Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

vaidluse lahendamiseks teistsugune menetluskord. HKMS § 6 lg 3 p 2 kohaselt võib halduskohtus nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Sama põhimõte tuleneb ka riigivastutuse seadusest (RVastS), mille § 17 lg-st 1 ja § 1 lg-st 1 tuleneb, et avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 2 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kahju hüvitamist riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt). Seega peab kahju hüvitamise küsimuse lahendama halduskohus. Määruskaebus Hageja A.R palub esitatud määruskaebuses tühistada Harju Maakohtu 13.11.2006 määruse ja võtta asi Harju Maakohtu menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja kasutanud õigust nõuda kahju hüvitamist vahetult haldusorganilt Tallinna Kommunaalametilt, mis jäi positiivse lahendita. Õiguskantsler teatas 03.04.2006 vastuseks hageja järelepärimisele, et poolte vahel ei ole tegemist avalikõigusliku suhtega, kuna tee mittenõuetekohane hooldamine on omanikukohustuse täitmisega seonduv, mida käsitletakse halduse eraõigusliku tegevusena. Teeomaniku (Tallinna linna) kohustus hüvitada tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekitatud kahju tuleneb teeseaduse §-st 37. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 13.11.2006 määrus tuleb TsMS § 656 lg 2, § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel täies ulatuses tühistada. Kuivõrd kolleegiumi hinnangul on Harju Maakohus A.R hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (hagi menetlusse võtmise otsustamise pädevus kuulub TsMS §-st 372 tulenevalt esimese astme kohtule), siis tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.11.2006 määruse hageja määruskaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitaja põhjendused, et ta on läbinud kohtueelse menetluse korra haldusasutuses ning õiguskantsler on asunud seisukohale, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, ei ole asjakohased. Kohus on sõltumatu riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite seisukohtadest seaduse tõlgendamisel. Maakohus on õigesti märkinud viidetega halduskohtumenetluse seadustikule ja riigivastutuse seadusele, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Samas puuduvad vaidlustatud määruses põhjendused, mille alusel maakohus jõudis järeldusele, et hageja ja Tallinna linna vaheline õigussuhe on avalik-õiguslik. Suhte avalik-õigusliku iseloomu tuvastamiseks ei piisa asjaolust, et üks õigussuhte osaline (antud juhul Tallinna linn) on avaliku võimu kandja. Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 2 kohaselt käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi rikkudes, kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes. Seega on hagiavalduses toodud asjaoludel poolte vahel tekkinud eraõiguslik lepinguväline võlasuhe, millest tulenevaid vaidlusi vaatavad tsiviilkohtumenetluse korras esimese astme kohtuna läbi maakohtud (TsMS § 1 ja § 11 lg 1). Maakohus on eksinud TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaldamisel ja ebaõigesti tuvastanud, et hagi ei kuulu tema pädevusse. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.