Kohtulahend

Notari teatel on pärandaja teinud 25.01.1995 testamendi, millega pärandas kogu oma vara I J . I J oli pärandaja surma hetkeks olnud pärandajast lahutatud juba 6 aastat. Arvestades E J tervislikku seisundit (xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx), samuti kostja ja pärndaja omavahelisi suhteid, on hageja seisukohal, et testamendi tühistamiseks võivad esineda TsÜS-s sätestatud tehingu kehtetuks tunnistamise alused. Sellest tulenevalt soovib hageja esitada kohtule testamendi kehtetuks tunnistamise hagi I J vastu. Hagi põhjendamiseks ja tõendamiseks on vaja koguda dokumente, vastavad järelpärimised on hageja teinud, kuid neile vastuse saamine võtab aega. Pärandi vahepealne vastuvõtmine kostja poolt, enne kui kohus teeb lahendi testamendi tühistamise asjas, põhjustaks uusi kohtuvaidlusi, mis ei ole ilmselt otstarbekas. Notarite koda on 04.01.2007 lükanud notari ametitoimingu edasi kuni 10.päevaks. Hagi esitatakse koheselt pärast järelpärimistele vastuse saamist, hagi tagamata jätmine võib raskendada hagi võimaliku rahuldamise korral kohtuotsuse täitmist, kuivõrd pärandi vastuvõtnud kostja võib selle vahepeal võõrandada. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kehtiva Pärimisseaduse kohaselt on pärimisõiguse tunnistuse vormistamine üksnes pärija õigus mitte kohustus ja pärijad reeglina soovivad pärimisõiguse tunnistust saada siis, kui kolmandate isikute ees on vaja tõendada oma pärimisõigust. Hageja väitel võib pärandi vastuvõtnud kostja pärandi esemeks olevat vara edasi võõrandada. Kohus leiab, et seda väidet ei ole hageja millegagi põhjendanud ja selgitanud ega tõendanud. Üksnes pärimisõiguse tunnistuse kui dokumendi olemasolu või puudumine ei võta kostjalt õigust pärida. Kuni kostja poole pärandit vastu võtnud, sealjuures seda ametlikult vormistanud pärimisõigustunnistuse saamise läbi, ei saa hageja õigused pärandile olla rikutud. Hageja õiguste kaitse, hagi tagamise eesmärke silmas pidades, võib saabuda siis, kui kostja pärimisõiguse realiseerib pärandvaraks olevate esemete enda nimele registreerimisega. Alles sellest hetkest võib, vastava tahte olemasolul, tekkida kostjal võimalus ja õigus seda edasi võõrandada nagu hagejal on arvamus. Testamendi kehtetuks tunnistamise hagi rahuldava otsuse täitmist ei takista notari poolt kostjale pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine. Nagu kohus juba eelpool ütles, on pärimisõiguse tunnistus üksnes formaalse tähendusega tõenduslikku jõudu omav dokument, mille alusel saab pärija registreerimisele kuuluva vara enda omaks vormistada. Kui pärija võtab pärandvara vastu tegudega, siis pärimise ametlik vormistamine notari juures on formaalsus, mis ei muuda tegelikkuses eksisteerivat õiguslikku olukorda. Lisaks sellele leiab kohus, et hageja pole ka tõendanud, kas ja mil viisil kostja üldse on avaldanud soovi ja tahet pärimisele asuda. TsMS § 377 lg.1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamat jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.