Kohtulahend

kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostja K. L. le isiklikult kätte toimetatud 7.detsembril 2006 (tl 10) ning kostja K. K. le kättetoimetatud kostja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule 28. novembril 2006 (tl 9). TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse see kostja K. K. le kättetoimetatuks. Seega on kostjad teadliku ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostjad ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja on asja menetlemisel tasunud riigilõivu 2 000 krooni (tl 5). Tartu Maakohtu 11.oktoobri 2006 tagaseljaotsusega on kostjatelt solidaarselt välja mõistetud 33 512 krooni, millest võlgnevus tasumata kauba eest on 29 109 krooni, viivis 254 krooni ja leppetrahv 4 149 krooni. TsMS §-de 139 lg 2 p 1, lg 3 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg 1, 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivise ja leppetrahvi nõuete puhul on tegemist TsMS § 133 lg 2 tulenevalt kõrvalnõuetega. Eeltoodut arvestades on kostjatelt hageja kasuks välja mõistetud põhinõudena 29 109 krooni ning kõrvalnõuetena viivis 254 krooni ja leppetrahv 4 149 krooni. Seega on käesolevas asjas hagihinnaks 29 109 krooni. Vastavalt RLS § 37 lg 1 tuleb hagihinnalt 29 109 kroonilt tasuda riigilõivu 1 750 krooni. Neil asjaoludel kohtunik leiab, et kuna hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 000 krooni, on hageja seega tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 250 krooni. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda seaduses ettenähtud korras enammakstud riigilõivu tagastamist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostjate kanda, kostjad ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb K. K. lt ja K. L. lt solidaarselt välja mõista OÜ Koduliising kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel hagihinnalt, so 29 109 kroonilt, summas 1 750 krooni. Kostjatel tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

2 (3)

Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.

Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.