lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-24241/10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-24241/10
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 91Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusKrK § 133TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 5Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alusedVÕS § 1044 lg 2Muul alusel esitatavad nõudedVÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-24241

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2006. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Malle Seppik

Tsiviilasi

S.M hagi AS-i * vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 17.10.2005 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.M apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. detsember 2006, a, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S.M, tema esindaja adv Velmar Brett, kostja AS *, esindaja Riho Friedrichs

RESOLUTSIOON

Tallinna Linnakohtu 17.10.2005 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.S.M esitas 25.04.2005 hagi AS-i * vastu, paludes mõista välja varalise kahju hüvitamiseks 58 000 krooni ning moraalse kahju hüvitamiseks 500 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt üüris hageja Tallinnas x asuvat eluruumi (ühetoalist ühiselamutuba), millise kinnistu omanik on kostja. 09.07.2002, kui hageja tahtis siseneda oma eluruumi, selgus, et trepikoja lukk on vahetatud (valvur keeldus teda majja laskmast). Hageja avalduse alusel algatati kostja seadusliku esindaja L.S suhtes kriminaalasi, mille käigus tuvastati, et kahtlustatav isik andis korralduse hageja eluruumist välja tõsta: tema asjad paigutati X asuva hoone keldrikorruse ruumi. Kriminaalasja nr 02231605528 menetlus lõpetati 24.09.2004 määrusega seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega. Pooltevahelise üürilepingu kehtivuse ajal ei olnud kostjal õigust hagejat eluruumist välja tõsta. Kohtuotsust hageja väljatõstmiseks tehtud ei ole, ka vastava otsuse olemasolu korral ei oleks kostja tohtinud väljatõstmist isiklikult läbi viia.
2.Väljatõstmise käigus läks kaotsi hageja vara 58 400 krooni väärtuses, s.h sularaha 25 500 krooni. Kostja on rikkunud hageja põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Kostja tegevuse tõttu kaotas hageja elamispinna ja jäi kodutuks ning on pidanud ööbima juhututtavate juures, parkides, varjupaikades. Hageja turvatunne on vähenenud, tema tervis on halvenenud ning suhtlemine lähedaste ja ametiasutustega raskenenud. Hageja sotsiaalne staatus on muutunud, hageja kaotas töö. Hageja leidis, et talle õigustamatute kannatuste põhjustamist ja moraalse kahju olemasolu eeldatakse, kuna tal puudub võimalus nende asjaolude tõendamiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hageja suhtes õigusvastaseid toiminguid teinud. Kriminaalasjas väitis hageja, et tema suhtes käitus õigusvastaselt eraisik, mitte kostja. Kahju olemasolu ei ole tõendatud. Väidetava kahju ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Hageja esemed paigutati hoiuruumi, ta on nende asukohast teadlik, kuid ei ole soovinud asju oma valdusse võtta. Tõendatud pole, et korteris oleks olnud raha. Moraalse kahju tekkimist, s.o hageja väidetud asjaolude esinemist, ei ole hageja tõendanud. Hagejale oleks 09.07.2002 välisukse võti antud, kuid ta keeldus selle kohta allkirja andmast ning lahkus ega tulnud tagasi. Hageja asjad paigutati ümber X keldrisse hoiuruumi 01.08.2002. Hageja korteri uks oli lukust lahti. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
4.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 50 000 krooni. Kohus tuvastas kostja käitumise õigusvastasuse, kuid leidis samas, et nii varalise kui mittevaralise kahju olemasolu on tõendamata. Puudub põhjuslik seos kahju tekitava tegevuse ja õiguse rikkumise vahel. Pole tõendatud hageja töö kaotamine, tervise halvenemine ja kodutuks jäämine kostja tegevuse tulemusena (kahju olemasolu ja põhjusliku seose puudumine).
5.Hageja esitas kahju hüvitamise nõude. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad TsÜS § 5 kohaselt tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kohus leidis, et pooltevahelise üürilepingu eesmärk ei olnud hageja põhiõiguste rikkumise ärahoidmine. Lepingust ei tulene kostja vastutus hageja tervise, töösuhte ja muude isiklike õiguste rikkumisega põhjustatud kahju eest. Seega on hageja õigustatud nõudma hagiavalduses esile toodud kahju hüvitamist lepinguvälist suhet reguleerivate sätete alusel. Kahju hüvitamise nõudes peab hageja tõendama kahju olemasolu, kostja tegevuse õigusvastasuse ja kostja vastutuse tekkimise. Kostja peab tõendama hagejal kahju puudumise või selle tekkimise kostjast sõltumata asjaoludel. Kahju põhjustanud kostja peab tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
6.Kohus leidis, et kostja rikkus põhiseadusest (§ 33) tulenevat kodu puutumatuse keeldu. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutuses olnud korterisse siseneti kostja korraldusel, kuid hagejaga kooskõlastamata ja tema nõusolekuta. Kostja ei ole esile toonud selliseks tegevuseks õigusliku aluse olemasolu. Väited üürilepingu lõppemise asjaoludest ei oma antud vaidluses tähendust, sest üürileandjal puudub nii üürisuhte kestvuse ajal kui ka peale üürisuhte lõppemist õigus omavoliliselt üürniku väljatõstmist korraldada. Kahju tekitamine

on VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja ei täitnud seadusest tulenevat hoidumiskohustust ja rikkus sellega hageja õigusi.

7.Hageja hinnangul seisneb varakahju üüritud eluruumis asunud vara hävimises ja kaotsiminekus. 01.08.2002 aktiga on tõendatud, et hageja hagiavalduses märgitud asjad on paigutatud Tallinnas X asuvasse keldriruumi. Akti koostas R. T ja selle koostamise juures viibis neli isikut, kes kinnitasid vara loetelu õigsust igal lehel allkirjaga. Kesklinna Politseiosakonna juhtivinspektori poolt 15.05.2003 koostatud vaatluse protokolliga on tõendatud, et aktis märgitud esemed on alles. Hageja viibis vaatluse juures ega esitanud pretensioone asjade seisukorra kohta. AS M 12.09.2005 kirjaga on tõendatud, et ruumi uksele paigutatud politsei pitser on terve ja puutumata. Hagejal ei ole olnud takistusi oma esemete äraviimisel. Hageja teatas vaatluse toimumise ajal, et tema asjade hulgast puudub magnetofon Phillips (väärtusega 1000 krooni) ja sularaha 25 000 krooni. Kohus leidis, et hageja seletus raha olemasolu kohta pole tõepärane. Hageja seletas kohtus, et hoidis raha pangas ja võttis sealt välja maksete tegemiseks vajamineva sularaha. Kodus sularaha olemasolul puudub vajadus pangakontolt maksete tegemiseks raha väljavõtmiseks. Hageja väide ei ole kooskõlas ka tema 10.02.2003 politseile antud ütlustega, milles ta kinnitab, et jurist soovitas tal kõik tähtsamad dokumendid korterist ära võtta ja ta kannab neid siiani endaga kaasas. Hageja väiteid hinnates leidis kohus, et isik, kellel on tavapäraselt kombeks hoida raha pangaarvel ja kes täidab juristilt saadud soovitusi, ei jätaks märkimisväärset summat sularaha koju. Vara akt on üksikasjalik, selle sisu on usutav, selles sisaldub viide raha (7 krooni) olemasolule. Hageja vastuoluline seletus pole kohtu hinnangul piisav, kummutamaks dokumentaalsete tõendite usaldusväärsust. Tõendeid, mis seaksid dokumentide sisu kahtluse alla, pole esitatud. Kohus leidis, et hageja väide vara hävinemisest pole kooskõlas asjas kogutud tõenditega ja varakahju tuvastamist ei leidnud.
8.Hagiavalduses on esile toodud, milles väljendub hageja mittevaraline kahju. Nimetatud asjaolud on tõendatavad, mistõttu ei ole alust nende olemasolu eeldada. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et hageja väide, mille kohaselt ta kaotas seoses asjade väljatõstmisega töö, pole õige. Hageja vara ümberpaigutamine toimus 2002. a suvel. Hageja tööleping OÜ-ga P lõpetati 09.06.2003. Hagejaga on 01.07.2003 sõlmitud tööleping OÜ-ga P. Seega ei ole töösuhte lõppemine ajaliselt seostatav aasta varem toimunud sündmustega hageja poolt üüritud korteris. Tõendeid, mis kinnitaksid töösuhte lõppemist seoses kostja toimingutega, ei ole esitatud. Õige ei ole ka väide selle kohta, et vaidlusalune sündmus on põhjustanud hageja tervise halvenemise ja töövõime kaotuse. Hageja haigusloo väljavõttega, arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse ja pensionitunnistusega on tõendatud, et hageja osaline töövõime kaotus on seotud 23.04.2004 toimunud tööõnnetusega. Tõendeid, mis seostaks tervise halvenemist väidetava sündmusega, kohtule pole esitatud. Alusetu on hageja väide, et kui kostja poleks 2002. a hagejat välja tõstnud, ei oleks 2004. a tööõnnetust juhtunud.
9.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on jäänud kodutuks: on sunnitud ööbima parkides, juhututtavate juures ja varjupaikades. Väide selles, et isikud ei nõustu hirmust kostja ees tunnistusi andma, ei ole õiguslikult arvestatav. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud, et üürikorteris toimunud sündmus oleks toonud kaasa hagejal vara, töö või tervise kaotuse. Kuid hageja asjade ümberpaigutamisega asetas kostja hageja olukorda, mida tal polnud põhjust ette näha ja sellega arvestada. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et tal puudub senini alternatiivne võimalus eluasemeks. Samas on õige, et kostja tegevuse tõttu pidi hageja soetama uue eluaseme või sõlmima eluruumi kasutamiseks

uue üürilepingu. Eluasemega seonduv eeldab kaalutletud otsuse tegemist, hädavajadusel otsuse tegemine kitsendab valikuvõimalusi ja põhjustab ebamugavusi ja planeeritust kulukamat tegevust. Seetõttu peab kostja hüvitama hagejale seoses eluruumi kasutusõiguse ootamatu lõppemisega tekkinud ebamugavused. Kohus määras kompensatsiooniks 50 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused

10.Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse ning rahuldada hagi tervikuna. 09.07.2002 õhtul takistati hagejat oma eluruumi siseneda. Hageja avalduse alusel alustati kostja seadusliku esindaja L. S vastu kriminaalmenetlust, nimetatud isik tunnistati kahtlustavaks KrK § 133 järgi. Kriminaalmenetluse eeluurimisel tuvastati, et L. S, omamata jõustunud kohtuotsust, andis korralduse hageja elamispinnalt ebaseaduslikult välja tõsta ja tema asjad korterist teisaldada. Kriminaalasi lõpetati 24.09.2004 aegumise tõttu. Hageja esitas oma nõude seoses üürilepingu kehtivuse ajal eluruumist väljatõstmisega. Kohus tuvastas kostja õigusvastase käitumise.
11.Hageja on järjekindlalt teatanud, et tema asjade hulgast puudub magnetofon Phillips ja sularaha 25 500 krooni. Hageja ei ole väitnud, et hoidis raha pangas. Hageja palk laekus pangakontole ja ta võttis sularaha välja maksete tegemiseks. Hageja ei kogunud pangakontole raha, kuna ei usaldanud panka. Jurist soovitas hagejal dokumente kaasas kanda, kuna tema järeldusel oli kostjal dokumentide vastu erihuvi. Hageja ei saanud seda erihuvi laiendad kogu varale. Asjaolu, et vara üleskirjutamise akt on üksikasjalik, ei muuda seda usutavaks. Usutavaks muudaks selle asjaolu, kui hageja või erapooletu komisjon, näiteks politsei, oleks olnud kaasatud. Korteri tühjendamine oli ebaseaduslik ja selle läbiviijateks polnud erapooletud isikud. Kostja võttis oma ebaseadusliku tegevusega hagejalt võimaluse kahju tõendada. Kostja tegevuse üle vara teisaldamisel puudus erapooletu isiku (hageja) kontroll, seega oli kostjal võimalus kirjutada hageja vara üles valikuliselt. Seda tõendab kasvõi asjaolu, et nimekirjast puudub toalill, laualipp jms, mida võib hagile lisatud pildilt näha. Kuigi kohus tuvastas, et kostja rikkus põhiseadusest tulenevat õigust kodu puutumatusele, järeldas ta, et hageja ei ole tõendanud sellest tekkinud moraalset kahju. Küsimusi tekitab, kuidas tõendada inimese üleelamisi, kannatusi ja tunnet, et puudub seaduse kaitse. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas hageja peaks tõendama ööbimist pargipingil. Ei ole võimalik tõendada, et inimesel puudub kodu. Kuigi hageja hindas moraalse kahju suuruseks 500 000, on õige suuruse määramine kohtu pädevuses, kus kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ja kohtupraktikast. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja ei nõustu apellatsioonkaebusega ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja nõustub kohtuga, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja, kes väidetavalt elas vaidlusaluses korteris ja kelle koduks see oli, ei vajanud selles asunud varast edasiseks elamiseks (kuni tänaseni) peaaegu midagi. Kohtu suhtumine ei olnud erapoolik. Hageja varjas kohtu eest nii oma elu- kui töökoha andmeid. Töökoha kohta sai kohus esialgse informatsiooni ise päringuid tehes. Kokkuleppe saavutamiseks pakkus kostja hagejale korterit (enne kinnisvara hinnatõusu), hiljem aga raha summas 50 000 krooni. Hageja keeldus pakutust. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ai anna alust Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb jätta kaevatav kohtuotsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6

ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega.

14.Asjas on tuvastatud, et hageja kasutuses olnud korterisse siseneti kostja korraldusel hageja nõusolekuta, millest nähtuvalt on kostja rikkunud põhiseadusest tulenevat kodu puutumatuse keeldu, rikkudes sellega hageja õigusi (VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi seadusest tulenevat kohustust, s.o keeldu). Asjaolu, et kohus oli rahuldanud 18.07.2002 tagaseljaotsusega üürileandja hagi üürilepingu lõpetamiseks ja hageja eluruumist väljatõstmiseks teise eluruumi paigutamisega, ei võimaldanud hinnata toimunut teisiti. Kohus märkis õigesti, et kostja väiteid üürisuhte lõppemise kohta ei ole võimalik käesolevas asjas arvestada. Samas on kohus leidnud põhjendatult, et kuigi hageja ei ole tema poolt väidetavat kahju (seda tinginud asjaolusid) tõendanud, on ilmne, et hagejale tekitati eluruumi kasutusõiguse lõppemisega kannatusi (ebamugavusi). Sellele asjaolule tuginedes ongi kohus kostjalt välja mõistnud 50 000 krooni. On õige, et moraalse kahju suurust ei ole oma olemuselt võimalik tõendada, kuid asjaolusid, mida hageja on seostanud temale tekitatud mittevaralise kahjuga, oli hagejal võimalik tõendada. Hagiavalduses on hageja põhjendanud oma vastavat nõuet kolme asjaoluga: töö ja tervise kaotamisega ning kodutuks jäämisega. Konkreetselt neid asjaolusid pidi hageja tõendama. Asjas esitatud tõendite põhjal ei olnud kohtul võimalik järeldada, et 2002. a suvel asetleidnud sündmuste tõttu oleks hageja kaotanud töö, jäänud kodutuks või oleks halvenenud tema tervis. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et tema elukoha olemasolu pidi tõendama kostja. Samas tuleb nõustuda hagejaga selles, et kodu puudumist kui negatiivset asjaolu oli hagejal raske konkreetse tõendiga tõendada, kuid tõendeid oma sotsiaalse seisundi väidetava muutumise kohta oli hagejal võimalik esitada. Tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg-st 1 (kehtiva TsMS § 230 lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna asjas on tõendatud, et hageja töötas palgatööl kuni 2004. a sügiseni, siis ei olnud kohtul võimalik pidada teda tavatähenduses „kodutuks“. Asjaolu, et konkreetse elukoha olemasolu (aadress) ei leidnud tuvastamist, ei võimalda teha hageja soovitud järeldust. Üldiste kannatuste korvamiseks on hüvitis välja mõistetud. Tekitatud kahju võrdsustamine summaga, mille eest oleks võimalik osta samaväärne korter, ei ole põhjendatud.
15.Ka varalist kahju käsitlevad kohtu põhjendused on õiged. Kohus on põhjalikult kaalutlenud kõiki esitatud tõendeid ning jõudnud neid kogumis hinnates järeldusele, et hageja väide suure summa raha olemasolu kohta korteris ei leidnud tõendamist. Apellandi väited temale tekitatud varalise kahju suuruse kohta ei ole kooskõlas asja materjaliga. Väites, et kadunud on magnetofon ja raha, nõuab apellant endiselt hüvitust ka nende asjade eest, mille olemasolu ja paiknemist X asuvas ruumis ta ei vaidlustanud. Hageja ei vaidlustanud kostja kinnitust, et aktis nimetatud vara on senini hoiul ja säilinud. Apellandi väide vara nimekirja valikulisusele viitega hagile lisatud pildilt nähtavale toalillele ja laualipule ei ole õige. Hoiustatavate asjade loetelu 1. lehel (tl 87) on mõlemad nimetatud esemed märgitud (esimene neist 18. real, teine 13. real).

Ü.Jänes

G.Kivinurm

M.Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.