Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-21558
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. jaanuar 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
R K hagi L N vastu elatise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
20. detsember 2006
Menetlusosalised
Hageja:
R K (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
L N (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
R K hagi rahuldada. Välja mõista elatis L N`lt R K kasuks laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 15. augustist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 summas 3 000 (kolm tuhat) krooni ning alates 01.01.2007 summas 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni kuni tütre A N (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx ning edasi summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja A N (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud. Otsus elatise viivitamatult.
Edasikaebamise kord
väljamõistmise
osas
kuulub
täitmisele
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
R K ja L N kooselust on sündinud xxx tütar A N ja xxx poeg A N. R K esitas Viru Maakohtule hagi L N vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise mõlemale lapsele summas 2 000 krooni.
Kostja oma kirjalikus vastuses sisulisi vastuväiteid elatise väljamõistmise osas ei esitanud.
Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kostja seletuste kohaselt on tema palk 4 000 krooni ning ta ei ole suuteline hageja poolt nõutud summas elatist maksma. Tal ei lubata lastega kohtuda.
Kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kooselust on sündinud xxx tütar A N ning xxx poeg A N. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Kostjal teisi lapsi ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Käesoleval aastal moodustab elatise miinimummäär 1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni). Hageja on töötu ning alates 25. septembrist 2006 saab ta töötutoetust 1 129,70 krooni (tl 20). Virumaa Pensioniameti tõendi (tl 24) kohaselt saab hageja peretoetust alates 01.08.2006 summas 1 500 krooni kuus. Hageja kuu sissetulek moodustab 2 629,70 krooni. Hageja soovib lastele elatist seadusega kehtestatud miinimumsummas. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja keskmine kuu sissetulek moodustab 4 000 krooni. Kostja ei ole nõus elatist hageja poolt nõutud summas maksma, kuna tema töötasu ei võimalda seda. Käesoleval aastal on elatise miinimumsummaks 1 800 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on
piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse käesoleval hetkel alus puudub. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 selle alusel võib öelda, et sissetulekute vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja väite, et hageja ei võimalda tal lastega suhelda, ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust. Tulenevalt PKS §-ist 52 lg 2 on kostjal hagejaga lastega suhtlemise korraldamise üle vaidluse olemasolul õigus pöörduda eestkosteasutusse või kohtusse. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab laste vajadustest lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 15. augustist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 summas 3 000 krooni ning alates 01.01.2007 summas 3 600 krooni kuni tütre A N (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx ning edasi summas 1 800 krooni kuni poja A N (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.