Tsiviilasi nr.2-06-14471
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.november 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-14471
Tsiviilasi
X AS hagi R.Z. vastu regressnõudena liikluskahju ja kahjukäsitluskulude summas 19 000 krooni ning viivise väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS Hageja volitatud esindaja : O.-J.L. Kostja : R.Z.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §94 ja §113 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi R.Z. ’i vastu täies ulatuses. Välja mõista R.Z. ’ilt liikluskahju ja kahjukäsitluskulud summas üheksateist tuhat (19 000) krooni ning viivis summas neli (4) krooni 82 senti päevas alates 08.juunist 2006.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni, ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat kakssada viiskümmend (1 250) krooni; X AS kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.11.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 14.03.2005.a. toimus Valga linnas hoone juures liiklusõnnetus, milles kostja poolt juhitud B.V. kuuluv sõiduauto sõitis tagant otsa tee ääres seisnud J.S. kuuluvale sõiduautole. Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli R.Z., kes juhtis sõidukit alkoholijoobes olekus. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostjale kuuluva sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga, käsitles kahjujuhtumit hageja. Kuna kannatanule (J.S.) kuuluva sõiduki taastamisremont osutus eksperdi hinnangul majanduslikult mittepõhjendatuks, hüvitas hageja kannatanule sõiduki avariieelse maksumuse ja jääkväärtuse vahe (kahju) summas 20 000 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 3 000 krooni. Hageja märgib, et pooled sõlmisid kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osade kaupa, kuid kostja tasus vaid 4 000 krooni ning edaspidiselt kokkulepet ei täitnud. Hageja kinnitab, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt liikluskahju ja kahjukäsitluskulud summas 19 000 krooni ning viivis summas 4.82 krooni päevas alates 08.06.2006.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 250 krooni. Menetluse käik 12.09.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.39-41/. Kuigi kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 30.10.2006.a., pole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega /tl.21,24/ on tõendatud, et hageja on kannatanule (J.S.) hüvitanud liikluskahju summas 20 000 krooni ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 3 000 krooni; kostja on hagejale tasunud 4 000 krooni. LKS §48 lg.2 p.2 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui viimane juhtis sõidukit olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKS §48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. Asja materjalidega /tl.5/ on tõendatud, et kostja juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal mootorsõidukit alkoholijoobes olekus, mistõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu regressnõudeid, mis tulenevad hageja poolt kannatanule kahjude hüvitamisest ja kahjujuhtumi menetlemisel kantud kulutustest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 19 000 krooni. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §113 lg.1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS §113 lg.1 viitega §94 kohaselt loetakse viivise määraks seaduses sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud korrast ja tingimustest, saades viivise suuruseks 4.82 krooni päevas ning kooskõlas VÕS §82 lg.7 sätestatuga määranud kohustuse sissenõutavaks muutumise päevaks hagi kohtule esitamise daatumi – 08.06.2006.a.. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 4.82 krooni päevas alates 08.06.2006.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 250 krooni /tl.31/ väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 1 250 krooni, hageja kasuks. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
A.Kaldma kohtunik 28.11.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.