Kohtulahend

E.S

avalduse

OÜ

*

pankroti

Võlgniku põhjendused OÜ * (likvideerimisel) palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata. Harju Maakohtu 01.02.2006 otsusega nr 2-05-21402 kuulutati välja E.S pankrot (jõustus 07.03.2006). Füüsiliselt isikust võlgnikul on alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ärikeeld ja kuna pankrotiotsus kuulus viivitamatule täitmisele, siis alates 01.02.2006 ei tohtinud E.S OÜ * (likvideerimisel) eest pankrotiavaldust esitada. OÜ * (likvideerimisel) ei ole maksejõuetu. Äriühingu enamusosanikud H OÜ ja V.L on vaidlustanud osanik S.M poolt 29.12.2004 osanike koosolekul vastuvõetud otsuse äriühingu lõpetamise kohta ja oma isa likvideerijaks määramise kohta. Pankrotiavalduse lisas 4 toodud nõuded ei ole reaalsed (v.a Maksu- ja Tolliameti nõue). Osanik V.L teatas, et tal ei ole tal töötasu nõuet OÜ * (likvideerimisel) vastu. Alusetu on E.S töötasu nõue summas 144 043 krooni - otsus talle likvideerijana töötasu maksta on vaidlustatud. Vähemusosanik S.M töötasunõue summas 145 709,60 krooni on alusetu - H OÜ ja V.L ei tea millisest õigussuhtest selline nõue võiks tuleneda. E.S ega S.M ei ole eelnevalt nõudeid esitanud. E.S kinnituse kohaselt pankrotiavaldusele lisatud bilansis alates maist 2002 OÜ-s * (likvideerimisel) ei olnud majandustegevust. E.S koostatud bilanss ei vasta raamatupidamisseaduse nõuetele ja on koostatud vääralt. Võlgniku nimel avalduse esitanud isik ei ole tõendanud nõuete olemasolu. S.M kasuks tehtud töövaidluskomisjoni otsusest kuulsid osanikud V.L ja H OÜ alles käimasolevas pankrotimenetluses. OÜ * (likvideerimisel) esitas 05.04.2006 Harju Maakohtusse menetlustähtaja ennistamise avalduse ja taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud S.M avalduse läbi hagimenetluse korras. 06.04.2006 tasus V.L OÜ * (likvideerimisel) eest Maksu- ja Tolliametile kokku 13 269 krooni ja 11.04.2006 sotsiaalmaksu tasumise kohutuse osas 467 krooni. 12.04.2006 Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et OÜ-l * (likvideerimisel) ei ole seisuga 12.04.2006 maksuvõlga. E.S märkis võlanimekirjas, et võlgnikul on töötasu võlg tema ees summas 144 043 krooni, täpsustamata millest nõue tuleneb. Otsus mille alusel E.S võib endale töötasu likvideerijana arvestada, on vaidlustatud Harju Maakohtus. E.S ei ole oma pankrotihaldur O.Eile esitatud oma varade ja võlgade nimekirjas oma väidetavast nõudest võlgniku suhtes teatanud. Ajutine haldur U.T väitis aruandes, et x on äriühing mis asub madala maksumääraga territooriumil ja seetõttu tulnuks sellele ettevõttele laenu andes tasuda tulumaksu maksukorralduse seaduse § 52 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt. Väide on ebaõige, sest laenusaaja asub Suurbritannias, mis Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 11 kohaselt on territoorium, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks ja maksukohustuse puudumist on kinnitanud ka Maksu- ja Tolliamet oma vastuses. Seega ei saa ajutise halduri aruandes sisalduvat informatsiooni ja väiteid kogumis käsitleda usaldusväärsena. Võlgnik laenas x-le 63 843 eurot ja see tagastatakse võlgnikule vastavalt laenulepingule koos intressidega 5,5% aastas. Seega tagastatakse võlgnikule tulevikus raha summas rohkem kui 1 miljon krooni. Ainetu on väide võlgniku maksejõuetuse kohta. Tõendatud on reaalsete nõuete puudumine võlgniku suhtes. OÜ * (likvideerimisel) endised juhatuse liikmed I. Š ja V.L esitasid 01.03.2006 Harju Maakohtusse avalduse E.S tagasikutsumiseks ja osaühingule uute likvideerijate määramiseks. Harju Maakohus ei

2(5)

andnud E.Sle luba olla OÜ * (likvideerimisel) likvideerijaks. Ajutise pankrotihalduri arvamus Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võttis OÜ * osanike koosolek 29.12.2004 vastu otsuse lõpetada tegevus, algatada likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks E.S. Alates 2002 maist võlgnikul majandustegevus puudub. Vara puudub, rahaliste vahendite saamiseks tuleb esitada tagasinõuded OÜ R või tehingu teostanud juhatuse liikme vastu ja nõue 1 000 000 krooni x või tehingu teostanud juhatuse liikme vastu. Kahe nimetatud tehingu teostamise tulemusena on võlgnik muutunud varatuks. Seisuga 28.02.2006 on peamised kohustused töötasu kohustused S. M ees 145 709,60 krooni, E. S ees 144 043 krooni, V. L ees 110 843 krooni ning maksukohustus Maksu- ja Tolliametile 12 551 krooni. Võlgnikul võib tekkida töötasude väljamaksmisel maksukohustus summas 301 768 krooni. Likvideerimise perioodil 19.10.2005-18.02.2006 esitasid nõudeid Maksu- ja Tolliamet summas 10 718 krooni ja S. M summas 105 330 krooni. S. M nõude aluseks on Töövaidluskomisjoni otsus 10.08.2004 E. S ja V. L ei ole nõudeavaldusi esitanud. Ajutine pankrotihaldur palus kohtul rakendada tasu määramisel tunnitasuks 1250 krooni. Ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulus 20 töötundi: pankrotiavalduse ja lisadega tutvumine ja analüüs – 1 tund; pankadele ja registritele järelepärimiste esitamine ja andmete saamine – 3 tundi; likvideerijaga kohtumine ja võlgniku raamatupidamisega tutvumine – 5 tundi; Harju Maakohtu registriosakonnas võlgniku toimikuga tutvumine – 2 tundi; dokumentide ja andmete läbitöötamine ning ajutise halduri aruande koostamine – 9 tundi. Ajutise halduri tasuks kujuneb 25 000 krooni (20x1250), millest arvatakse maha tulumaks 23% (25 000 x 23%=5750) ja kaetakse kulud, mis on tehtud andmete saamiseks, samuti transpordile, sidevahenditele ja kontoritarvetele. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus otsustas mitte välja kuulutada OÜ * (likvideerimisel) pankrotti. Kohus mõistis OÜlt * (likvideerimisel) välja ajutise halduri tasu ja kulutused summas 8000 krooni U.T kasuks. Kohus mõistis OÜ-lt * välja menetluskulud summas 138,10 krooni riigituludesse. Kohtule esitas 01.03.2006 avalduse OÜ * likvideerija E.S. Harju Maakohtu 01.02.2006 otsusega nr 2-05-21402 kuulutati välja E.S pankrot. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus ei ole E.Sle andnud luba olla juriidilise isiku likvideerija. Võlgnikul on avalduse kohaselt seisuga 28.02.2006 võlgnevused S. M summas 145 709,60 krooni, E. S summas 144 043 krooni, V. L summas 110 843 krooni ning Maksu- ja Tolliametile summas 12 551 krooni. V. L loobus 31.03.2006 nõudest OÜ * vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole, kassas on 28.02.2006 seisuga 4 144 krooni. Ajutine haldur hindas võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 116 048 krooni, mis koosneb S. M nõudest summas 105 330 krooni ja Maksu- ja Tolliameti nõudest summas 10 718 krooni. 13.04.2006 avalduse ja Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt OÜ * ei ole maksuvõlglane. S. M nõue on vaidlustatud. Seega ei ole võlausaldajatel ühtegi selget nõuet OÜ * (likvideerimisel) vastu ja OÜd * (likvideerimisel) ei saa pidada püsivalt maksejõuetuks.

3(5)

Kohus rahuldas ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel osaliselt. Arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust on halduri tasunõue ebamõistlikult suur. Kohus vähendas ajutise halduri tasu ning määras tasuks brutosumma 8000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ * (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur U. T palus otsuse tühistada ajutisele haldurile tasu määramise osas ja rahuldada ajutise halduri tasu taotlus summas 25 000 krooni. Kohus rikkus materiaalõiguse ja protsessiõiguse normi. OÜ * (likvideerimisel) ajutine haldur täitis seadusest tulenevaid ülesandeid ja koostas ajutise halduri aruande koos arvamusega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamus koostati 5 lehel koos 36 lisaga. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks, kus oli märgitud ajaline jaotus ülesannete täitmise kohta. Ajalise kava kohta märkusi ei olnud. Kohus küsis nii likvideerija kui ka volituseta lepingulise esindaja käest arvamust. Volituseta lepinguline esindaja avaldas suuliselt, et summa on suur, tegi ettepaneku vähendada seda poole võra, kuid ei teinud konkreetset ettepanekut. Likvideerija toetas tasu nõude rahuldamist. Ajutine haldur taotles tasu määramist 25 000 krooni, arvestusega, et sellest tuleb tasuda nii maksud kui katta vajalikud kulutused. Pärast maksude arvestust kujuneks ajutise halduri tasuks 11 000 krooni (25 000-56%(23% tulumaks+33%sotsiaalmaks). Kohus leidis, et halduri tasunõue on ebamõistlikult suur ja vähendas halduri tasu brutosummani 8000 krooni, mis maksude mahaarvamise tulemusena väheneb 3520 kroonini. Ajutise halduri tasu määramisel tuleb arvestada, et haldur töötas füüsilise isikuna. Tasu määramise aluseks on ajaline arvestus Justiitsministri määruses sätestatud tunnitasu alusel ning ajutise halduri kasuks määratud summalt tuleb tasuda tulumaks ja sotsiaalmaks. Kohus tasu määramisel maksuküsimust ei käsitlenud ning vähendas tasu põhjendamatult. 13.04.2006, so vahetult enne kohtuotsuse tegemist, esitas volituseta OÜ * lepinguline esindaja kohtule täiendavaid andmeid. Andmed sisaldasid informatsiooni kolmanda isiku poolt kohustuste täitmise kohta Maksu- ja Tolliameti ees, andmeid töövaidluskomisjoni otsuse osalise täitmise kohta ning erinevaid lubadusi OÜ * (likvideerimisel) nimel. Kohus võttis täiendavaid tõendeid volituseta lepinguliselt esindajalt vastu, jättes ajutise halduri informeerimata. Dokumentides sisalduv informatsioon muudab OÜ * (likvideerimisel) majanduslikku seisundit ning ajutise halduri aruandes esitatud andmeid. Kolmanda isiku poolt kohustuste täitmine ei vähenda kohustuste hulka, muutub vaid võlausaldaja. Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaja ennistamise taotlemine ja võimalik vaidlustamine ei muuda olematuks jõustunud otsust. Kohus oleks pidanud täiendavad dokumendid edastama arvamuse andmiseks ajutisele haldurile, kuna need toovad kaasa muutusi ajutise halduri aruandes ning tasu arvestuses. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ * (likvideerimisel) ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista kaebaja poolt soovitud määras. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

4(5)

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 järgi ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 vastu võetud pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (edaspidi: kord) § 2 lg-le 2 on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ja lõige 4 kohaselt selgitab kohus välja, kas halduri poolt esitatud andmed kulunud aja kohta vastavad tegelikkusele. Ajutine pankrotihaldur U. T on esitanud maakohtule pankrotimenetluses kulunud tööaja kohta korra § 2 lg 3 järgi aruande, mille kohaselt on kulunud kokku 20 tundi. Haldur on aruandes ära näidanud, mitu tundi kulus tal iga konkreetse toimingu tegemiseks. Maakohus ei ole tuvastanud, et U.T poolt esitatud andmed ei vastaks tegelikult kulunud ajale, vaid ainult möönnud, et tasu on ebamõistlikult suur. Kolleegiumi arvates peab maakohus juhul, kui ta vähendab ajutise pankrotihalduri poolt soovitud tasu, põhjendama, miks ta seda teeb. Ainuüksi põhjendusest, et tasu on ebamõistlikult suur, ei piisa. Kolleegium leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletud tasu vähendamiseks ei ole alust. Haldur on lähtunud tunnitasu määrast 1 250 krooni, mis jääb korra § 2 lg-s 6 toodud piiridesse. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda ajutise pankrotihalduri kutseoskustes, tehtud töö keerukuses ja ülesannete täitmiseks kulunud ajas. Arvestades esitatud aruannet on põhjendatud, et ajutisel pankrotihalduril võis kuluda oma ülesannete täitmiseks 20 tundi. Eeltoodut kokku võttes puudub alus vähendada ajutise pankrotihalduri poolt taotletud tasu ja U.Ti tasuks tuleb määrata 25 000 krooni. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et õige on küll apellandi väide, et ajutine pankrotihaldur peab tasuma väljamõistetud tasult tulumaksu ja sotsiaalmaksu, kuid samas ei tulene kohtuotsusest, et maakohus poleks sellega arvestanud.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.