Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on 13.06.2001 Lääne- Viru Maakohtu otsusega välja kuulutatud hageja pankrot. Hageja omandas 24.01.2001 TsK § 216, 217, 221 kohaselt nõude loovutamise teel nõudeõiguse kostja vastu. Nõue seisnes loovutaja OÜ Loviisor ja L P `i vahelises korteri ostu-müügi 18.01.2001 eellepingust tulenevas leppetrahvis, mis omakorda oli tingitud lepingu tingimuste rikkumisest OÜ Loviisor poolt. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kuulub hagi tagamisega tekitatud kahju TsK § 448 lg.1 alusel peale jõustunud kohtulahendiga hagi tagamise tühistamist hüvitamisele KÜ Kärberi 23 poolt. TsK kohaselt saab nõude enne kohtusse pöördumist edasi võõrandada. Võlanõude väärtus moodustub hagi tagamisega tekitatud kahjust: OÜ Loviisor/ OÜ Veksmar poolt TsK § 222 lg.2 kohaselt tehtud kulutustest, sealhulgas tasutud leppetrahv ostjale L. P 290 000 krooni pluss OÜ Loviisor poolt soodsa ostu-müügi tehingu luhtumisest saamata jäänud tulu 220 000 krooni, mis tuleneb OÜ Loviisor poolt korteri omandamishinna 345 000 krooni ja 18.01.2000 lepingu alusel kokkulepitud müügihinna 565 000 krooni vahest. Kostja hagi alusel pandi Lääne-Viru Maakohtu poolt tsiviilasjas 2-916/99 20.01.2000 OÜ-le Loviisor omandiõiguse alusel kuulunud korterile xxxx käsutamise keelumärge. See on 2 päeva hiljem kui OÜ Loviisor sõlmis L. P sama korteri ostu-müügi eellepingu korteri müügiks 565 000 krooni eest. Hagi tagamine nurjas tehingu ning OÜ Loviisor oli sunnitud tasuma ostjale tehingu ärajäämise eest 290 000 krooni leppetrahvi. 28.01.2000 OÜ Loviisor poolt esitatud erikaebust keelumärke tühistamiseks II astme kohus ei rahuldanud. Kuivõrd ostjaga oli kokku lepitud sooritada notariaalne tehing hiljemalt 18.02.2000, siis jäi tehing hagi tagamise tõttu ära. Hagi esitades ei suvatsenud käesoleva asja kostja Tallinna Hooneregistrist välja uurida, kes on korteri omanik ning esitas hagi AS H s A vastu, kuigi tegelik korteri omanik oli OÜ Loviisor. Hagi tagamise määruse alusel tegi kohus korterile käsutamise keelumärke, kuigi OÜ Loviisor ei olnud protsessiosaline. Hagi tagamine tühistati alles 27.04.2000 II astme kohtumäärusega. 03.05.2001 jäeti ringkonnakohtu otsusega KÜ Kärberi 23 hagi rahuldamata ja tühistati I astme 15.11.2000 otsus. Hageja soovib kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi tagamisega tekitatud kahju katteks 510 000 krooni ja välja mõista hageja kohtukulud. Menetluse käigus täpsustas hageja esitatud hagi materiaalõiguslikke aluseid ning kinnitas nõude esitamist TsK § 448 lg.3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni § 162 lg.1 alusel. TsÜS § 149 kohaselt leiab hageja, et seadusest tuleneva nõudena ei ole see ka aegunud, kuivõrd neil nõuetel on aegumistähtajaks 10 aastat ja seda tähtaega ületatud ei ole.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Hagi õigusliku alusena on nimetatud varem kehtinud TsMS § 162 lg.1, analoogiline säte on kehtiva TsMS §-s 391 lg.1, ja varem kehtinud TsK § 448 lg.1. Hagi tagamise abinõudega tekitatud kahju nõudmise õigust omab kostja. Kostjaks menetluses, mis oli nimetatud juba ka hagis, oli AS H `s A . Ei OÜ Veksmar ega ka OÜ Loviisor, kes justnagu andis üle nõudeõigust OÜ-le Veksmar, ei olnud eelnimetatud menetluses poolteks. Seepärast ei ole neil seaduslikku õigust nõuda kahju hüvitamist, mis oli tekitatud hagi tagamise abinõudega. Hagiavalduses on ekslikult märgitud, et KÜ ei kontrollinud hagi esitamisel, kes oli xxxx asuva korteri omanik. Hagi oli esitatud AS H `s A vastu, kes oli tol ajal korteri omanik. Hagile oli lisatud hooneregistri 13.08.1998 õiend nr. 23045. Sellele hagile vastates ei öelnud kostja esindaja H. S , et korter oli 13.11.1998 ära müüdud OÜ-le Loviisor. Sellega viis ta eksitusse nii hageja kui ka kohtu. Väljamõeldud ja alusetu on hagi nõudena näidatud kahju 510 000 krooni. Ostu-müügi eellepingu p.-st

olnud ta kostja omandis enam hagi tagamise määruse tegemise ajal, siis tühistati hagi tagamise määrus 27.04.2000 Viru Ringkonnakohtu määrusega.. KÜ Kärberi 23 hagi AS H `s A vastu jäeti rahuldamata Viru Ringkonnakohtu 03.05.2001.a. otsusega. Hageja sisustab talle tekitatud kahju kahe osisega:

võõrandamisega hinnaga, ehk et kui ostja ei oleks enam soostunud selle hinnaga vara omandama, aga sellist asjaolu ei ole esitatud. II Tehingu vorm AÕS RakS § 13 lg.6 tehingu tegemise ajal kehtinud redaktsioon- kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse võib ehitist, selle mõttelist osa, reaalosana erastatud eluruumi võõrandada kui vallasasja. Võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Riigikohtu 3-2-1-32-06 otsuse kohaselt on tehingu seadusest tulenevate vorminõuete järgimata jätmine asjaolu, mida kohus peab arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista. Õiguslik küsimus: kas ostu-müügi eelleping, millest tuleneva leppetrahvi nõude hageja on väidetavalt omandanud, on kehtiv tehing. Ehk et kas hagejal, kes tugineb loovutuse kaudu saadud nõudele, on tema õigusi rikutud. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 83 lg.3 järgi on seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestuse nõude järgimata jätmise korral tehing tühine. Tühine tehing oli TsÜS § 66 lg.3 järgi kehtetu algusest peale ja sama paragrahvi 4.lõike järgi ei pea tühist tehingut täitma. Kui müügileping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis ei teki kohustust, mille täitmisega viivitamise korral peaks maksma viivist ja leppetrahvi (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-131-03). Riigikohus on väljendanud ka seisukohta, et notariaalne peab olema nii asjaõiguslik leping kui võlaõiguslik leping (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-127-3). Notariaalse vormi mittejärgimisest tuleneva tehingu tühisus on kinnitatud ka Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-151-04. 18.01.2000 lepingu näol on tegemist müügi eellepinguga. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 64 1.lõike kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel eelkõige tehingu teinud isikute tegelikust tahtest. Isikute tegelik tahe oli müüa ehk võõrandada ja tahe tuli väljendada seadusega nõutud vormis. Seadusandja on vaidluste ärahoidmiseks ja õiguse ühetaolise kohaldamise huvides reguleerinud eellepinguid puudutavad nõuded kehtiva VÕS § 33 lg.2 kaudu selliselt, et eellepingu vormile on esitatud samad nõuded nagu põhilepingule, ja see annab kohtule aluse väita, et ka enne VÕS jõustumist tehtud eellepingute puhul võis eeldada, et eellepingu ja põhilepingu vorminõuded on samased. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-32-06 kohaselt on AÕS § 119 ja VÕS § 33 koostoime selline, et kaitsa pooli sanktsiooninõuete eest juhuks, kui müügileping jääb mingil põhjusel sõlmimata. Seega järeldus: kuna vallasasja võõrandamise leping pidi AÕS RakS kohaselt olema notariaalselt sõlmitud, pidi notariaalne olema ka selle vara võõrandamise eelleping. Tulenevalt sellest pidi tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 221 kohaselt olema ka nõude loovutustehing olema teostatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormina käsitleb tehingu tegemise aegne TsK § 44 lg.1 redaktsioon lihtkirjalikku või notariaalset vormi. TsK § 50 lg.1 kohaselt tehingute notariaalne tõestamine on kohustuslik ainult seaduses nimetatud juhtudel ning sama sätte lg. 2 kohaselt seadusega nõutava notariaalse vormi mittejärgimine toob endaga kaasa tehingu kehtetuse. TsK § 48 lg.1 kohaselt seadusega nõutud vormi mittejärgimine toob tehingu kehtetuse kaasa vaid juhul, kui selline tagajärg on seadusega otse ette nähtud. Ostu-müügitehingu puhul on vorminõuete mittejärgimisest tulenev tehingu kehtetus sätestatud TsK §-s 244.

Ei ostu-müügi eelleping ega sellest lepingust tuleneva nõudeõiguse loovutamise leping ei ole sõlmitud notariaalselt, seega on nad tühised ja ei kuulu täitmisele. TsK § 217 lg.2 kohaselt esialgne kreeditor vastutab uue kreeditori ees temale üleantud nõude mittekehtivuse eest. III Menetlusosaliste ring Hagi lahendamiseks on vaja tuvastada, kes saab antud õigussuhtes olla hagejaks ehk kahju saajaks ja kas järeldusest tulenevalt saavad rikutud olla käesolevas asjas hagi esitanud isiku õigused. TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 162 lg.1 kohaselt pärast hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumist on kostjal õigus nõuda, et hageja hüvitaks kahjui, mis temale tekitati hageja taotlusel määratud hagi tagamisega. Vaidlust ei ole selles osas, et KÜ Kärberi 23 esitatud hagi alusel maakohtus 15.11.2000 tehtud otsus hagi rahuldamise kohta on Viru Ringkonnakohtu 03.05.2001otsusega tühistatud ja hagi on jäetud rahuldamata. Ehkki käesolevas toimikus puudub see otsus koos jõustumismärkega, ei ole ka vaidlust selle üle, et see ringkonnakohtu lahend on jõustunud. Kostjaks nimetatud hagis (esialgu nr. 2-916/99 all, pärast esimese otsuse tühistamist nr. 2-555/00 all) oli AS Harry`s Agency. AS -lt Harry`s Agency nõude omandamist ei ole hageja väitnud ega ka tõendanud. Hagejal oleks kohtu hinnangul nõudeõigus TsMS § 162 lg.1 alusel eriõigusjärglasena üksnes siis, kui kehtiv nõue oleks kehtivalt omandatud hagi tagamisega seotud menetluses olnud kostjalt ehk AS-lt Harry`s Agency. IV Aegumine VÕS, TsÜS ja RahvEÕS RakS § 9 lg.1 kohaselt TsÜS-s ja VÕS-s aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama seaduse § 9 lg.2 kohaselt, kui TsÜS ja/või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 01.07.2002. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg.1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜs kehtiva redaktsiooni § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Eeltoodu kohaselt, olles leidnud, et 290 000 krooni nõudmise puhul on tegemist lepingulisest suhtest tuleneva nõudeõigusega, aegus nõue 30.06.2005.a. TsÜS § 148 kohaselt kohaldatakse TsÜS §§ 146 ja 147 sätestatut ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumisele. Antud asja kontekstis saab sõlmitud eellepingut käsitleda lepingueelsete läbirääkimiste kirjaliku vormistamisena. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest.

Hageja on väitnud, et tema nõue tuleneb seadusest ja selleks on TsMS § 162. Kohus leiab, et laia tõlgenduse korral saaks seadusest tulenevaks nõudeks pidada saamata jäänud tuluna esitatud 220 000 krooni nõuet. Selleks, et kohaldada kostja taotlusel hagi aegumist, peab kohus Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-12-99 kohaselt tuvastama hageja õiguste rikkumise. Kohus on käesoleva otsuse III osas tuvastanud ja leidnud, et OÜ Veksmar(pankrotis) kui hageja õiguste rikkumine on välistatud ja sellest tulenevalt ei kuulu kohaldamisele ka kostja taotlus aegumise kohaldamiseks.

V Tõendid Kohus on hagi lahendamisel uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid: 1) ”nõude ilma soovitud makseta loovutamise ja võla ülekandmise” leping 24.01.2001 OÜ Loviisor ja OÜ Veksmar vahel, mille kohaselt on loovutatud/omandatud nõudeõigus leppetrahvile tulenevalt 18.01.2000 sõlmitud eellepingust; 2) ostu-müügi eelleping 18.01.2000, mille kohaselt OÜ Loviisor müüjana ja L P ostjana kohustunud ostma xxxx ausva korteri hinnaga 565 000 krooni, tasudes ostusumma enne notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmimist, mis peab olema sõlmitud enne 18.02.2000; 3) ostu-müügi ja pandileping 13.11.1998, mille kohaselt AS H `s A on OÜ-le Loviisor müünud xxxx asuva korteri hinnaga 345 000 krooni; 4) Lääne- Viru Maakohtu 15.11.2000 otsus, millega KÜ Kärberi 23 hagi AS H `s A vastu hooldustasu nõudes rahuldati; 5) Viru Ringkonnakohtu 03.05.2001 otsus, millega maakohtu eelviidatud otsus tühistati ja hagi jäeti rahuldamata; 6) sama tsiviilasja raames 20.10.2000 tehtud hagi tagamise määrus ja selle tühistamise määrus Viru Ringkonnakohtu poolt 27.04.2000; 7) Tallinna Hooneregistri tõend, mis kostja seletuse kohaselt tõendab, et hagi esitamisel AS H `s A vastu oli viimane korteri omanikuks tõendi väljaandmise seisuga 18.08.1998 ja seega ei vasta tõele hagis toodud väited, et KÜ on kohut eksitanud, soovides tagada kostjaks mitteoleva isiku vara Kohus ei pea vajalikuks lahendi tegemisel arvestada hagi tagamise määruse peale esitatud erikaebustega, kuna need oma sisu poolest ei mõjuta käesoleva asja lahendamist.

VI Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kannab kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. TsMS § 190 lg.1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg.3 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetlukulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg.2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 435 kohaselt kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 452 kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu määrusega 17. oktoobril 2007.a Nooremreferent

M. Leimann I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.