Kohtulahend

käsitlemisel tehtud kulutused moodustavad 1247 krooni. Kuna kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes, palub hageja kostjalt välja mõista regressi korras 19.530 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus, et peab hüvitama piirdeaia paranduse mõistlikud kulud ning hindab tema poolt tekitatud kahju umbes summas 2000 krooni. Hageja nõue aga ei vasta reaalsele kahju summale. Kuna hüvitada tuleb kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud, kuid puuduvad andmed, et sündmuskohal käis kindlustusandja esindaja, kes oleks ära määranud tekitatud kahju suuruse ja puuduvad ka andmed, mida kostja konkreetselt kahjustas, leiab kostja, et hageja nõue on ebamõistlikult suur. Esimese astme kohtu otsus 27. juuni 2006.a otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis S.Vilt välja 19.530 krooni * Kindlustus AS-i kasuks ja riigituludesse riigilõivu 1400 krooni. Kostja juhtis 22. veebruaril 2004.a. mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise tunnistust ning sõitis teelt välja vastu aeda ja tekitas varalise kahju Tallinnas x aia omanikule P.T`ile. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 48 lg 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKS § 47 lg 3 järgi seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Kahju hüvitamise ulatust reguleerivad ka võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted, mis on üldsätetena kohaldavad ka liikluskindlustuse seaduse suhtes. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varakahju suurust hinnatakse LKS § 47 lõikest 2 tulenevalt kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuses purunes aed osaliselt koos aeda hoidvate betoonpostidega, seega on liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vaidlusaluseks kahjuks purunenud aia taastamiskulud. Kuna kaks aiaposti liiklusõnnetuse tagajärjel purunesid täielikult ja asjas on kannatanu kahjujuhtumi kirjeldusega ja OÜ B hinnapakkumisega tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel oli vaja välja vahetada ka kolmas post, mida ka on tehtud, siis on kostja vastuväited kolmanda posti paigaldamise vajaduse puudumise kohta paljasõnalised. Kannatanu kahjujuhtumi kirjeldusest nähtub, et liiklusõnnetuses purunes piirdeaed 10 m ulatuses, asja materjalidele lisatud vara ülevaatuse aktist nähtub, et purunes piirdeaed umbes 15 m ulatuses, liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt purunes aed 5 m ulatuses ja asja materjalidele lisatud eriteadmisi omava isiku arvamusest nähtub, et ehitatud aia pikkus (ainult puitosa) on 9,4 jm. Kuna asja materjalidele lisatud liiklusõnnetuse aktist nähtub, et aia tegelikku parandamise vajadust seal ei hinnatud, siis oli optimaalne aed parandada 9,4 jm pikkuses, nii nagu see faktiliselt aset leidiski.

pikkusega 4 jm) kokku summas 6077 krooni. Võrreldes erinevaid esitatud kalkulatsioone, ei nähtu kostja poolt esitatud tõenditelt töö maksumust, hinnale ei ole lisatud aia värvimisega seonduvad kulusid, samuti on aia pikkus arvestatud lühemana tegelikust vajadusest. Seetõttu leiab kohus, et kostja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kahju suurus oli väiksem hageja poolt hagis märgitust. Võrreldes OÜ B poolt esitatud aia parandamise hinda ja eriteadmistega isiku poolt tema arvamuses esitatud aia parandamise hinda nähtub, et 2006.a. veebruaris tehtud hinnakalkulatsioon on võrreldes märtsis 2004.a. tehtud pakkumisega ca 1000 krooni võrra kõrgem. Kuna liiklusõnnetuses kahjustatud aia parandamise maksumuse suurusjärk on sama ja arvesse tuleb võtta ka teatud hinnatõusu võimalust, on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud. Kostja viited sellele, et OÜ B arves on osaliselt materjalide koguste hulk esitatud ebamõistlikult suurena, on küll õige, kuid kohus osutab asjaolule, et asjast ei nähtu, et materjali maksumuse hind seetõttu ebamõistlikult suureneks. Näiteks on märgitud 1 m3 prusside hinnaks 15 kr, kasutatud koguseks 30 m3. Puidu koguhinnaks teeb see kokku 450 krooni. Seetõttu on põhjendatud hageja väide, mille kohaselt on osade materjalide (prussid, pinnas) juures ekslikult märgitud vale mõõtühik. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et materjali ühikute vale märkimisega suureneks ebamõistlikult tööde teostamise koguhind, siis ei ole kostja väited suurtele kasutatud materjalikogustele kohased. Arvestades kokku OÜ B arves märgitud koguse ja hinna veerud moodustubki kokku arves märgitud kogusumma 18.290 krooni. LKS § 48 lg 3 järgi käesolevas paragrahvis sätestatud regressinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hageja kantud käsitluskulu summa on 1247 krooni. Arvestades käsitluskulude arvestuses märgitud teostatud toiminguid ja nendeks kulunud aega, tuleb LKS § 48 lg 3 järgi hageja arvestatud käsitluskulud kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus Apellant palub Harju Maakohtu otsuse tühistada osaliselt. Apellant on nõus hüvitama reaalselt tekitatud kahju 6000 krooni ulatuses. Vastustaja ei ole tõendanud, et apellant on tegelikult lõhkunud just 9,4 jm aeda ning remonttöid on tehtud just sellises mahus. Lõhutud oli 2 aiaposti ja üks post mõranes ning aiapostide vahe on 2 meetrit, seega tulnuks teha uut aeda 6 meetrit. OÜ B ei olnud õigustatud tegema remonttöid ega neid hindama. Vastustaja esitatud ekspertiisiakt ei sisalda õigeid andmeid, mis lubaksid kinnitada OÜ B hinnakujundust. Ekspert on paljasõnaliselt väitnud, et esitatud hinnad on vastavuses turuhindadega. Maakohus ei ole kindlaks teinud, kui suur töömaht tegelikult oli ega andnud hinnangut faktilistele asjaoludele. Esitatud ekspertiisiakti ei saa vaadelda tõendina. Vastustaja kui kindlustusandja ei teinud kindlaks tegelikult tekitatud kahju suurust ning tegi ekspertiisi alles apellandi nõudel aasta hiljem. Seega eiras kindlustusandja tavapraktikat ning seadust ja tegi alusetult suure väljamakse. Vastustaja seisukoht * Kindlustus AS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ning põhjendatud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 654 lg 6 alusel kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ega korda neid. (LKS) § 47 lg 3 kohaselt seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine ning LKS § 47 lg 2 kohaselt hinnatakse varakahju suurust kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Kahjustatud vara taastamise ja asendamise viis on kooskõlastatud kindlustusandjaga ning

kindlustusandja on pidanud seda põhjendatuks. Harju Maakohus on oma 27.06.2006.a. otsuses põhjendatult tuginenud varakahju suuruse kindlaksmääramisel OÜ B kalkulatsioonile ja E OÜ eksperthinnangule ning leidnud, et hüvitati ja parandati vaid optimaalses suuruses purustatud aeda, s.o. 9,4 jm pikkuses. Kostja väidetega, et tema vastutuse suuruseks tuleb tunnistada tema poolt reaalselt tekitatud kahju ulatus, s.o. 6000 krooni (apellatsioonkaebusest 28.07.2006.a.) või 3000 krooni (täiendavast vastusest apellatsioonikohtule 19.10.2006.a.), et ekspertiisi akt tuleb jätta tõendina arvesse võtmata kui nõuetele mittevastav ja ebaobjektiivne ning et põhjendamatu on kostjalt välja mõista ekspertiisitasu, kolleegium ei nõustu. Juhul, kui varakahju põhjustaja juht vaidlustab kindlustusandja poolt hüvitatud summa, tuleb kindlustusandja poolt välja makstud summa vaidlustada ning tõendada seda ekspertiisiaktiga. Et varakahju hüvitamise mõtteks on vastavalt LKS § 47 lg-le 3 kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine, on mõistlik, et kindlustusandja, nõustudes OÜ B kalkulatsioonis loetletud summadega, ei pidanud vajalikuks tellida täiendavat lisakalkulatsiooni ega ehitusekspertiisi. Maakohus leidis õigesti, et kindlustusandja tegi kõik mõistliku kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et kindlustusandja on eiranud tavapraktikat ja seadusi, et väljamakse on alusetu ja kindlustusandja püüab lahendada oma probleemi kostja arvel. LKS § 47 lg 3 järgi kuuluvad hüvitamisele kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud ja LKS § 48 lg 3 järgi nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Maakohus on õigesti leidnud, et võrreldes erinevaid kalkulatsioone, ei nähtu kostja poolt esitatud tõenditelt töö maksumust, hinnale ei ole lisatud aia värvimisega seonduvaid kulusid, samuti on aia pikkus arvestatud lühemana tegelikust vajadusest, mistõttu oli kahju suurus väiksem hageja poolt hagis märgitust. Nõustuda tuleb kostjaga selles, et maakohtule esitatud erinevates tõendites on liiklusõnnetuse tagajärjel purunenud aia pikkus märgitud erinevalt, mis aga iseenesest ei muuda kindlaks tehtud varakahju suurust. Maakohus on oma sellekohast seisukohta piisavalt põhjendanud. LKS § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada regressnõue apellandi kui kahju põhjustanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit liiklusõnnetuse hetkel, olles alkoholijoobes. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamist taotlenud.

Urmas Reinola

Gaida Kivinurm

Ülle Jänes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.