Ärakiri 2-06-5050
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aita Rajavere
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2006.a Haapsalus
Tsiviilasja number
2-06-5050
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Axxxxxxxxx Bxxxxxx, Axxxx Txxxxxx ja Sxxxx Axxxxxx vastu 16 132 krooni 04 sendi nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja Eesti Vabariik Hageja esindaja Kai Amos, Advokaadibüroo Amos OÜ, asukoht Rävala pst 6 Tallinn 10143 Kostjad: 1) Axxxxxxxxx Bxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) Axxxx Txxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3) Sxxxx Axxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 11. detsember 2006
Välja mõista solidaarselt Axxxxxxxxx Bxxxxx-lt, Axxxx Txxxxx-lt ja Sxxxx Axxxxx-lt Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220002255018 SEB Eesti Ühispangas) 16 132 (kuusteist tuhat ükssada kolmkümmend kaks) krooni 04 senti. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest
Asjaolud Kostja Axxxxxxxxx Bxxxxxx sõlmis 02. oktoobril 2000.a AS-iga Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr S00000193, mille alusel laenas pank A. Bxxxxx-le 15 000 krooni, mis kanti tema kontole 02. oktoobril 2000.a. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5 % aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis SEB Eesti Ühispank 13. märtsil 2002.a Axxxx Txxxxx-ga ja Sxxxx Axxxxx-ga kirjalikud käenduslepingud, millede p 5.2. kohaselt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingu järgseid kohustusi, vastutavad käendajad koos laenusaajaga panga ees solidaarselt laenulepingust tulenevate nõuete ulatuses. Hageja nõue ja põhjendused Laenusaaja eksmatrikuleeriti Tallinna Kristiine Teeninduskoolis ning tulenevalt sellest ja juhindudes HaS §-st 364 tekkis A. Bxxxxx-l kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS §-le 362, hagejalt riigitagatise rakendamist 14 248 krooni 03 sendi ulatuses. Hageja tasus pangale kostjate poolt võlgnetava summa. Kuna Eesti Vabariik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekkis tal HaS § 362 lg 2 alusel nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 18.05.2005.a kirjas nr 10.1.5/5548 A. Bxxxxx-t võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 31.05.2005.a. A. Bxxxxxx ei ole oma kohustust täitnud. Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. A. Txxxxxx ja S. Axxxxxx ei ole oma kohustusi täitnud. Hageja nõue kostjate vastu on kokku 16 132 krooni, millest põhinõue moodustab 14 248 krooni 03 senti ja intress 1 884 krooni 01 senti ja hageja palub lg 1, § 207, § 222 lg 1 ja 2, § 272; HaS § 362 lg 2 ja 3 alusel võlgnevus solidaarselt välja mõista kostjatelt. Kostjate vastuväited Kostja Axxxxxxxxx Bxxxxxx ei ole kohtule kirjalikult vastanud. Kostja Axxxx Txxxxxx võtab hagi õigeks, ei esita vastuväiteid. Kostja on seisukohal, et kohtukulud peab kandma kostja A. Bxxxxxx, kuna tema on õppelaenu võtja ja selle kulutaja. Kostja Sxxxx Axxxxxx võtab hagi õigeks osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt puudus tal teave laenu mittetagastamise kohta, A. Bxxxxxx kinnitas talle, et laen on tagastatud ja Haridusja Teadusministeeriumi poolt saadetud kiri teatega võlgnevuse kohta oli saadetud valel aadressil ega ole jõudnud temani. Kostja S. Axxxxxx vaidleb vastu intressinõudele ega ole nõus tasuma kohtukulusid. Kohtuotsuse põhjendus Vaidlust ei ole selles, et kostja A. Bxxxxxx on jätnud õppelaenu 15 000 krooni ja intressid pangale tagasi maksmata ja hageja tasus pangale võlgnetava summa. VÕS, TsÜS, ReÕS tulenevalt tuleb antud võlasuhtele kohaldada Tsiviilkoodeksi sätteid. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on tal kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. lg 2 järgi mõistetakse kahju all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi maksekorraldusega 13.12.2002.a. on tõendatud, et riik on pangale kostja õppelaenu võla ja intressid tasunud vastavalt Eesti Ühispanga 12.11.2002.a. taotlusele riigitagatiste realiseerimiseks, mille kohaselt kostja A. Bxxxxxx võlgnes pangale õppelaenu 13 878 krooni 09 senti ja intressi 369 krooni 94 senti. Eesti Vabariigi haridusseaduse kuni 01.09.2004.a. kehtinud § 36 2 lg 2 sätestab, et kui riik on täitnud täies ulatuses laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses ja § 36 2 lg 3 järgi maksab laenusaaja või tema käendaja riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt.
Vastavalt intressiarvestusele on intress 30.08.2005 .a. seisuga 1 884 krooni 01 senti ja võlgnevus kokku 16 132 krooni 04 senti. Kostjad intressi arvestust vaidlustanud ei ole. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 207 lg 1, lg 2 järgi kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendajad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Õppelaenu käenduslepingute nr. 00.65 02.10.2000.a. ja nr.00.66 02.10.2000.a. p.5.2 sätestab, et kui laenusaaja ei täida laenulepingujärgseid kohustusi, vastutab käendaja koos laenusaajaga panga ees solidaarselt laenulepingust tulenevate nõuete ulatuses ja p.5.3 kohaselt tagab käendaja kõigi laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste, sh. laenusumma tagastamise, intresside ja muude summade tasumise kohustuse täitmise. Seega on kostjad käenduslepinguga võtnud endale kohustuse vastutada koos laenusaajaga kõigi laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste, sh. intresside tasumise kohustuse täitmise eest ja TsK § -de 222 lg 1, lg 2, 207 lg 1, lg 2 alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 16 132 krooni 04 senti. Kostja S. Axxxxxx vastuväited selles, et ta ei olnud teadlik A. Bxxxxxx poolt laenu tagastamata jätmisest, ei ole asjakohased, sest käenduslepingu nr.00-65 ei kehtesta piiranguid käendaja vastutusele sõltuvalt tema teavitamisest. TsMS § 162 lg 1, lg 2 järgi kannavad hagi rahuldamise korral hagimenetluse kulud kostjad. Menetluskuludeks antud asjas on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 400 krooni ja õigusabikulud 1 200 krooni. TsMS § 165 lg 3 järgi vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt.
/allkiri/ Aita Rajavere Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.