas ka KTS § 32 lõike 5 kohast täituri põhitasu. Täituritasu suurust ei ole hageja vaidlustanud. KTS § 30 lõiget 2 ja § 32 lõiget 5 tuleb kohaldada nii, et võlgniku poolt kohtutäiturile täitemenetluse käigus laekunud summast kuulub kinnipidamisele ka võlgniku poolt tasumisele kuuluv täituri tasu.
17.Maakohus kohaldas vääralt KTS § 41 lõiget 2 ja jättis ebaõigesti kohaldamata KTS § 30 lõike 2 ja § 32 lõike 5. Puudub vaidlus, et kohtutäitur mõistis vastavalt KTS § 41 lõikele 2 hagejalt välja kohtutäituri tasu 1⁄2 osas sissenõudmata jäänud summalt ja menetluse alustamise tasu. Vaidluse objektiks ei ole KTS § 41 lõike 2 kohaldamine, seda on hageja kinnitanud.
18.Kaevatav otsus on vastuoluline. Ühelt poolt on kohus otsuse punktis 3.4 leidnud, et kohtutäitur on oma tasu hagejalt välja mõistnud omades selleks õiguslikku alust, kuid samas asus punktis 4.3 vastupidisele seisukohale. Kostja ei teinud 2805.42 euro osas tasu otsust hageja vastu, vaid on selle summa välja mõistnud võlgnikult ja kinni pidanud võlgnikult ametialase arvele laekunud summast.
19.Hageja 14.12.2012 tasu väljamõistmise otsust ei vaidlustanud. Sellega nõustus hageja otsuse põhjendustega. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb KTS § 9 lõike 1 ja RVastS § 7 lõike 1 ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata (TsMS § 657 lõige 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Samuti tühistab kolleegium maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teeb uue jaotuse.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude alusetult saadu tagastamiseks, kuid ei nõustu hagi rahuldamisega alternatiivsel materiaalõiguslikul alusel. Maakohus rahuldas hagi alternatiivsel alusel põhjendusega, et hagejal on tekkinud kahju, sest kohtutäitur tegi 14.12.2012 tasu otsuse, milles leidis, et täitekulusid ei pea võlgnikult täiendavalt sisse nõudma, vaid need tuleb arvestada maha tema ametialasele arvele võlgnikult laekunud summast. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.
23.KTS § 9 lõike 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Vaidluse lahendamiseks tuleb eelkõige vastavalt KTS § 9 lõikele 1 ja RVastS § 7 lõikele 1 lahendada küsimus, kas kohtutäituri tegevus konkreetse täitemenetluse läbiviimisel oli õigusvastane ja kui oli, siis kas ta on sellise käitumisega süüliselt tekitanud hagejale kahju. Kohtutäitur saab vastutada hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest vaid siis, kui on tuvastatud kohtutäituri tegevuse õigusvastasus.
24.RVastS § 7 lõike 4 ja VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Antud juhul on hageja väidete kohaselt talle põhjustatud kahju sellega, et täitemenetluses nr 052/2010/539 pidas kohtutäitur 14.12.2012 kohtutäituri tasuotsuse alusel täitemenetluses võlgnikult laekunud summast kinni 2805.42 eurot rohkem kui oleks õigustatud olnud. 2805.42 eurot on kohtutäituri põhitasu suurus, mis tuli vastavalt tasuotsusele maksta võlgnikul ja hageja ei nõustu sellega, et see summa peeti kinni täitemenetluses laekunud summast (s.o hageja hinnangul rahast, mis kuulus täies ulatuses hagejale). Hageja hinnangul rikkus kohtutäitur TMS § 38 lõiget 1, millest tuleneb, et täitekulud kannab võlgnik. Sisuliselt vaidlustab hageja seega 14.12.2012 kohtutäituri tasuotsuse õiguspärasust. Samale järeldusele on jõudnud vaidlustatud otsuse põhjendavas osas ka maakohus.
25.Täitemenetluses kaebuste esitamise kord kohtutäituri otsuse või tegevuse peale on reguleeritud TMS §-s 217. Tsiviilasjas puudub vaidlus, et kohtutäitur tegi 14.12.2012 uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, milles selgitas, et 07.12.2011 võlgnikult laekunud 31 955.82 eurost kuulub mahaarvamisele 2805.42 eurot (s.o põhitasu osa, mille tasumise kohustus on kohtutäituri hinnangul võlgnikul; t lk 9-11). Otsuses oli viide menetlusosaliste kaebeõigusele ja -tähtaegadele. Hagejale oli seega täituritasu otsusest selge, milliseid täitekulusid temalt ja võlgnikult nõutakse, millisest rahast kõik täitekulud kinni peetakse ja mis on otsuse vaidlustamise tähtaeg. Hageja ei ole kohtumenetluses vaidluse alla seadnud kohtutäituri väidet, et hageja sai kohtutäituri 14.12.2012 otsuse kätte 20.12.2012, kuid ei esitanud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kaebust. Seega on tsiviilasjas tuvastatud, et hagejal oli võimalik kohtutäituri 14.12.2012 tasu otsust vaidlustada, kuid hageja otsustas seda mitte teha.
26.RVastS § 7 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et TMS § 217 lõike 1 kohase kaebuse esitamisega oleks saanud väidetava kahju tekkimist vältida. Kaebemenetluse tulemusena oleks kohus saanud anda hagita menetluses hinnangu sellele, kas kohtutäituri 14.12.2012 tasuotsus on õigusvastane ning menetluse tulemustest oleksid olnud teadlik nii võlgnik kui kohtutäitur. Seega oleks täitemenetluses kehtinud kohtutäituri tasuotsuse küsimuses õigusselgus.
28.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-153-02 (punktis 13) selgitanud, et alates riigivastutuse seaduse jõustumisest 01.01.2002 võib kohtutäituri tegevuse vaidlustamata jätmine kaasa tuua RVastS § 7 lõikes 1 nimetatud tagajärje, s.t võimaluse, et tekitatud kahju jääb välja mõistmata või selle suurust vähendatakse. TMS § 217 lõige 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita sama sätte lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste huvides tagada õigusrahu ja -selgus. Maakohus ei ole nende asjaoludega KTS § 9 lõike 1 ja RVastS § 7 lõike 1 kohaldamisel arvestanud, kuigi on otsuses tuvastanud, et hageja ei vaidlustanud kohtutäituri tasuotsust õigeaegselt. Sellega on maakohus eksinud KTS § 9 lõike 1 ja RVastS § 7 lõike 1 kohaldamisel.
30.Kolleegium on seisukohal, et eeltooduga on tuvastatud, et hageja on rikkunud RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud kohustust võtta kasutusele õiguskaitsevahendeid kahju tekkimise vältimiseks või kahju vähendamiseks. Hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole samastatav ega asenda kohtutäituri tegevusele (otsuse peale) esitatava kaebuse menetlust. Hageja ei ole hagis toonud välja objektiivset põhjust, mis võinuks takistada tal oma kaebeõigust õigeaegselt teostamast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõike 1 kohaselt tuleb isikul oma õiguste ja kohustuste teostamisel toimida heas usus. Ka kohtumenetluses tuleb menetlusosalisel kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lõige 1). Hea usu põhimõttega on kooskõlas ka TMS § 217 lõige 6, mis keelab nendele asjaoludele tuginemise, mis tulnuks esitada kaebuses. Kuivõrd hageja ei esitanud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kaebust kohtutäituri 14.12.2012 otsusele, on ta ka minetanud võimaluse tugineda kohtutäituri 14.12.2012 dateeritud tasuotsuse õigusvastasusele.
31.Eespoolmärgitust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kohtutäituri õigusvastane tegevus täitemenetluse läbiviimisel ei ole hagis esitatud asjaoludel tuvastatav ning KTS § 9 lõike 1 ja RVastS § 7 lõike 1 kohaldamiseks puudub alus. Järelikult puudub vajadus analüüsida ka kohtutäituri süü küsimust. Kuivõrd KTS § 9 lõike 1 ja RVastS § 7 lõike 1 ebaõige kohaldamine on tinginud ebaõige otsuse tegemise, tuleb maakohtu otsus täies ulatuses tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
32.Ringkonnakohus peab õigusselguse huvides vajalikuks lisada, et ei nõustu hagis väljendatud seisukohaga, mille kohaselt eksis kohtutäitur TMS § 38 lõike 1 vastu, kui arvestas kohtutäituri põhitasu maha summalt, mis oli täitemenetluses laekunud (s.o ei asunud põhitasu võlgnikult täiendavalt sisse nõudma). Kolleegiumi hinnangul ei ole hagis tuginetud asjaoludele, mis võimaldaksid järeldada, et kohtutäituri selline tegevus ei oleks olnud kooskõlas kande laekumise (07.12.2011) ja kohtutäituri tasu otsuse koostamise (14.12.2012) ajal kehtinud KTS-s ja TMS-s sätestatud tasustamise põhimõtetega. Kohtutäituril oli (ja on) õigus tasule ja täitekulude hüvitamisele pärast esimese täitetoimingu tegemist. Seega koosnevad täitemenetluses sissenõutavad summad reeglina nii sissenõudja nõudest kui kohtutäituri tasunõudest. Vaidlusaluste menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud kohtutäituri tasustamise süsteem rajanes mh proportsionaalsuse põhimõttele, mis tähendab, et mida suurem osa võlgnevusest õnnestus kohtutäituril täitemenetluses sisse nõuda, seda suuremat osa KTS-s sätestatud tasust oli kohtutäitur õigustatud saama. KTS ega TMS ei näinud ette kohtutäituri kohustust nõuda oma tasu võlgnikult täiendavalt sisse ja kanda kõik tema ametialasele arvele võlgnikult laekunud summad esmajärjekorras sissenõudjale täidetava nõude rahuldamiseks. Hageja selline tõlgendus ei ole kooskõlas tasu proportsionaalsuse põhimõttega ega ka eesmärgiga, mida selline süsteem toetas (s.o motiveerida kohtutäiturit täitemenetluses sissenõutavad summad kiiresti ja efektiivselt sisse nõudma). Praegusel juhul kandis võlgnik konkreetses täitemenetluses kohtutäituri kontole 07.12.2011 summa 31 955.82 eurot (s.o osa algselt sundtäimisel olnud summast) ning kohtutäitur arvestas sellest summast täitekulude katteks KTS 32 lõike 5 alusel 2805.42 eurot (s.o kohtutäituri põhitasu osa, mida oli KTS § 32 lõike 5 ja § 30 lõike 2 alusel kohustatud tasuma võlgnik). Selline toiming oli iseenesest kooskõlas vaidlustatud menetlustoimingute ajal kehtinud KTS-i ja TMS-i regulatsioonidega.
33.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse eespool märgitud põhjendustel, ei käsitle ringkonnakohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel kaebuse muid väiteid.
34.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu muudab kolleegium TsMS § 173 lõike 3 alusel menetluskulude jaotust. Hagi täies ulatuses rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus nii maakohtu- kui apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
35.Ringkonnakohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust on vaja hinnata diskretsiooniõiguse alusel ja seepärast peab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimuma tervikuna maakohtus TsMS § 174 lõikes 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-142-15, punkt 21). Margo Klaar Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.