Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-14177 (endine number 2/228-7489/05)
Tsiviilasi
EÜ (pankrotis) hagi NG vastu võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja EÜ (pankrotis), hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur TS hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur ES hageja esindaja SM kostja NG kostja nõustaja MP
esindajad
Istungi toimumise aeg
02.10.2006.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Sulev Mander
Hagi rahuldada. Välja mõista NG’lt EÜ (pankrotis) kasuks 1393,78 krooni (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kolm krooni ja 78 senti). Välja mõista NG’lt menetluskuluna riigilõiv 105 krooni (üks sada viis krooni) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034796011 AS SEB Eesti Ühispank või nr. 221023778606 AS Hansapank, mõlemal viitenumber 2900072123. Välja mõista NG’lt menetluskuluna postikulu 85,30 (kaheksakümmend viis krooni ja 30 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus nr. 2-05-14177, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik esitas (postitamise kuupäev .) EÜ (pankrotis) kohtule hagiavalduse NG vastu 2370,43 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu . kohtuotsusega tsiviilasjas 2/33-4530/03 välja EÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati ES. Tallinna Linnakohtu määrusega kinnitati pankrotihalduriks EÜ pankroti-menetluses ka TS. Hageja korraldas elamu haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu , AS-iga hoolduslepingu (elamute hooldusteenus) ja elektrivarustuse kokkuleppe . registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris elamuühistu , mis alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ lõpetas elamu osas lepingud; AS-iga , AS-iga , AS-iga , AS-iga . Hageja andmetel omab kostja sissekirjutust . Hageja raamatupidamise andmetel omab kostja tasumata kommunaalmaksete võlgnevust hageja ees, mistõttu on hageja väljastanud kostjale nõudekirja, milles viitas võlanõude olemasolule ning palus kostjal võlanõude hiljemalt tasuda, kuid kostja ei ole asunud võlanõuet täitma. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis tuleneb 1998.a. novembris määratud maksetest kommunaalteenuste pakkujate poolt faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees (viivisteta) 2370,43 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2370,43 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. toimunud kohtuistungil vähendas hageja haginõuet soojamõõtjate paigaldamiseks kogutud sihtmaksete võrra summas 976,65 krooni põhjusel, et kogutud sihtmaksed kajastuvad võlgnevuse summas ja vastavasisulist teenust hageja kostjale ei osutanud ning seetõttu peab hageja mõistlikuks nõuet selles osas vähendada ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kommunaalteenuste võlgnevus summas 1393,78 krooni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue võlgnevuse osas on tõendamata. Alates asus kostja tasuma makseid EÜ Hageja väite kohaselt esitati arvega nõue ka üldelektri, vee ja sooja kulude eest. Samal ajal on hageja esitanud nõude vee ja üldelektrikulude eest KÜ Linnakohtusse, seega nõuab hageja topelt nimetatud teenuste eest. Samuti on hageja arvestanud võlgnevuse hulka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest 976,65 krooni ja eraomandi vormistamise tasu 450 krooni. Hageja on jätnud märkimata, et soojamõõturid paigaldas AS elamule tasuta ja hageja ei vormistanud mingit eraomandit kostjale. Nimetatud summad tasaarveldas kostja viimase maksega EÜ . Seega on hageja nõue alusetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja NG oli . istungi toimumise ajast ja kohast teadlik, mida tõendab tema antud allkiri väljastusteatel. Kohtuistungile mitteilmumise seaduslikest takistustest kostja kohut ei teavitanud. Kostja nõustaja MP kohtuistungile ei ilmunud väidetava haigestumise tõttu, mistõttu kostja palus kohtuistungi edasi lükata. Kostja nõustaja MP ei ilmunud ka eelmisele, s.o. . kohtuistungile väidetava haigestumise tõttu. Mõlemal korral kostja nõustaja MP haigestumist tõendavaid dokumente kohtule esitanud ei ole. Hageja esindaja palus asi lahendada sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne .enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1 järgi on isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele omandatud vara tagastama. TsK § 477 lg. 6 kohaselt laienevad alusetust rikastumisest tulenevad sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis tuleneb määratud maksetest kommunaalteenuste pakkujate poolt oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Kostja väitel alates . asus ta tasuma makseid EÜ-le ja hageja nõuab teenuste eest topelt tasu. Kostja ei ole tõendanud, et talle osutatud kommunaalteenuste eest on ta hagejale tasunud. Seega ilmselt tasus kostja . hageja poolt faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest kolmandale isikule, EÜ-le , milline asjaolu ei vabasta teda võlgnevuse tasumisest hagejale. Kostjal puudub alus hageja poolt kostjale osutatud/vahendatud kommunaalteenuste eest tasumisest keelduda, kuna kostja, elades alaliselt ülaltoodud aadressil paiknevas korteris, on reaalselt tarbinud kommunaalteenuseid. Jättes nimetatud teenuste eest hagejale tasumata, on kostja alusetult säästnud hageja arvel oma vara summas 1393,78 krooni. Alusetust säästmisest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tagastama alusetult säästetud vara nimetatud võlgnevuse näol. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1393,78 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 105 krooni, mille tasumisest hageja on vabastatud. TsMS § 52 p. 5, § 54 lg. 4 ja § 60 lg. 1 kohaselt tuleb riigituludesse välja mõista kostjalt kohtukulud 85,30 krooni, mis seisneb kostjale hagimaterjalide kättetoimetamises ja kohtukutsete saatmises kostjale ja tema nõustajale. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.