Swedbank AS hagi Jekaterina La Fontaine vastu 18 610,68 euro väljamõistmiseks 350 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. novembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Triin Kivipõld Vastustaja (kostja): Jekaterina La Fontaine (ik: XXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 21. novembri 2016 otsus osaliselt, s.o otsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4-4.2).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta otsuse täitmise kord kindlaks määramata.
3.2.Jätta menetluskulud Jekaterina La Fontaine kanda ning mõista Jekaterina La Fontainelt Swedbank AS-i kasuks välja menetluskulude katteks 750 eurot.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Jekaterina La Fontaine kanda ning mõista Jekaterina La Fontainelt Swedbank AS-i kasuks välja 75 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank AS (hageja) esitas 05.10.2016 maakohtule Jekaterina La Fontaine (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 18 610,68 eurot (sh 13 454,96 eurot põhivõlg, 296,94 eurot intress, 4819,18 põhiosa viivis ja 39,60 eurot kindlustusmaksete viivis) ning lisanduv viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 06.02.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-021606-VL summas 27 051 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor + 1,750% aastas, laenu tagastamise lõpptähtajaga 07.01.2027. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu alates 05.12.2013 üles öelduks. Tagatise müügist laekus hagejale 7886,16 eurot, mille arvelt kustutati võlgnevust. Ülejäänud nõude täitmist nõudis hageja kostjalt 08.09.2016 kirjades. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Vastuses kostja vastusele leidis hageja, et kompromissi sõlmimine oleks ebamõistlik. Hageja on kostjale pakkunud võlatunnistuse sõlmimise võimalust, kuid kostja keeldus sellest. Hageja palus lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõista kostjalt välja hageja kasuks 18 610,68 eurot ja riigilõiv 750 eurot. Peale õigeksvõtuotsuse tegemist lepivad pooled kokku võlgnevuse tasumise korra, mis esialgu on kostja ettepanekul 60 eurot kuus, ning iga kuue kuu möödumisel vaadatakse kostja maksevõime üle ja lepitakse kokku edasine täitmise viis.
2.Kostja tunnistas hagi 18 610,68 euro ulatuses. Kostja selgitas, et tal puudub vara ja tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Kostjal on võimalik võlgnevust tasuda igakuiselt 60 eurot. Juhul kui hageja ei nõustu sõlmima sellises summas kompromissi, palus kostja kindlaks määrata otsuse täitmise viis ja kord selliselt, et kostja tasub võlgnevust ositi 60 eurot kuus. Kostja kohustub iga poole aasta tagant esitama hagejale andmed oma varalise seisundi kohta ning varalise seisundi paranemisel maksma hagejale igakuiselt 100 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 21. novembri 2016 otsusega hagi ning mõistis Jekaterina La Fontainelt välja Swedbank AS kasuks võlgnevuse 18 610,68 eurot ja menetluskulud 750 eurot. Kostja menetluskulud jättis maakohus kostja enda kanda. Maakohus määras TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra järgmiselt: 1) Jekaterina La Fontaine kohustub tasuma Swedbank AS võlgnevuse 18 610,68 eurot
osamaksetena kuue kuu jooksul summas 60 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumistest; 2) peale iga kuue kuu pikkuse perioodi möödumist vaadatakse kostja maksevõime üle ja lepitakse kokku edasine täitmise viis. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tunnistas kostja võlanõuet summas 18 610,68 eurot. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja rahuldas nõude summas 18 610,68 eurot, millest 13 454,96 eurot on põhivõlg, 296,94 eurot intress, 4819,18 põhiosa viivis ja 39,60 eurot kindlustusmaksete viivis. Kohus määras TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. Määratud täitmise korraga on hageja oma 16.11.2016 menetlusdokumendis nõustunud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Swedbank AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. novembri 2016 otsuse tühistamist osas, millega määrati kindlaks otsuse täitmise kord. Alternatiivselt tühistada maakohtu määratud täitmise kord ning määrata uue otsusega kindlaks täitmise kord järgnevalt: - Jekaterina La Fontaine kohustub tasuma Swedbank AS-le võlgnevuse 18 610,68 eurot osamaksetena kuue kuu jooksul summas 60 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest; - peale iga kuue kuu pikkuse perioodi möödumist hindab Swedbank AS Jekaterina La Fontaine maksevõimet ning Swedbank AS ja Jekaterina La Fontaine lepivad kokku edasise täitmise viisi, arvestades sealjuures, et ühelgi juhul ei vähene igakuise makse suurus alla 60 euro kuus; - kui Swedbank AS ja Jekaterina La Fontaine ei jõua kuuekuulise perioodi möödudes kokkuleppele edasises täitmise viisis, on Swedbank AS-l õigus pöörata oma nõue kogu ulatuses sundtäitmisele. Jekaterina La Fontaine eelnev teavitamine kohtuotsuse kohtutäiturile täitmiseks esitamisest ei ole Swedbank AS-le kohustuslik; - kui Jekaterina La Fontaine poolte vahelist võlgnevuse tasumise kokkulepet rikub, on Swedbank AS-l õigus pöörata kogu tasumata nõue sundtäitmisele. Jekaterina La Fontaine eelnev teavitamine kohtuotsuse kohtutäiturile täitmiseks esitamisest ei ole hagejale kohustuslik. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei vasta maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 nõuetele, kuna maakohtu otsuse täitmisele pööramine on võimatu; 2) väljendas hageja 16.11.2016 seisukohas, et pärast õigeksvõtul põhineva otsuse tegemist lepivad pooled kokku edasise tasumise korra, mis esialgu on kostja soovil 60 eurot kuus. Eeltoodut ei saa tõlgendada soovina leppida täitmise kord kokku kohtulikult. Makse suuruse fikseerimine võib venitada võlgnevuse tagasimaksmise perioodi ebamõistlikult pikaks ning olla mõlemale poolele põhjendamatult koormav. Kuivõrd pooltele ei ole teada kostja tuleviku majanduslik olukord, pole ratsionaalne siduda pooli kokkuleppega, mille täitmine võib osutuda võimatuks; 3) kui kohus leiab, et täitmise korra kindlaks määramine on põhjendatud ja vajalik, palub hageja sätestada täitmise kord apellatsioonkaebuses toodud sõnastuses. Maakohtu otsuse p 4.2 ei ole piisavalt konkreetne ning maakohus on vääralt tõlgendanud hageja nõusolekut tasumise korra osas. Hageja eesmärk oli sätestada, et kui kostja majanduslik olukord hageja hinnangul paraneb, siis igakuine tasumisele kuuluv summa suureneb, ning kui ei parane, siis ei vähene tasutav summa ühelgi juhul alla 60 euro kuus. Täitmise viis peab olema konkreetne ja selge kogu nõude ulatuses. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (3-2-1-52-07, p 11). Kostja poolsel kohustuse rikkumisel on hagejal täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 lg-st 1 tulenevalt võimalik esitada kohtutäiturile täitmiseks iga osamakse eraldi ja seda ainult esimese 6 kuu jooksul, alates hetkest kui kuumakse on muutunud sissenõutavaks.
Kohtuotsus peab täitedokumendina tagama hagejale kogu tasumata nõude sundtäitmise võimalikkuse. Hageja huvi on igakuise maksekohustuse rikkumisel esitada kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täies ulatuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4-4.2). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse katteks 18 610,68 eurot, jäeti menetluskulud kostja kanda ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 750 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1-3).
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab otsuse täitmise korra kindlaks määramata.
7.TsMS § 436 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muu hulgas seda, et otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav muu otsuse tekstita. Maakohus määras otsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse 18 610,68 eurot osamaksetena kuue kuu jooksul summas 60 eurot kuus alates käesoleva otsuse jõustumisest ning pärast iga kuue kuu pikkuse perioodi möödumist vaadatakse kostja maksevõime üle ning lepitakse kokku edasine täitmise viis. Põhjendatud on hageja seisukoht, et maakohtu poolt kindlaksmääratud otsuse täitmise kord ei ole selge ja täidetav. Õige on hageja väide, et kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on täidetavad üksnes esimesed kuus osamakset ning juhul, kui pooled kokkuleppele ei jõua, puudub hagejal võimalus nõuda otsuse sundtäitmist. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse p-d 4-4.2 tühistada. 16.11.2016 menetlusdokumendis (tl 95-96) on hageja vastuseks kostja seisukohale märkinud, et kostja poolt otsuse täitmine 60 euro suuruste igakuuliste osamaksetega ei ole põhjendatud, kuna kostja varaline seisund võib paraneda. Arvestades võlgnevuse suurust, on ebamõistlik kindlaks määrata maksegraafik võlgnevuse ositi maksmiseks kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Vastuses hagile (tl 89) on kostja möönnud, et varalise seisundi paranemisel on ta võimeline tasuma igakuiselt enam kui 60 eurot. Ringkonnakohus märgib, et TMS §-s 45 on sätestatud võimalus täitemenetluse peatamiseks, samuti täitmise pikendamiseks või ajatamiseks. Seega juhul, kui kostja ei suuda kohtuotsust täita, on tal võimalus taotleda täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist või ajatamist ning taotluse lahendamisel tuleb arvestada nii hageja kui kostja huvisid. Kuna ringkonnakohus rahuldas hageja esmase taotluse, siis ringkonnakohus ei pea vajalikuks pikemalt peatuda hageja apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivsel taotlusel. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks vaid rõhutada, et hageja esitatud alternatiivne taotlus ei ole täidetav.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud apellatsioonistmes TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on menetluskuluks apellatsiooniastmes hageja tasutud riigilõiv 750 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes kohtuotsuse täitmise korda, siis on tegemist mittevaralise nõudega. Arvestades apellatsioonkaebuses esitatud vaidluse ulatust ning poolte varalist seisundit määrab ringkonnakohus TsMS § 132 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse hinnaks 350 eurot ning sellisel juhul tulnuks tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 750 eurot ning ilmselt lähtunud sellest, et tegemist on varalise nõudega. Seetõttu on hagejal õigus nõuda TsMS §-s 150 ettenähtud korras enammakstud riigilõivu tagastamist. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja riigilõiv 75 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.