Kohtulahend

tema esindajale hagi kätte toimetatud muul viisil kui allkirja vastu üleandmisega. Kohtutoimikus on väljastusteade, millel selle vastuvõtja nimi ei ole loetav. Sulgudesse on märgitud „isa“. Hagimaterjalid on adresseeritud x, Pärnu, kuid sel aadressil ei ela kostja juba alates 2001. aastast. Esimese astme kohtu määrus

Maakohus ei ole kaebuse esitajale selgitanud võimalust esitada teistmisavaldus. Kaebuse esitaja palus ringkonnakohtul kaja esitamise tähtaja ennistada. Ringkonnakohtu seisukoht Maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, jättes kaja tähelepanuta ja tagastades selle esitajale. Maakohus muutis 15. novembri 2006. a. määrusega oma 7. septembri 2006. a. määruse põhjendust, seega tuleb määrus lugeda tehtuks muudetud motiividel. Kohus ei muutnud määruse lõppjäreldust, mille kohaselt kaja jäeti rahuldamata. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt määruses tuvastatut, et A.K tutvus toimikuga 16. augustil 2006. a., mil talle ühtlasi anti kätte vaidlusalune tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuses oli märgitud, et pooltel on õigus esitada kaja menetluse taastamiseks 10 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Alates 1. jaanuarist 2006. a. kehtib uus tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), millega ühtlasi muudeti kaja esitamise tähtaegu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lõikes 1 sätestati aga, et menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne selle seaduse jõustumist, lõpeb seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaselt. Kuna tagaseljaotsus tehti 27. detsembril 2005. a., siis sätestati selle otsuse peale kaja esitamiseks tähtaeg kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 203 lõikes 1, mille kohaselt kaja esitamiseks nähti ette kümnepäevane tähtaeg tagaseljaotsuse kättesaamisest. Seega oli tagaseljaotsuses edasikaebamise tähtaeg märgitud õigesti ja määruskaebuse esitaja eksitamist ei ole aset leidnud. Vaidlust ei ole selle üle, et kaja esitas kostja 31. augustil 2006. a., seega viieteistkümnendal päeval pärast tagaseljaotsuse kättesaamist ehk tähtaega rikkudes. Alates 1. jaanuarist 2006. a. kehtiva TsMS 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega; see kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kuna kaja esitajale ei olnud seaduses sätestatud tähtaega ennistatud, siis oleks maakohus pidanud jätma kaja tähelepanuta ja tagastama selle esitajale, mitte aga jätma seda rahuldamata, seega sisuliselt lahendama. Ringkonnakohus saab selles osas vea parandada. Kuna kaja jääb tähelepanuta tähtaja rikkumise tõttu, siis ei ole määruskaebuse lahendamisel olulised kaja sisulised motiivid. Samas ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks maakohus oma määrust muutes määruskaebuse piire ületanud. Ka ei olnud kohtul kohustust määruskaebuse esitajat teistmise võimalusest teavitada. Määruskaebuse esitaja poolt ringkonnakohtule esitatud taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks jääb tähelepanuta, kuna TsMS § 68 lg. 1 lause 3 kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avaldus esitada kohtule, kus oleks tulnud menetlustoiming teha, seega maakohtule. Niisuguse taotluse esmakordne läbivaatamine ei ole vaidlusalusel juhul ringkonnakohtu pädevuses.

Malle Seppik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.