Hageja: X (registrikood xxxxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Epp Maria Sepping; Kostja I: Y (registrikood: yyyyy); Kostja I seaduslik esindaja: W; Kostja II: W (isikukood: XXX).
RESOLUTSIOON
1.Võtta X hagi Y ja W vastu võlgnevuse nõudes menetlusse.
2.Kinnitada X, Y ja W vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
2.1.Kompromiss-summa, mille kostjad Y ja W solidaarselt on kohustatud hagejale X tasuma, on 8999,40 eurot.
2.2.Kostjad kohustuvad punktis 2.1 toodud summa tasuma hageja X arveldusarvele nr XXXXXX 409,07 euro (viimane makse 408,93 eurot) suuruste osamaksetena igakuiselt 2. kuupäevaks alates 02.08.2026.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni vastavalt alltoodud maksegraafikule: Makse Nr tähtaeg
Laenusumm Põhios Menetlus Intress Viivis Maksmat Riigilõi Kogu Laenujää a a - kulu i võlg e võlg a arved v makse k makse
2.3.Kompromissist tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustuvad kostjad tasuma hagejale viivist 0,4% päevas võlgnetavalt summalt (välja arvatud intressi ja viivisevõla summalt) kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kui kostjad viivitavad rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui 7 (seitse) päeva, siis muutub kogu punktis 2.1 nimetatud rahaline kohustus terves ulatuses sissenõutavaks ning hagejal on õigus esitada kogu võlgnevuse sissenõudmiseks täitmisavaldus.
2/5
2.4.Pooled kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult, et kompromissi kohase täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad poole nõuded teise poole vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud.
2.5.Hageja on tasunud hagimenetluses riigilõivu summas 910 eurot. Hageja palub, et vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 kohus määraks tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust ja kanda 455 eurot X (registrikood xxxxx) arveldusarvele nr XXXXXX (AS LHV Pank).
2.6.Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et pooled loobuvad TsMS § 661 lg-s 4 alusel kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise võimalusest. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumäärusega. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
2.7.Pooled kinnitavad, et hoiavad kompromissi tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on pooltel õigus avaldada ainult kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu. Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS § 430 sätestatud asjaoludest ja TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
3.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 455 eurot X arvelduskontole nr XXXXXX.
5.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-13864.
6.Asendada jõustunud määruse avaldamisel menetlusosaliste nimed tähemärgiga ning jätta nende isiku- ja registrikoodid avalikustamata. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa määrusele, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.X (hageja) esitas 26.06.2026 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja W (kostja II) vastu.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 21.10.2024 kapitalirendilepingu nr 1089515887, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 7889 eurot ning kostja I kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi määras 2,917% kuus. Hageja ja kostja II, kes on ühtlasi kostja I juhatuse liige, sõlmisid 21.10.2024 lepingust nr 1089515887 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille alusel vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 15 778 eurot. Kostja I ei tagastanud laenu ega tasunud intressi maksegraafikus toodud tähtaegadeks, mistõttu ütles hageja lepingu 04.06.2026 erakorraliselt üles.
3/5
3.Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhinõude 7190,83 eurot, intressi 137,61 eurot, muud kõrvalnõuded 25 eurot, 09.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 115,48 eurot ja viivise 0,4% põhinõude tasumata osalt päevas alates 10.06.2026 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 6912,74 eurot.
4.Pooled esitasid 06.07.2026 kohtule kompromissilepingu.
5.Kohus palus 07.07.2026 kohtunõudes pooltel komproimissi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada.
6.Hageja selgitas 08.07.2026, et kapitalirendilepingu lõppemisel palus hageja 05.06.2026 kostjatel liisingueseme tagastada, kuid kostjad andsid teada, et liisinguese on õnnetuses hävinud. Sellest tulenevalt ei ole liisingueseme tagastamine enam võimalik ning hageja nõudis hagiavaldusega kostjatelt tekkinud võlgnevuse tasumist.
7.Kohus leiab, et hagiavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine TsMS § 371 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab seega hagiavalduse menetlusse.
8.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
9.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
10.Kohus leiab seega, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
11.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
4/5
13.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
14.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, mistõttu jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
16.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole nr XXXXXX. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 910 eurot. Kohus tagastab seega pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 455 eurot hageja arvelduskontole nr
XXXXXX.
17.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Määruse peale, millega kohus hagi menetlusse võttis, ei saa esitada määruskaebust. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja TsMS § 661 lgst 4 ei saa seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebust.
18.TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
19.Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et kompromissi tingimused on konfidentsiaalsed, ning et kolmandatele isikutele on pooltel õigus avaldada ainult kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus jõustunud määruse avaldamisel menetlusosaliste nimed tähemärgiga ning jätab nende isiku- ja registrikoodid avalikustamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.