Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2007, Tallinn
Tsiviilasi
AS * hagi L.Li vastu lepingute täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS * ja L. L apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
09. jaanuar 2007, avalik kohtuistung
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja AS * (registrikood xxxxxxxx), esindaja Margus Sorga; Kostja L.L (IK xxxxxxxxxxx), esindaja Anatoli Majevski
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 19.10.2006 otsust väljamõistetud summa suuruse ja kohtukulude osas.
2.Mõista välja L.Lilt AS * kasuks 116 275 (ükssada kuusteist tuhat kakssada seitsekümmend viis) krooni nõude rahuldamiseks ja 6636 (kuus tuhat kuussada kolmkümmend kuus) krooni ja 50 senti riigilõivu.
3.Poolte õigusabikulud jätta nende endi kanda.
4.AS * apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.
L.Li apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS * esitas 02.11.2004 hagi Harju Maakohtusse L.Li vastu lepingute täitmiseks.
2.21.04.2003 sõlmis kostja hagejaga x kinnistu osas käsunduslepingu, lähtudes vajadusest saavutada Tallinna linnaga soodne kokkulepe kinnistu müügiks. Sõlmitud käsunduslepingu eesmärgiks oli saavutada kinnistu müük turuhinnaga. Lepingu p 8 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale p-s 6 kokkulepitud suuruses tasu, s.o 25% summast, mis on kinnistu võõrandamishinna ja Tallinna Linnavalitsuselt saadud pakkumise vahe. Hageja täitis käsundisaajana lepingus määratud kohustuse ja selgitas välja kinnistu võimaliku turuhinna, otsis potentsiaalseid ostjaid ja pidas nendega läbirääkimisi, tegi lepingu täitmisega seotud kulutusi ning leidis kinnistule ostja OÜ H näol. 03.08.2004 esitas kostja käsunduslepingu ülesütlemisavalduse. 31.08.2004 võõrandas kostja kinnistu x OÜ-le H hinnaga 1 500 000 krooni.
3.X võõrandamiseks sõlmisid hageja ja kostja 25.03.2004 hageja büroos suulise maaklerilepingu. Kostja soovis kinnistut võõrandada hageja vahendusel ja kinnitas hagejale, et tasub kinnistu võõrandamise vahendamise eest tavalise maakleritasu ehk 5% võõrandatava kinnistu müügihinnast. X kinnistu võõrandati 31.08.2004 sõlmitud lepingu alusel OÜ-le H hinnaga 2 000 000 krooni. Menetluse kestel suurendas hageja viivise nõuet.
4.Hageja leiab, et seoses kinnistute võõrandamisega on kostjal tekkinud tasu maksmise kohustus, samuti kohustus leppetrahvi ja viivise maksmiseks kokku 443 321, 50 krooni.
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja poolt esitatud käsundusleping ei olnud tervikuna poolte vahel sõlmitud, kuna lepingu esimene leht ei vasta pooltevahelisele kokkuleppele ega tegelikkusele ja seega ei vasta kostja poolt avaldatud tahteavaldusele. Lepingut ei saanud sõlmida 21.04.2003, kuna kostja sai volituse kinnistu müümiseks H-L.S, S.S ja D. S 16. ja
20.juunil 2004. Kostja leiab, et poolte kokkuleppele, kostja tahteavaldusele ja headele kommetele ei vasta ka teised lepingu punktid, s.h p-st 6 tulenev nõue tasuda vahendajale 25% esialgset pakkumist ületavast hinnast. Poolte tegelik kokkulepe seisnes selles, et hageja saab peale käsiraha vahendustasuks summa, mis ületab mõlema maatüki eest OÜ H poolt pakutud ostusumma. Käsundusleping on õigustühine, kuna kinnistu võõrandamiseks sõlmitava lepingu tagatised, kõrvalkohustused ja teised vastastikused tahteavaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud või tõestatud. Esimese astme kohtu otsus
6.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis L.Lilt välja AS * kasuks 106 275 krooni.
7.Kohus tuvastas käsunduslepingu koopia vastavuse originaalile. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et lepingu esimene leht ei vasta poolte kokkuleppele ega tema tahtele.
8.Kirjalike volikirjade olemasolu või nende puudumine ei oma käsunduslepingu sõlmimisel tähtsust, kuna see ei välistanud lepingu kirjalikku vormistamist poolte vahel ja kostjal lepingust tulenevate kohustuste võtmist.
9.Poolte vahel sõlmiti 21.04.2003 käsundusleping, mis oma olemuselt on teenuse osutamise leping, kus hageja võttis kohustuse tegutseda lepingu eesmärgi – kinnistu võõrandamine turuhinnaga – saavutamise nimel ning nimetatud lepingu eesmärgiks ei ole kinnistu võõrandamiseks sõlmitavad tagatised, kõrvalkohustused ega teised vastastikused tahteavaldused, mis nõuaksid lepingu notariaalset vormi.
10.Käsunduslepingu punktis 3 on põhjalikult välja toodud hageja kui käsundisaaja ülesanded. See näitab, et pooled rääkisid läbi hageja ülesanded ning kuna lepingu p 3.4. ja 3.6. on kokku lepitud hagejapoolses ülesandes pidada läbirääkimisi Tallinna Linnavalitsusega ning nõustada kostjat läbirääkimistes Tallinna linnaga, siis näitab nimetatu, et pooled pidid hageja ülesannete kindlaksmääramiseks läbirääkimisi pidama. Kostja tahet leppida kokku lepingu punktis 6 kindlaksmääratud tasu, kinnitab asjaolu, et lepingu punktis 2 on pooled juhindunud Tallinna Linnavalitsuse 14.03.2003 pakkumusest nr ÜP-1-16/93/15, milles Tallinna linn on avaldanud tahet omandada kinnistu asukohaga X Tallinnas hinnaga 234 900 krooni ning lepingu punkti 3 kohaselt oli lepingu eesmärgiks võõrandada eelnimetatud kinnistu turuhinnaga. Kui pooled on tasu suuruses kokku leppinud, siis ei saa nõuda tasu muutmist põhjendusel, et see on liiga suur või väike. Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu eripära, ei näe kohus kokkulepitud tasu suuruses vastuolu heade kommetega.
11.Kuna kostja ütles lepingu üles pärast hagejapoolsete ülesannete täitmist ning kinnistule ostja leidmist, siis on kostja poolt 03.08.2004 lepingu ülesütlemine tehtud eesmärgiga kõrvale hoida omapoolsete kohustuste täitmisest.
12.Käsunduslepingu p 2 kohaselt oli Tallinna linn avaldanud tahet omandada kinnistu asukohaga Xa Tallinnas hinnaga 234 900. OÜ H ametlikust ostupakkumisest nähtub, et nad on huvitatud omandama kinnistuid X ja X vastavalt hinnaga 2 800 000 krooni ja 700 000 krooni, kokku 3 500 000 krooni. Eeltoodust järeldub, et OÜ H pakkus kinnistu X hinnaks 700 000 krooni. Nimetatud kinnistu väärtust kinnitab ka asjaolu, et U OÜ eksperthinnangu kohaselt on kinnistu X Tallinnas turuväärtuseks 526 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte vahel käsunduslepingu p 6 kokkulepitud tasu suuruse kindlakstegemiseks kinnistu võõrandamise hinnast maha arvata Tallinna linna pakutud hind ning sedasi saadud (700 000 – 234 900) 465 100 kroonist 25% on 116 275 krooni. Nimetatust tuleb maha arvestada kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud 10 000 krooni.
13.Hageja nõue leppetrahvi väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Arvestades asjaolu, et kostja oli kinnistu omanike volituste alusel tegutsev isik, mitte kinnistute omanik, kes saab kasu kinnistute müügist, on lepingukohane leppetrahv kostjale ebamõistlikult suur. Tulenevalt VÕS § 35 lg 5 ja § 42 lg 3 p 5 on käsunduslepingu p 12, mis käsitleb leppetrahvi tasumise kohustust, tühine. Kostja selgitas, et ta ei ole haritud inimene, ei tunne seadusi ja leiab, et hageja on teda ära kasutanud omakasu saamise eesmärgil. Tunnistaja R. S (G) ütluste kohaselt toimusid läbirääkimised kostja jurist B juuresolekul ja kõik lepingu punktid arutati läbi. Hageja on isik, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, millest tulenevalt on alust arvata, et ta kasutab eelnevalt välja töötatud tüüplepinguid. Kuna kostja ja tunnistaja R. S(G) seletused on vastukäivad ning tunnistaja on hageja peamaakler, siis leidis kohus, et pole tõendatud, et poolte vahel käenduslepingu sõlmimisel oleks läbi räägitud tingimused, mis ei hõlma poolte volitusi, lepingu eesmärki, hageja ülesandeid ja lepingu hinda.
14.Poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu p 8, mis käsitleb viivise kokkulepet, on samuti tühine eelpooltoodud põhjendustel. Tegemist võib olla tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ja vaatamata nimetatule ei ole hageja esitanud alternatiivset nõuet, et kostjalt seadusest tulenev viivis välja nõuda.
15.Maaklerlepingut X kinnistu võõrandamiseks ei ole poolte vahel kirjalikult sõlmitud. Suulise maaklerilepingu sõlmimist ei ole hageja tõendanud. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes peab hindama, kas ta on sõlminud teise poolega tehingu või on tegutsenud ilma käsundita, omavoliliselt, millest tulenevalt tal ei ole õigust tasu saada. L.L apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
16.L.L palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
17.Käsundusleping on algusest peale õigustühine nii TsÜS § 115 lg 1 kohaselt, kui ilma esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud, kui ka VÕS § 11 lg 3 kohaselt, kui sõlmitud ilma notariaalset vormi järgimata.
18.Rahuldatud nõude summa arvestamisel ei järginud esimese astme kohus heade tavade ja kohtu praktikat. Nimetatud 25% määr on vastuolus heade tavadega, tavaline maakleritasu on 5% objekti müügihinnast. AS * seisukoht
19.AS * vaidles L.L apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. AS * apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
20.AS * palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täielikult.
21.Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi.
22.Kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi leides, et käsunduslepingu alusel makstava tasu aluseks ei ole mitte kinnistu tegelik võõrandamishind, vaid summa, millest ostja ja müüja rääkisid lepingueelsetel läbirääkimistel. Tegeliku X kinnistu võõrandamishinna 1 500 000 krooni sai hageja teada kinnistusosakonnas kinnistustoimikuga tutvudes. Kostja seda ei vaidlustanud. Järelikult saab eeldada kostja omaksvõttu asjaolu osas, et X kinnistu võõrandati hinnaga 1 500 000 krooni ja hinnavaheks, millest hageja tasu arvutatakse, on 1 265 100, millest 25% on 316 275 krooni.
23.Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus arvestas võõrandamishinnaks just 700 000 krooni, mitte 526 000 vastavalt kinnisvarabüroo eksperthinnangule, kuigi kohus viitas ka sellisele summale. Summa 700 000 krooni oli kõne all lepingueelsete läbirääkimiste käigus, kuid tulenevalt VÕS § 14 lg-st 3 ei ole lepingueelsetel läbirääkimistel õiguslikke tagajärgi. Antud juhul sõlmiti kokkulepe oluliselt teistel tingimustel, kui läbirääkimisi alustades.
24.Kostja väited selle kohta, et ta tasus lepingu sõlmimisel 10 000 krooni, on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta.
25.Kohus ei viidanud, millisele tõendile tuginedes ta leidis, et kokkulepe leppetrahvi ja viiviste osas on poolte vahel läbi rääkimata ning et need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud sarnastes lepingutes kasutamiseks. Käsundusleping X osas oli eriline leping, mis koostati poolte poolt läbirääkimiste käigus. Tegemist ei ole sellise teenusega, milleks tüüptingimusi välja töötatakse. Kohus on otsuse rajanud oletusele leides, et on alust arvata, et hageja kasutab eelnevalt välja töötatud tüüptingimusi. Lepingu puhul tuleb eeldada, et see ei ole sõlmitud tüüptingimustel ning üksnes vastavate tõendite olemasolul saaks tuvastada, et tegemist on tüüptingimusega. Pooled rääkisid läbi kõik käsunduslepingu tingimused ning mõlemal poolel oli võimalus mõjutada lepingu tingimusi. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja väidetele (esitatud kirjalikult 20.09.2006 kohtuistungil) ja kinnitustele, et kõik lepingu tingimused räägiti läbi. Leping sõlmiti poolte vahel vaba tahte avaldusena ja kostjal oli valikuvõimalus lepingu sõlmimiseks.
26.10 000 krooni suurune leppetrahv ei ole ka ebamõistlikult suur, arvestades müüdud kinnisasjade väärtusi ja hageja poolt lepingu täitmise käigus tehtud kulutusi. Samuti on kehtiv viivise nõue. Isegi kui kohtu seisukoht tüüptingimuste olemasolu kohta oleks õige, siis on see ebaõige osas, milles kohus on seisukohal, et tüüptingimus viivise osas 0,1% tasumata summast päevast on ebamõistlik. Selline viivise suurus on
praktikas täiesti tavaline ning viivise üheks funktsiooniks on ka see, et teine pool hoiduks lepingu rikkumisest.
27.Suulise maaklerilepingu hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kinnistud X ja x müüdi koos ning see kinnitab, et poolte vahel sõlmiti tegelikult suulises vormis ka maaklerileping. Kostja keeldumine kirjalikus vormis lepingu sõlmimisest ei tähenda, et kostja ei oleks vastavat teenust soovinud ning vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele hageja ka osutas kostjale maakleriteenust. Kostja ei ole nimetatud lepingu sõlmimist vaidlustanud. Veelgi enam, ta on kirjalikus vastuses märkinud, et kokkulepe seisnes selles, et hageja saab peale käsiraha vahendustasuks summa, mis ületab mõlema maatüki eest OÜ H poolt pakutud ostusummat. Kuigi hageja ei nõustu selles vastuses toodud muude väidetega, on sellest vastusest aru saada, et ka kostja arvates osutati teenust siiski mõlema maatüki osas.
28.Kohus on arvesse võtnud kostja väiteid, mida ta eelmenetluses ei esitanud ja mida kostja esitas ainult kohtuistungitel. Kostja väited maaklerilepingu sõlmimata jätmise kohta on ainetud, sest kostja viitab üksnes sellele, et lepingut ei sõlmitud kirjalikult, samas poolte tegevuse kaudu on tõendatud maaklerilepingu sõlmimine. Pool võib kohtuistungil tugineda üksnes sellisele väitele, millele eelmenetluses tugineti ning TsMS sätete kohaselt on kohtuistungil uute vastuväidete esitamine keelatud. Kostja pole esitanud kohtule ka vastavat taotlust. Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid nõuetekohaselt ning tema väited on paljasõnalised (vastuolus poolte kaudsete tahteavaldustega), siis on hageja arvamusel, et kostjalt tuleb välja mõista maakleritasuna 5% kinnistu X võõrandamishinnast (2 000 000 krooni), mis on hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt kohalikuks keskmiseks maakleritasuks. L.L seisukoht
29.L.L vaidleb AS * apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Tsiviilkolleegium leidis, et kohtuotsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel muuta väljamõistetud summa suuruse ja kohtukulude osas.
31.Kohus tuvastas õigesti, et käsundusleping on kehtiv ning põhjendatud on lähtuda poolte vahel kokkulepitust ja mõista välja hagejale tasu 25% kinnistu võõrandamishinna ja Tallinna Linnavalitsuselt saadud pakkumise vahest. Ainuüksi tasu suurus ei anna alust pidada poolte kokkulepet heade kommetega vastuolus olevaks ja seetõttu tühiseks.
32.Kohus ei eksinud kinnistu võõrandamishinna määramisel, kui lähtus OÜ H poolt tehtud ametlikust ostupakkumisest 700 000 krooni, sest muud tõendit kinnistu võõrandamishinna kohta ei esitatud. Hagiavalduse kohaselt müüdi X hinnaga 1 500 000 ja X hinnaga 2 000 000 krooni, kuid tegemist on hageja paljasõnalise väitega, mida kostja ei ole kinnitanud. 07.03.2006 kohtuistungil ütles kostja esindaja vaid, et kostja võõrandas mõlemad kinnistud kokku 3 500 000 krooni eest (tl 143). See on ka kooskõlas OÜ H ametliku ostupakkumisega (tl 69), milles viimane soovis omandada X (730 m2 elamumaad) hinnaga 2 800 000 krooni ja Xa ( 435 m2 transpordimaad ) hinnaga 700 000 krooni. Usutav ei ole hageja väide, et tegemist oli vaid esialgse hinnapakkumisega, mis läbirääkimiste käigus suurenes 1 500 000 kroonini, sest hageja ei ole millegagi põhjendanud, miks müüdi X kinnistu hinnaga 2 000 000 krooni, kuigi ostja oli nõus tasuma selle eest 800 000 krooni rohkem. Arvestades maade suurust ja otstarvet, ei ole ka hageja poolt väidetud kinnistute hinnavahe usutav.
33.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta loeb tõendatuks 10 000 krooni tasumist lepingu sõlmimisel. Hageja 10 000 krooni saamist ei tunnista ja kostja ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Seega ei saa lugeda 10 000 krooni tasumist tõendatuks ja kohus alusetult vähendas lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 116 275 krooni 10 000 krooni võrra.
34.Kostja vastuväited hagile, mida ta kordab ka apellatsioonkaebuses, et käsundusleping on algusest peale õigustühine TsÜS § 115 lg 1 alusel, kui ilma esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud, ja VÕS § 11 lg 3 alusel, kui sõlmitud ilma notariaalset vormi järgimata, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Kostja ei sõlminud käsunduslepingut kellegi teise nimel esindajana, vaid tellis teenuse iseenda nimel ja kohustus ka ise selle eest maksma. Samuti ei ole tegemist lepinguga kinnistu võõrandamise tagatiste või teiste kõrvalkohustuste kohta. Tegemist on iseseisva käsundiga, mille eesmärgiks oli müüjale kõige soodsama võimaluse väljaselgitamine kinnitu võõrandamiseks ja ostja leidmine ning leping ei ole otseselt seotud kinnistu võõrandamislepinguga.
35.Käsunduslepingu alusel leppetrahvi ja viivise ning suulise maaklerilepingu alusel tasu osas hagi rahuldamata jätmine on õige ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas otsuse tühistamiseks.
36.AS * on isik, kes oma majandus- ja kutsetegevuses vahendab kinnisvara tehinguid ning sõlmis vaidlusaluse käsunduslepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Seetõttu kontrollis kohus õigesti tüüptingimuste kasutamist vaatamata sellele, et kostja ise tüüptingimuste kasutamisele ei viidanud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-140-05 selgitanud, et kohtul tuleb tüüptingimuste võimalikku kasutamist kontrollida iga tarbija ning majandus-ja kutsetegevuses tegutseva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. Kohus tuvastas õigesti, et lepingus sätestatud leppetrahvi ja viivise määr on ebamõistlikult suured ning juhindudes VÕS § 35 lg-st 5 ja § 42 lg 3 p-st 5 tunnistas need tühiseks.
37.Kostja ei ole TsMS § 440 tähenduses leppetrahvi nõuet õigeks võtnud. Kostja tunnistas, et formaalselt on leppetrahvi kokkulepe lepingus fikseeritud, kuid jäi selle juurde, et see ei kehti. Asjakohane ei ole hageja väide, et 10 000 krooni suurune leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur, arvestades kinnisasja väärtust ning hageja poolt lepingu täitmise käigus tehtud kulutusi. Leppetrahv on sätestatud lepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja rikkumise eest. Lepingu ülesütlemine ei välista tasu saamist juba tehtud töö eest. Hageja nõuabki kogu lepingujärgset tasu ega seosta etteteatamistähtaja rikkumist võimaliku kahjuga. Samuti ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et viivis 0,1% päevas, mis on neli korda suurem kui seadusest tulenev viivise määr, ei ole ebamõistlikult suur. Selline viivise määr võib olla tavapärane majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute omavahelistes suhetes, kuid tavalise tarbija puhul tuleks nii suur viivis eraldi läbi arutada.
38.Kohus jättis õigesti tõendamatuse tõttu rahuldamata hageja nõude suulise maaklerilepingu järgi tasu väljamõistmiseks. Kostja eitab eraldi lepingu sõlmimist X müügi vahendamiseks. Hageja ei ole usaldusväärseid tõendeid kirjeldatud kokkuleppe saavutamise kohta esitanud. Asjaolu, et kostja oma vastuses räägib mõlema maatüki hinnast ja ei keelanud kostjal pidada läbirääkimisi mõlema kinnistu osas, ei tähenda iseenesest eraldi lepingute sõlmimist ja eraldi tasu maksmist. Kostjal oli sõlmitud hagejaga leping Xa kinnistule võimalikult soodsa hinnaga ostja leidmiseks. Kuna sama ostja oli huvitatud mõlema kinnistu omandamisest, ei pidanud hageja teise kinnistu müügiga eraldi tegelema ning kostjal ei olnud põhjust eeldada uue kohustuse tekkimist hageja ees.
39.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv võrdelises osas rahuldatud nõude suurusega. Hagi esitamisel tasus hageja 568 444,66 krooni suuruselt nõudelt riigilõivu kokku 30 000 krooni. Kuna nõue kuulub rahuldamisele summas 116 275 krooni, tuleb hagejale tagastada 6136,50 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja 320 000-krooniselt vaidlustatud nõudelt riigilõivu 16 000 krooni. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 10 000 krooni suuruse nõude osas. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõivu 500 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6636,50 krooni riigilõivu. Seoses kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jääb tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kostja enda kanda. Samuti jätab ringkonnakohus poole õigusabikulud nende endi kanda.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.