2-24-14283/23 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Osaühing S.A.CITO esitas 21.09.2024 hagi R.O. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.12.2023 üürilepingu. Lepinguga andis hageja kostjale üürile korteri xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxxxxx. Kostja pidi igakuiselt tasuma üüri (160 eurot kuus ning alates 01.05.2024 200 eurot kuus) ja kõrvalkulusid. Hageja esitas igakuiselt arveid. Kostja rikkus korduvalt üürilepingut, kuna ei tasunud arveid õigeaegselt. Kostja lõpetas 08.05.2024 ühepoolselt üürilepingu. 14.05.2024 vabastas kostja korteri ja viis enda asjad, kuid jättis korteri koristamata. Korteris oli tekitatud kahju, s.o rikutud mööbel ja korter oli koristamata. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei vastanud tähitud kirjadele ega e-kirjadele võlgnevuse tasumise osas. Kostjal on tasumata järgmised arved: üüritasu 03.2024 eest summas 160 eurot (arve nr 211, maksetähtaeg 15.03.2024), KÜ arve 03.2024 eest summas 149,96 eurot (arve nr 240314 maksetähtaeg 20.04.2024), KÜ arve 04.2024 eest summas 143,22 eurot (arve nr 240414 maksetähtaeg 20.05.2024), üüritasu 04.2024 eest summas 160 eurot (arve nr 356, maksetähtaeg 15.04.2024), üüritasu 05.2024 eest 103,22 eurot (16 päeva eest, arve nr 356, maksetähtaeg 16.05.2024), KÜ arve 05.2024 eest summas 53,49 eurot (16 päeva eest, arve nr 240514, maksetähtaeg 20.06.2024) ja kompensatsioon tekitatud kahju ja koristuse jne eest summas 395 eurot (arve nr 117 maksetähtaeg 03.07.2024). Hageja tasaarvestas enda nõuded tagatisrahaga 240 eurot, jäägiks jäi 933,65 eurot. Hageja selgitas, et kompensatsioon 395 eurot koosneb: koristuskulud 100 eurot, uus lukk ja lukusüdamiku vahetus 35 eurot, katkine vannitoapeegel 25 eurot, määrdunud voodi 80 eurot, rikutud tugitool 30 eurot, rikutud diivan 80 eurot, kaks tooli 30 eurot ja tapeedi kahjustus 15 eurot. Hageja on viivist arvestanud summalt 933,65 määras 12,25% aastas (seadusjärgne viivis, mis on väiksem kui lepingujärgne viivisemäär) perioodil 04.07.2024-16.07.2024 summas 4,06 eurot. Hageja palus välja mõista täiendava viivise 12,25% aastas alates 17.07.2024 kuni 933,65 euro tasumiseni. Kohus võttis hagi 08.10.2024.a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kuna kostja hagile ei vastanud, määras kohus tagaseljaotsuse tegemise aja. 25.02.2025 saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja soovis võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel. Hageja hinnangul oli kostjal piisavalt aega võtta ühendust hagejaga või tasuda mingid summad. Kostja võib võtta laenu ja tasuda hagejale kohe ning leppida laenuandjaga kokku maksegraafikus. Samuti saab kostja esitada maksegraafiku pakkumise kohtutäiturile. Kohus palus 08.03.2025 kirjaga kostjal kinnitada, kas tema hagivastus oli hagi õigeksvõtt või mitte, kuivõrd kostja hagivastuse sõnastusest nähtuvalt ta nõude summa üle ei vaielnud. Samuti selgitas kohus pooltele võimalust määrata kohtulahendi tegemisel kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg või sõlmida kompromiss. Kohus andis kostjale tähtaja enda ettepanekute esitamiseks. Kostja sai kirja kätte 10.03.2025, kuid ei esitanud midagi.

võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sellest sättest tulenevalt piisas praegusel juhul eluruumi valduse üleandmiseks hagejale sellest, kui kostja vabastas eluruumi, teatas sellest hagejale ja ei teinud hagejale edaspidi takistusi ruume vallata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei kasutanud üürilepingu lõppedes rohkem üürilepingu eset. Kuna täidetud on tingimus, et pärast üürilepingu lõppemist ei ole kostja enam üürilepingu esemeks olevat eluruumi vallanud ega ole teinud hagejale takistusi ruume vallata, on kohus seisukohal, et ruumide otsene valdus on hagejale üle läinud 14.05.2024. Korteri otsene valdus oli üürileandjale üle antud ilma tema või tema esindaja kohalolekuta. VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis hageja korteri üle pärast selle valduse saamist. Hageja edastas 26.06.2024 kostjale arve nr 117 (dtl 42), milles sisaldus tasu kahjustatud esemete, luku vahetuse ja koristamise kulud. Kostja vastas hagejale 04.07.2024 (dtl 42), et tema pole nõus maksma vannitoa peegli ja toolide eest, sest need olid katki juba siis kui tema sinna läks. Samuti nähtub poolte kirjavahetusest (dtl 41), et kostja oli 14. maiks 2024 viinud ära oma asjad, kuid tal jäi korter koristamata. Hageja kirjutas 30.05.2024 kostjale, et ta pole saanud kätte korterivõtmeid (dtl 41). Kohus leiab, et hageja on järginud VÕS § 336 lg-s 1 toodud tähtaja nõuet. Seadus ei näe ette, mis aja jooksul peaks üürileandja korteri seisundit kontrollima. Kohus leiab, et olukorras, kus valdus vabastati 14.05.2024 ning üürileandja teostas enne arve esitamist nii ülevaatuse, koristuse kui ka lukkude vahetuse umbes kuu jooksul korteri valduse saamisest, on tähtaega järgitud. Üürilepingu esemel esinevate puuduste korral on hagejal õigus esitada üürilepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida hageja on ka teinud.

kahjustusi ja muutusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõude lahendamiseks kohtul kindlaks teha, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see tagastati. Kohus märgib, et VÕS § 334 ja üürilepingu punkti 3.1.5 ja 3.1.6 eesmärk ei ole, et üürnik peaks tagastama ruumid täpselt samasuguses seisus, nagu need üürnikule lepingu täitmise perioodi alguses üle anti. Sätete eesmärk on, et üürnik saab asja sihipäraselt kasutada ning et üürnik selle sihipärase kasutamise käigus tekkinud kahjustuste eest ei vastuta. Üürnikule kasutada antud esemed tuleb tagastada tervetena. 19.12.2023 allkirjastatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis (dtl 54) on pooled kirja pannud, mis esemed igas toas korteri üleandmisel olid (sh vannitoapeegel, voodi magamistoas, tugitool elutoas, diivan elutoas, kolm tooli köögis). Ühtegi märget korteris asuvatest võimalikest puudustest ei ole. Kostja on akti allkirjastanud. Seega tuleb eeldada, et korter ja selle sisustus anti üürnikule üle heas seisukorras, sh sisustusesemed tervetena. Kostja on oma kirjas hagejale märkinud, et vannitoapeegel ja kaks tooli olid katki juba korteri üleandmisel. Korteri üleandmisel on kostja enda allkirjaga kinnitanud, et ta on korteri ja selle sisustuse hoolikalt üle vaadanud (lepingu p 3.1.1, dtl 52). Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat VÕS § 282 lg 2 p 1 alusel viivitamata teavitanud asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu ta puuduste eest ei vastutaks. Kohtul puudub seega alus kahelda, et kirjeldatud vigastused on tekkinud ajal, mil korter oli kostja kasutuses. Seega on hageja nõue katkise peegli, tugitooli, kahe tooli ja tapeedi hüvitamiseks põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kulud lukkude vahetamisele, määrdunud voodi puhastamisele ja korteri koristamisele. Hagist ja sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks võtmed hagejale üle andnud. Olukorras, kus pärast lepingu lõppemist jäävad võtmed üürnikule ja tal on tegelikult korterile kaudne valdus, kuigi tal puudub seaduslik alus korterit kasutamiseks, on põhjendatud korteri ukse luku vahetamine ja selleks kulude tegemine. Samuti on põhjendatud koristuskulud, arvestades, et kostja korterit, aga ka nt voodit, enne äraandmist ei koristanud. Kostja on avaldanud kohtule hagivastuses soovi kohustuse täitmiseks sõlmida maksegraafik. Kohus leiab, et kostja sisuliselt tunnistab, et ta vastutab puuduste eest.

15.Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 2.5 kohaselt on pooled üüri maksemisega viivitamise korral leppinud kokku kõrgemas viivisemääras kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja nõuab nii üüri, kõrvalnõuete kui ka kahjuhüvitise eest viivist seadusjärgses määras, mis on kohtu hinnangul võimalik. Hagejal ei ole kohustust nõuda viivist kõrgemas määras. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt 933,65 eurot arve nr 117 maksetähtajale järgnevast päevast 04.07.2024-16.07.2024 12,25% aastas (seadusjärgne määr). Hageja on viivist arvestanud 4,06 eurot. Hageja on arvestanud viivise korrektselt, kuid kuna kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, s.o summas 924,89 eurot, siis tuleb viivis vastavalt sellele ümber arvutada. Kostja ei ole esitanud viivisenõuetele sisulisi vastuväiteid. Seega puudub alus viivisenõude rahuldamata jätmiseks või vähendamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 4,02 eurot (12,25% aastas põhinõudelt 924,89 eurot perioodil 04.07.2024-16.07.2024). Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivise 12,25% aastas alates 17.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus leiab, et täiendava viivise nõue on TsMS § 367 alusel võimalik ja see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise põhinõudelt 924,89 eurot 12,25% aastas alates 17.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.