Kohtulahend

AS x Mobiilsideteenused (AS x õigusjärglane, edaspidi nimetatud „x“) ja kostja V.L vahel sõlmiti 11. novembril 1996.a x GSM 256 Liitumisleping nr. 0007840, mille alusel „x“ kohustus kostjale pakkuma mobiiltelefoni sidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt kostjale regulaarselt esitatud arvetel. Lepingu sõlmimisel valis kostja hinnapaketiks Business Time, millise kuumaks oli 240 krooni, lepingu sõlmides sai kostja enda kasutusse ka SIM kaardi. Lepingu sõlmimise hetkel tuvastati kostja isik EV passi nr. K0380965 alusel. Kostja kinnitas omakäelise allkirjaga sõlmitud lepingul, et on teadlik osapoolte õigustest ja kohustustest, millised on kindlaks määratud Eurotelefoni eeskirjadega, mis on sõlmitud liitumislepingu lisa ning mida osapooled lepingule alla kirjutades on kohustatud täitma. Vastavalt Eurotelefon 256 Kasutamise eeskirjade punktist 4.1.2. tulenevalt oli kliendil õigus loovutada SIM – kaart kolmanda isiku kasutusse, kuid vaatamata sellele on ise kohustatud vastavalt Eeskirjade punktile 4.2.5 jääma RLE eest vastutavaks Liitumislepingu tingimuste täitmise eest. Tulenevalt eeskirjade punktist 6.7 arved kostjale osutatud teenuste eest saadeti viimasele posti teel aadressile, millise kostja märkis GSM 256 liitumislepingus postiaadressiks. Kostja ei teavitanud hagejat postiaadressi muutusest. Arve mittekättesaamine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda teenuse eest tähtajaliselt ning teavet kättesaamata arvete kohta oleks kostja saanud x Eesti AS klienditeenindusest. Sõlmides liitumislepingu oli kostja vastutav kohustuste õigeaegse täitmise eest. Hagiavaldus hageja poolt on esitatud tähtaegselt ja nõue ei ole aegunud. Kostja on kasutanud „x“ poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid ei ole nende eest tasunud, rikkudes sellise käitumisega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. „x“ AS loovutas 12. mail 2005.a 8124,10 krooni suuruse võlanõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast 25. novembrist 1997.a kuni 12. maini 2005.a. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja leidis, et tema suhtes esitatud nõue on aegunud ning seetõttu tuleb jätta hageja poolt tema suhtes esitatud hagi rahuldamata. Lepingust nr. 0007840 tulenevaid teenuseid kasutas kostja Soome Vabariigi kodanikust äripartner K. K, kes kohustus tasuma kostja eest kõik telefoniteenuse kasutamisega seotud arved, samuti kinnitas K. K aastatel 1996-1997, et on arved vahetult tasunud teenuse osutajale. Kostja viibis alates 1998.a pikaajaliselt haiglas ning ei saanud kätte hagiavalduses viidatud võlateatist ega teatist nõude loovutamise kohta. Hageja poolt hagis viidatud Tsiviilkoodeksi sätted kehtisid kuni Võlaõigusseaduse jõustumiseni 1. juulil 2002.a. Vastavalt Tsiviilkoodeksi § 81 oli hagi aegumise tähtajaks 3 aastat alates igakordse nõudeõiguse tekkest. Hagi lisades loetletud arved pärinevad aga perioodist 1. märts 1997.a kuni 4. novembrini 1997.a, seega aegusid kõik nõuded hiljemalt 4. novembril 2000.a. Esimese astme kohtu otsus

Kostja haginõuet ei tunnista, kuna tema suhtes esitatud haginõue on aegunud ning sõlmitud lepingust tulenevat teenust kasutas tema Soome Vabariigi kodanikust äripartner K. K. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse § 12 lõike 1 kohaselt kohaldatakse enne 1 juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1 juulist 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Pooltel ei ole vaidlust GSM 256 liitumislepingu nr. 0007840 sõlmimise üle. Hagiavaldus on esitatud õigeaegselt. Vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Vastavalt VÕS, TsÜS ja REÜS RakS § 9 lõike 1 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1 juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a Eeltoodut arvestades saabus hagi esitamise viimane tähtaeg 30. juunil 2005.a kell 24.00. Kostja kinnitas GSM 256 Liitumislepingu nr. 0007840 allakirjutamisel omakäeliselt, et on tutvunud ja kohustub täitma ka kohtule esitatud Eurotelefoni eeskirju, mis olid/on liitumislepingu lahutamatuks lisaks. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjadest tulenevalt on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Seega pidi kostja olema teadlik sellest, et tema poolt arve maksmata jätmise korral on hagejal õigus arvestada viivist, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud nõue kostjalt välja mõista võlgnevuselt tekkinud viivised põhivõla ulatuses summas 8124,10 krooni on põhjendatud. Vastavalt tsiviilkoodeksi § 191 lõikele 1; § 192 ja 231 lõikele 1 sätete kohaselt on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt kehtinud tsiviilkoodeksi § 173 lõikele 1 tuleb kohustusi täita, mis tulenevad lepingust nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kehtinud tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kostja seda teinud ei ole ja on jätnud kokkulepitud tähtajaks hagejale võlgnevuse likvideerimata, mis on otseselt vastuolus nii seaduse kui ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Seetõttu on kostja käitumine hageja suhtes seoses võlgnevuse mittetasumisega olnud õigusvastane ning ühtlasi vastuolus tsiviilkoodeksiga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millistega oleks võimalik kontrollida tema poolt esitatud väidete õigust selle kohta, et K.K nimeline Soome Vabariigi kodanik kohustus tasuma kõik telefoniteenuste kasutusega seotud arved. Vastavalt Eurotelefon 256 Kasutamise eeskirjade punk 4.1.2 kohaselt oli temal küll õigus loovutada SIM kaart kolmandale isikule, kuid vaatamata sellele kohustus jääda RLE ees vastutavaks Liitumislepingu tingimuste täitmise eest. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Hagis sisaldunud nõue oli 1. juuliks 2002.a aegunud. TsÜS § 146 lõike 1 ja VÕS, TsÜS ja REUS RaKs § 9 lõige 1 ei ole rakendatavad ja kohaldamisele kuulub kuni 1. juulini 2002.a kehtinud Tsiviilkoodeksi § 81. Kooskõlas TsÜS § 144 aegub üheaegselt põhikohustusega ka kõrvalkohustus ehk viivisenõue. Puuduvad TsÜS § 146 lõike 4 ja 147 lõike 1 asjaolud, mis

andnuks võimaluse käsitleda haginõude tähtaegade kulgevust peatatuna või nõude sissenõutavaks muutumise tähtaega hilisemana. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, kuna nõue ei ole aegunud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et kaevatav kohtuotsus on õige, mistõttu tuleb see kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus tuvastas õigesti, et vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Vastavalt VÕS, TsÜS ja REÜS RakS § 9 lõikele 1 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Seega oli hagiavaldus esitatud kohtule õigeaegselt (29.06.2005), hagi esitamise viimane tähtaeg saabus 30. juunil 2005.a kell 24.00. Hageja nõue ei ole aegunud. Vastavalt kehtinud TsK § 173 lg-le 1 tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kostja, olles sõlminud liitumislepingu nr. 0007840, oma kohustust ei täitnud. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega selles, et kohus kohaldas ebaõiget materiaalõiguse normi ja et kogu võlgnevus oli 1.juuliks 2002.a aegunud, tulenevalt kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK §-s 81 sätestatud hagi aegumise kolme aastasest tähtajast. Kolleegium märgib, et nimetatud säte kaotas kehtivuse alates 1.12.1993.a. Enne 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 alusel oli hagi korras üldine aegumistähtaeg 10 aastat, millise seaduse kohaselt oleks hageja nõue aegunud alates Q GSM lepingu alusel tekkinud nõudest 10 aasta pärast. Maakohus on seadust õigesti kohaldanud ning ükski kaebuses toodud väide ei anna alust kaevata otsuse tühistamiseks.

U.Reinola

G.Kivinurm

M.Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.