Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
09. jaanuar 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-1431
Tsiviilasi
xxx“ taotlus kohtualluvuse määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxx“ (registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Aleksander Vares Kostja xxx (asukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Asi ei kuulu menetlemisele Harju Maakohtus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
05.01.2006.a. esitas xxx“ taotluse kohtualluvuse määramiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg-le 3. Taotluse kohaselt on hageja xxx registreeritud aktsiaselts. Hageja põhitegevuseks on vahendustasu eest koolitusteenuse osutamine xxx tudengitele välismaal paiknevates ülikoolides. Teenuse osutamiseks on hagejal sõlmitud mitmeid lepinguid välismaa ülikoolidega. Muuhulgas on hagejal sõlmitud leping ka xxx. Hagejale on saanud teatavaks, et xxx” endine juhtkond on korraldanud äriühingu tegevust selliselt, et majandustegevusest saadav tulu on laekunud mitte hagejale vaid xxx” endise juhtkonnaga seotud offshore äriühingusse, kes kavadantavas menetluses on kostjaks, milline on registreeritud xxx. Seda kinnitab xxx arve, kus agendina on märgitud xxx, kuid sama arve pöördel on toodud hoopiski xxx andmed ja pangarekvisiidid. Kuna kostjale on ilma igasuguse õigusliku aluseta laekunud tasud hageja poolt osutatava vahendusteenuse eest, siis on kostja alusetult rikastunud hageja arvel.
Oma 23. septembri 2005.a e-posti teates märgib xxx esindaja Helen Pala, et hagejale maksti komisjonitasu 80 eurot üliõpilase pealt, mis teeb tasutud komisjonitasu kogusummaks 4720 eurot (73 851.95 krooni). Nimetatud tasusid pole hageja kunagi saanud. Sampo bankas ja SEB Vilniaus bankas pankade Leedu kontorite kinnituskirjadest nähtub, et xxx pole hagejale laekunud mingeid summasid. Vastavad summad laekusid hoopiski kostja arveldusarvele Eestis. Kostjal puudusid igasugused suhted nii xxx kui ka teiste hageja klientidega. Samas aga sai hageja poolt osutatud teenuse eest tasu hoopiski kostja. Eeltoodust nähtub, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud, mistõttu hagejal on õigus vastavad summad kostjalt välja nõuda. Hageja on esitanud ka taotluse hagi tagamiseks, paludes arestida kostja arveldusarve Sampo pangas. Hageja leiab, et hagi tagamine on põhjendatud asjaoluga, et juhul kui kostja kannab oma arvel olevad rahalised vahendid teises riigis asuvasse panka, siis muudab see võimatuks Harju Maakohtu poolt tehtava otsuse täitmise. Hageja leiab, et tema nõue kostja vastu tuleneb lepinguvälisest suhtest, mistõttu poolte vahel pole kokkulepet kohtualluvuse kohta ning seetõttu asja alluvust ei ole võimalik kindlaks teha. Asi on Eestiga tihedalt seotud, kuna hagejale teadaolevalt koosneb kostja vara täielikult Eestis registreeritud Sampo panga arveldusarvel asuvatest rahalistest vahenditest. Hagejal ei ole võimalik kaitsta oma õigusi teises riigis, kuna kostja vastu hagiavalduse esitamine saab omada reaalseid tagajärgi vaid juhul kui hagi õnnestub tagada kostja arveldusarve arestimise teel. Vastasel juhul kantakse rahad teisele arvele ja kohtuotsuse täitmine muutub võimatuks. Hageja leiab, et seetõttu ei ole otstarbekas esitada hagi Leedu Vabariigi ega ka mingi muu riigi kohtusse.
Vastavalt TsMS § 75 lg 3 esimesele lausele võib taotleda kohtult määruse tegemist selle kohta, kas asi allub sellele kohtule, juba enne avalduse esitamist. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Arvestades asjaolu, et taotleja on Leedus asuv äriühing ja kostja Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühing, ei allu vaidlus kohtualluvuse üldsätete järgi menetlemisele Eesti kohtutes. Taotleja on ka ise seda möönnud ja tugineb taotlust esitades TsMS § 72 lg-le 3, mille eelduseks on see, et asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või ei ole võimalik sellist kohtualluvust kindlaks teha. Vastavalt TsMS § 72 lg-le 3 võib Harju Maakohus üldsätete järgi mittealluvat asja siiski menetleda, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. Alluvuse eelduste tõendamise kohustus lasub taotlejal. Kohtule esitatud taotlusest ei nähtu, et poolte vaheline vaidlus oleks Eestiga tihedalt seotud. Pelgalt fakt, et kostja on avanud Eestis pangakonto, vaidlust Harju Maakohtule ei alluta. Vaba turumajandusega välisriigis arveldusarve avamine ei eelda tihedat seotust sellise riigiga, ega saa kohtu hinnangul olla seetõttu iseseisvaks kohtuallustus tekitavaks aluseks. Taotleja väide, et Ameerika Ühendriikides registreeritud kostja vara koosneb täielikult Eestis avatud arveldusarvel asuvatest rahalistest vahenditest on paljasõnaline ja kohtule jääb arusaamatuks, millele taotleja selline veendumus tugineb.
Samuti on asjakohatu taotleja väide, et tal ei ole võimalik kaitsta oma õigusi Leedus ega mingis muus riigis, kuna kostja vastu hagiavalduse esitamine saab omada reaalseid tagajärgi vaid juhul kui hagi õnnestub tagada kostja arveldusarve arestimise teel. TsMS-i 62 peatükis on reguleeritud Eesti poolt välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamine ja täitmise kord. Nimetatud sätete alusel on võimalik Eestis tunnustada välisriigis tehtud kohtulahendeid ja muid täitedokumente ning vajadusel neid ka täita. Kuna kohtu arvates ei kuulu asi Harju Maakohtu alluvusse, ei võta kohus seiskohta hagi tagamise küsimuses.
Iko Nõmm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.