Kohtulahend

kolm)

krooni

(ükssada

riigituludesse

(Rahandusministeeriumi konto 10220034800017 AS SEB Eesti

Ühispank

või

221023770606

AS

Hansapank,

viitenumber 2800049777, selgitusse märkida Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja,

kohtuotsuse

number

ning

menetluskulu eest)

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

Hageja nõue ja põhjendused 14.04.2005 esitatud hagi kohaselt võeti hageja kostja juurde tööle 13.09.2004 töölepingu nr 37-04 alusel projektijuhina neljakuulise katseajaga põhipalgaga 12 000 krooni kuus ja puhkuse kestusega 28 päeva tööaasta eest. 17.12.2004 hageja haigestus ning arst vormistas talle töövõimetuslehe. Oma haigestumisest teatas hageja tööandjale. Pärast töövõimetuslehe lõpetamist asus hageja 21.01.2005 tööle. Tööandja keeldus hageja töövõimetuslehte tasumiseks vastu võtmast ja andis hagejale allakirjutamiseks töölepingu lõpetamise alates 17.12.2004 katseaja ebarahuldavate tulemust tõttu TLS § 86 lg 5 alusel. Hageja keeldus tagantjärele alates 17.12.2004 töölepingu lõpetamisele alla kirjutamast, mistõttu kostja keeldus hagejale välja andmast tööraamatut ja töölepingu lõpetamisega seoses vajalikke tõendeid. Hagejaga töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik TLS § 91 lg 1 p 1 kohaselt, sest lõpetamise päeval oli ta ajutisest töövõimetu. Hagejal on õigus saada kostjalt kolme kuu palga suurune hüvitus kokku 36 000 krooni, TLS § 117 lg 2 alusel. Kostja juures töötatud 95 kalendripäeva eest arvestati talle 38 697,80 krooni töötasu. Hagejal on õigus kasutamata puhkuse hüvitisele 4 kuu eest. Kasutamata puhkuse hüvitus pidi olema 3800 krooni, hagejale maksti 2803,20 krooni. Seega on hüvitamata 996,80 krooni. Tulenevalt sellest on tal õigus TLS § 119 lg 2 alusel kuupalga suurusele hüvitusele. Kostja ei ole hagejale kätte andnud tööraamatut ja hageja palus kostjalt välja mõista TLS § alusel 50 000 krooni. Täieliku lõpparve kinnipidamise eest palus hageja välja mõista ühe kuu keskmise palga 12 000 krooni TLS § 119 lg 2 alusel. Hageja palus mitte kohaldada aegumist. Hageja oli 21.01.2005 kuupäevani haige, 21.01.2005 sai teada enda vallandamisest ja alates 22.01.2005-13.04.2005 viibis ta pikaajalises välislähetuses.

2(6)

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine alates 17.12.2004 ebaseaduslikuks ning mõista välja hüvitis 36 000 krooni, on aegunud ITLS § 6 lg 2 alusel. Hageja kinnitusel sai ta töölepingu lõpetamisest teada 21.01.2005, ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude puhul nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Hageja esitas hagi 12.04.2005. Hageja väitis, et viibis 22.01.2005-13.04.2005 välislähetuses ning ei saanud seetõttu hagi õigeaegselt esitada. Hageja viibis 02.02.2005 Tallinna Linnakohtus istungil. Tööleping lõpetati enne hageja töövõimetust. Pärast töölepingu lõpetamist 17.12.2004 hageja lahkus töölt ja esmakordsel ilmumisel 21.01.2005 anti hagejale tema tööraamat kätte, kuid ta keeldus seda oma allkirjaga kinnitamast. Hagejale on tööraamat nõuetekohaselt tagastatud ning nõue hüvitise saamiseks tööraamatu kinnipidamise eest on alusetu. Lõpparve on kostjale välja makstud täies mahus. Hageja arvestused on ekslikud, sest ta lähtub oma arvestustes sellest, nagu oleks töölepingu lõpetamise kuupäevaks 21.01.2005, ning ta töötas kokku 3, mitte 4 kuud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus kohaldas aegumist töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise ja TLS § 119 lg 2 kohase hüvitise nõuete osas. Kohus mõistis AS-ilt * O.D kasuks välja kasutamata puhkuse hüvitise 996,80 krooni ja TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest ühe kuu palga 12 000 krooni, kokku 12 996,80 krooni. Kohus mõistis AS-ilt * välja riigilõivu 1050 krooni ning AS-ilt * ja O.Dlt menetluskuluna postikulu 91,50 krooni riigituludesse. Hageja arvestus kasutamata puhkuse rahalise hüvituse osas (tlk 91) on õige ja vastab Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määrusega nr 278 kinnitatud puhkusetasu arvestamise korrale ning esitatud andmetele töötasu, töötatud aja ning puhkuse kestvuse kohta (tlk 25). 13.09.2004-17.12.2004 on 95 kalendripäeva ja hagejale arvestati selle perioodi töötasu kokku 38 679,80 krooni. Seega tema keskmine kalendripäeva tasu on 407,15 krooni. Vastavalt puhkusetasu arvutamise korra § 4 lg-le 2 võetakse kasutamata puhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvestamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kuna hageja töötas septembris 18 päeva ja detsembris 16 päeva, tuleb nimetatud kuud ümardada terveks kuuks. Hageja puhkuse kestuseks oli 28 kalendripäeva. Jagades selle aasta kuude arvuga ja korrutades neljaga ning saadu omakorda hageja keskmise kalendripäeva tasuga, saame kasutamata puhkuse hüvituseks 3800 krooni. Kostja arvestas kasutamata puhkuse hüvituseks 2803,20 krooni. Seega on hagejal õigus saada täiendavalt hüvitust 996,80 krooni. TLS § 119 lg 2 kohaselt on hagejal õigus saada ühe kuupalga suurune hüvitus 12 000 krooni, kokku 12 996,80 krooni. Hageja ülejäänud nõuded jättis kohus rahuldamata. Töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise ja sellest tuleneva hüvitise nõuete osas kohaldas kohus aegumist. TLS § 143 lg 2 kohaselt võivad pooled töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Tunnistajate K. K, E.V ja K. N ütlustega on tõendatud, et hageja sai töölepingu lõpetamisest teada 17.12.2004, mil ta keeldus töölepingu lõpetamise dokumendile alla kirjutamast. Sama märge on tehtud ka märgitud töölepingu lisale. Hagiavaldus esitati 14.04.2005, seega pärast ühekuulise tähtaja möödalaskmist.

3(6)

Hagejal puudusid kaalukad põhjused tähtaja möödalaskmiseks. Isegi kui arvestada, et kuni 21.01.2005 kestnud haigus takistas tal hagiavaldust esitamast, esitas ta hagiavalduse alles üle kahe kuu hiljem takistava asjaolu möödumisest. Hageja viibimine 22.01.2005-13.04.2005 välislähetuses ei ole tõendatud. Hageja enda juhatatava firma sellekohast õiendit (tlk100) ei pidanud kohus tõeseks. Hageja viibis 22.02.2005 Eestis ja käis Tallina Linnakohtus. Et nimetatud õiend ei ole tõend, näitab ka hageja avaldus tööinspektsioonile, mis kannab 07.03.2005 kuupäeva. Kohus jättis hageja taotluse aegumise kohaldamata jätmiseks rahuldamata. Tööraamatu nõude ja tööraamatu kinnipidamise eest rahalise hüvituse väljamõistmise nõuded jättis kohus rahuldamata. Tunnistajate K. K ja K. N ütlustega on tõendatud, et 17.12.2004 ei võtnud hageja tööraamatut vastu, tööraamatu sai ta kätte 21.01.2005, kuid keeldus tööraamatu kättesaamise kohta allkirja andmast. Seega on tööraamat talle kätte antud. Hageja pöördumine tööinspektsiooni 07.03.2005 kaebusega tööraamatu mittekätteandmise kohta on ühepoolne avaldus ja ei kinnita tööraamatu mittekätteandmist. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS * palus apellatsioonkaebuses otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus tuvastas ebaõigesti, et hageja keskmine kalendripäeva tasu on 407,15 krooni. Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määruse nr 278 „Puhkusetasu arvutamise kord“ § 2 lg 2 kohaselt võetakse päevatasu arvestamise aluseks, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma (palk 13.09.2004-30.11.2004). Vastavaks summaks on 31 636,35 krooni. Puhkusetasu arvutamise korra § 3 lg 1 kohaselt jagatakse ülaltoodud perioodi palk sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga, milleks on 79. Seega on keskmiseks päevatasuks 400,46 krooni. Kohus rikkus puhkusetasu arvutamise korra § 4 lg-t 2 ja TLS § 119 lg-t 2. Hageja töötas kostja juures 95 kalendripäeva (13.09.2004-17.12.2004). 95 päeva moodustab 3 kalendrikuud ning täiskuud ületavad päevad (5 päeva) ei anna töötajale õigust kasutamata puhkuse kompensatsioonile veel ühe täiendava kuu eest. Seega on kostjal õigus saada hüvitist kolme kuu kasutamata puhkuse eest arvestusega, et iga töötatud kuu kohta võetakse 1/12 aasta puhkuse, 28 päeva, kestusest, so 2 1/3 päeva. Seega oli hagejal õigus saada hüvitist seitsme (2 1/3x3=7) päeva keskmise töötasu suuruses summas. Kuna hageja keskmine töötasu oli 400,46 krooni, oli hagejal õigus saada kasutamata puhkuse kompensatsiooni 2803,20 krooni. Vastavas summas on hagejale kasutamata puhkuse kompensatsioon õigeaegselt välja makstud. Tulenevalt lõpparve õiges suuruses ja tähtaegselt väljamaksmisest on hageja nõue saada hüvitist väljamaksmisega viivitamise eest summas 12 000 krooni alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele O.D ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb edasikaevatud osas tühistada ja hagi jätta rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud kaebuses maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis välja kasutamata puhkuse eest hüvitust 996,80 krooni ja TLS § 119 lg 2

4(6)

alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuupalga 12 000 krooni. Hageja töötas kostja juures 13.09.2004 – 17.12.2004. Lõpparve koosseisus maksti talle välja kasutamata puhkuse eest hüvitus 2 803,20 krooni. Saamata puhkuse eest hüvituse arvestamisel on poolte vahel vaidlus kahe asjaolu üle: esiteks, millisest töötatud ajavahemikust lähtudes arvutada puhkusetasu aluseks olev päevatasu ja teiseks mitme puhkusepäeva eest on hageja õigustatud saama hüvitust. Saamata puhkuse eest hüvituse maksmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 23.08.2001. a määrusega nr 278 vastu võetud „Puhkusetasu arvutamise kord“ (edaspidi: kord). Hageja töötas kostja juures alla kuue kuu. Korra § 2 lg 2 sätestab, et kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Hageja arvutuse kohaselt tuleb lähtuda talle kogu töötatud aja eest tasutud palgast, kaasarvatud ka detsembrikuu eest saadu. Kolleegium leiab, et hageja väide on ebaõige. Korra § 2 lg 2 teine lause kohaselt tuleb ainult siis, kui töötaja on töötanud alla ühe kuu, arvestada puhkusetasu lähtudes palga kogusummast alates tööle asumisest kuni päevani, mil on vaja päevatasu arvutada. Järelikult juhul, kui töötaja on töötanud üle ühe terve kalendrikuu, tuleb arvestuse aluseks võtta töötatud täiskalendrikuude töötasu. Järelikult oleks õige olnud lähtuda kostjale kasutamata puhkuse eest tasu arvutamisel oktoobri ja novembri palgast. Kostja on arvutamisel lähtunud ka septembrikuus töötatud päevadest, mida ta korra § 2 lg 2 ei oleks pidanud tegema, kuid sellisel moel puhkusetasu arvutamine ei ole hagejale kahjulik. Kolleegiumi poolt näidatud viisil päevatasu arvutamise õigsust kinnitab kolleegiumi arvates alljärgnev. Analoogselt korra § 2 lg-ga 2 reguleeritakse Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusega nr 275 vastu võetud „Keskmise palga arvutamise korra“ § 2 lg-s 2 keskmise palga arvutamise aluseks olevat ajavahemikku. Keskmise palga arvutamise korra vastava sätte kohta on emeriitprofessor H. S selgitanud, et aluseks tuleb võtta töösuhtes oldud täiskalendrikuud (Raamatupidamisuudised nr 8 2006 lk 25, H. S „Keskmine palk“). Raamatu „Tööõigus. Loengud“ kohaselt tuleb arvutamise aluseks võtta kõik kuud enne keskmise palga arvutamise kuud. (Tööõigus. Loengud. Koostaja Merle Muda. lk. 187 Kirjastus Juura 2005). Seega eeltoodud kommentaaridest ei tulene, et päevapalga arvutuse aluseks oleks tulnud võtta ka detsembrikuus saadud töötasu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 30. novembriks 2004 oli hageja saanud kokku töötasu 31 636,35 krooni. Korra § 3 lg 1 järgi tuleb päevatasu saamiseks saadud palgasumma jagada sama ajavahemiku kalendripäevadega, milleks oli 79. Hageja päevatasu on 400,46 krooni. Järgnevalt on vaidlus selle üle, mitme päeva eest oli hagejal õigus saada kasutamata puhkuse eest hüvitust. Korra § 4 lg 2 järgi kasutamata puhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümmardatakse terveks kuuks. Eeltoodud sätte järgi lähtutakse kasutamata puhkuse kindlakstegemisel töötatud kuudest ja mitte kalendrikuudest, millest on lähtunud hageja ja maakohus. Kuna hageja töötas kokku 95 päeva, siis see on arvestuslikult 3 kuud ja 5 päeva, mis ümardatult teeb 3 kuud. Hageja puhkuse pikkuseks oli vastavalt töölepingule 28 päeva, millest ühe kuu eest oli puhkus 2,33 päeva (28:12). Kolme töötatud kuu eest oli hagejal õigus saada puhkust 6,999 päeva, korrutades selle päevatasuga 400,46 krooni, on hageja hüvitus kasutamata puhkuse eest 2 803,20 krooni, mille kostja on talle lõpparvega välja maksnud. Kuna kostja on hagejale välja maksnud lõpparves õigeaegselt kõik saada olevad summad, siis ei ole kostja hageja lõpparvet kinni pidanud. Järelikult tuleb hageja nõue TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve

5(6)

kinnipidamise eest ühe kuupalga 12 000 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi tuleb käesolevas asja kohaldada kohtukulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel kuni 01.01.2006 kehtinud seadust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 11 ning § 61 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi välja mõista AS * kulud õigusabile. Kostja on teinud maakohtus kulutusi õigusabile summas 47 790 krooni ja ringkonnakohtus 19 027,50 krooni. Kolleegium leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile maakohtus 10 000 krooni. Ringkonnakohtu menetluses tuleb arvestada TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatut. Arvestades ringkonnakohtu menetluses olnud nõuet, mille hinnaks oli 12 996,80 krooni, tuleb välja mõista õigusabi kulu 650 krooni. Kokku tuleb hagejalt välja mõista 10 650 krooni õigusabi kulusid. Asja menetluskulud, milleks oli postikulu 183 krooni, tuleb välja mõista O.Dlt riigituludesse.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.