Menetluskulude kindlaksmääramine Määruse tegemise aeg ja koht
08. jaanuar 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Jõustunud kohtulahend
nr 2-06-11844 AS EMT versus S.S. Tartu Maakohtu 03. oktoobri 2006 otsus.
Määruse tegemine
kirjalikus menetluses
Määruse tegija
kohtunik Toomas Lillsaar
Hageja Hageja esindaja
AS EMT aadress Valge 16, 19095, Tallinn) Lindorff Eesti AS, Raido Reinsalu
Kostja
S.S.
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused
Asjaolud Tsiviilasjas on 09. novembril 2006 jõustunud kohtulahend, milles on jaotatud menetluskulud. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on menetluskulude kandjaks kostja S.S.. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) tasutud riigilõiv 1 000 krooni, mis nähtub maksedokumendist; 2) õigusabikulud summas 3 480.54 krooni, mis nähtub õigusabi kulutuste arvestusest. Õigusabikulud on hageja arvestanud hagihinnast ning leidnud, et õigusabi tasu moodustub 17% hagihinnast, s o 3 490.54 (20 473.76 x 17% = 3 480.54) krooni. Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja õigusabikulud 3 480.54 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 on vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks hagihinna 20 000 krooni puhul 6 500 krooni. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 1 000 krooni. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaolised. Hageja avaldus tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 2 000 (õigusabi kulud 1 000 kr ja tasutud riigilõiv 1 000 kr) krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.