lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-96-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 24.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-96-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
24.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1499
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 32 lg 2, 3Kohtu töökeelTsMS § 247 lg 1, 2Eeltõendamismenetluse algatamineTsMS § 249 lg 2Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tuginemineTsMS § 69 lg 1Kohtualluvuse mõisteTsMS § 26 lg 2Taandamisavalduse lahendamineTsMS § 28Taandatava kohtuniku toimingudTsMS § 3Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 31 lg 1Eksperdi ja tõlgi taandamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-96-06 Tartu, 24. oktoober 2006. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Justiitsministeeriumi taotlus USA Väärtpaberi Agentuuri kaudu saabunud kohtudokumentide edastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2006. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-05-19940 O. P määruskaebus Avaldaja O. P (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja vandeadvokaat Tarmo Sild 25. september 2006. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2006. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.14. novembril 2005. a esitas Justiitsministeerium Tallinna Linnakohtule taotluse, milles palus vastavalt Haagi 1965. a konventsioonile anda üle USA Väärtpaberi Agentuuri kaudu saabunud kohtudokumendid äriühingule Lõhmus, Haavel & Viisemann, Kristjan Lepikule ja O. P.
15.novembri 2005. a kirjaga kohustas linnakohus O. P (edaspidi avaldaja) dokumentide üleandmiseks ilmuma Tallinna Linnakohtusse kas 22. novembril 2005. a või 24. novembril 2005. a. Kohtu teate sai avaldaja isiklikult kätte 18. novembril 2005. a. Nendel kuupäevadel avaldaja linnakohtusse ei ilmunud. 28. novembril 2005. a saatis Tallinna Linnakohus avaldajale uue kutse, milles palus tal tulla kohtudokumentidele järele 8. detsembril 2005. a kell 14.30. Ühtlasi tegi linnakohus avaldajale trahvihoiatuse. Kohtukutse võttis vastu avaldaja isa. Avaldaja ei ilmunud kutsel näidatud ajal linnakohtusse. 9. detsembri 2005. a määrusega karistas linnakohus avaldajat kohtu korralduse täitmata jätmise eest enne 1. jaanuari 2006. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 lg 2 alusel 12 000 krooni suuruse rahatrahviga. 9. detsembril 2005. a saatis linnakohus avaldajale kutse tulla kohtudokumentidele järele 15. detsembril 2005. a kell 14.30. Ühtlasi hoiatas linnakohus, et avaldaja suhtes on võimalik rakendada sundtoomist. Selle kohtukutse võttis vastu avaldaja ema. Avaldaja jättis linnakohtusse ilmumata. 16. detsembri 2005. a määrusega karistas linnakohus avaldajat lg 3 alusel kohtu korralduse täitmata jätmise eest 32 280 krooni suuruse rahatrahviga. 16. detsembri 2005. a kohtukutsega kohustas linnakohus avaldajat tulema kohtudokumentidele järele 3. jaanuaril 2006. a.
TsMS § 32
2.Avaldaja lepinguline esindaja esitas 22. detsembril 2005. a linnakohtule taotluse avaldaja trahvist vabastamiseks. Taotluse kohaselt ei anna 1965. a Haagi tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon (edaspidi konventsioon) kohtule

pädevust dokumentide kätteandmiseks. Dokumente saab kätte anda Justiitsministeerium. Avaldaja ei ole saanud kätte kohtukutseid. Kohtukutsed on vastu võtnud tema vanemad, kellega avaldaja koos ei ela. Avaldaja viimane teadaolev elukoht oli mujal. Määratud rahatrahv on ülemäära suur ja linnakohus ei ole arvestanud, et avaldajaga on töösuhe peatatud, mistõttu tal puudub sissetulek.

3.Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2006. a määrusega avaldaja taotluse rahuldamata. Maakohus leidis, et tulenevalt konventsiooni artiklitest 2 ja 5 ning konventsiooniga ühinemise seaduse § 2 pdest 1 ja 2 on konventsiooni täitmisega tegeleval keskasutusel, milleks on Justiitsministeerium, õigus korraldada dokumentide kätteandmist seaduse alusel ka muul moel kui keskasutuse kaudu. Maakohtu otsuse kohaselt kasutatakse sõna "seadus" konventsioonis õigusakti tähenduses. Eesti Vabariigi kohtute ja välisriigi kohtute suhtlemise korra määras kindlaks justiitsministri 2. juuni 1999. a määrus nr 26, mille p 4.1 järgi on Eesti Vabariigi kohtud pädevad andma kätte välisriigi kohtute ja justiitsasutuste dokumente. Dokumente antakse kätte korra p 1 ja konventsiooni art 5 järgi Eesti Vabariigi seaduste alusel. Maakohus leidis veel, et vastavalt TsMS § 69 lg-le 1 võis kohus trahvida isikut, kelle käitumine takistab asja õigemat ja kiiremat läbivaatamist. Linnakohus käsitas asja läbivaatamisena kohtudokumentide kätteandmist, mida ta menetles vastavalt hagita menetluse kohta käivatele sätetele. Asjaolu, et kohtudokumentide kättetoimetamine ei olnud enne 1. jaanuari 2006. a eraldi menetlusena sätestatud, ei tähenda, et kohus ei oleks saanud seda hagita menetluses menetleda. Avaldaja on aadressil Tallinn, Aasa 8-1 linnakohtu 15. novembri 2005. a kirja isiklikult kätte saanud ega ole linnakohtule teatanud muud aadressi. Aadressi muutusest teatati linnakohtule alles 22. detsembril 2005. a. Linnakohus luges neil asjaoludel õigesti kohtukutse avaldajale kättetoimetatuks kohtule teadaoleval aadressil. Avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma väiteid trahvi ülemäärase suuruse kohta. Ainuüksi töösuhte peatamine ei tähenda seda, et isikul puudub vara või sissetulek. Avaldaja on kolme äriühingu juhatuse liige ja ta on endale palganud esindajaks kõrgelt tasustatava advokaadi.
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja enda trahvist vabastamist. Avaldaja jäi oma varem esitatud põhjenduste juurde, lisades, et tsiviilasjal puudub õiguslik alus, kuna Justiitsministeeriumi taotlus ja justiitsministri määrus ei saa olla aluseks tsiviilasja algatamisele. TsMS § 3 lg-d 1 ja 2 ei andnud alust asja menetlemiseks tsiviilasjana. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. mai 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt Haagi 1965. a konventsioonist, selle konventsiooniga ühinemise seaduse § 2 p-dest 1 ja 2 ning enne 15. detsembrit 2005. a kehtinud justiitsministri 2. juuni 1999. a määruse nr 26 p-st 4 olid Eesti kohtud pädevad andma üle välisriigi kohtute ja justiitsasutuste dokumente. Ringkonnakohus märkis, et välislepingus võib sõna "seadus" tõlgendus olla laiem ja hõlmata ka muid õigusakte peale Riigikogu poolt seadusandlikus korras vastu võetud õigusaktide.

Siseriiklikult sätestasid kohtudokumentide kätteandmise korra TsMS § 26 lg 2 ja § 166 lg 1, mille kohaselt tuleb kohtudokumendid toimetada adressaadile kätte isiklikult. Selleks võis maakohus kutsuda avaldaja dokumentide isiklikuks üleandmiseks kohtusse. Maakohus leidis õigesti, et avaldajale oli vähemalt üks kord teatatud menetlusest isiklikult ja pärast seda ei teatanud ta oma väidetavast elukoha vahetusest. Tulenevalt TsMS § 28 lg-st 7 on linnakohus õigesti lugenud kohtukutse avaldajale kätteantuks temaga koos elavatele isikutele kutse kätteandmise tõttu. Pärast seda, kui avaldaja lepinguline esindaja oli esitanud maakohtule taotluse avaldaja trahvist vabastamiseks, ei ilmunud avaldaja ikkagi dokumente vastu võtma ega volitanud seda tegema ka oma esindajat. Eeltoodu tõttu leidis ringkonnakohus, et avaldaja trahvimine oli TsMS § 32 ja § 69 lg 1 järgi kohtu antud kohustuse täitmata jätmise eest põhjendatud. Ringkonnakohus leidis veel, et linnakohus määras trahvi TsMS § 32 lg-st 2 lähtudes õigesti. Ringkonnakohtu arvates ei olnud põhjendatud avaldaja väited trahvi ülemäärase suuruse kohta. Avaldaja ei ole esitanud kohtule dokumente, mis tõendaksid tema varanduslikku seisundit ja sissetulekuid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistada ning vabastada avaldaja trahvi tasumisest. Määruskaebuse kohaselt puudub seadus, mis võimaldaks kohtul välisriigi kohtudokumente kätte toimetada. Justiitsministri määrus ei saa olla aluseks tsiviilasja algatamisele. Linnakohtul ei olnud õigust kutsuda avaldajat dokumentide kätteandmiseks kohtusse, sest tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta sellist dokumentide edastamise viisi. Rahatrahvi suurus on põhjendamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Kohtud leidsid õigesti, et avaldajat trahviti hagita asja menetluses. TsMS § 247 lg 1 sätestas hagita asjade loetelu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatas kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega olid antud kohtu pädevusse ja mis tuli läbi vaadata hagita menetluses. Konventsiooni artikli 5 järgi annab adressaatriigi keskasutus välisriigi kohtudokumendi ise kätte või korraldab selle kätteandmise asjakohase asutuse poolt adressaatriigi seadustega siseriiklikes protsessides tema territooriumil olevatele isikutele dokumentide kätteandmiseks ettenähtud korras. 7. detsembril 1995. a võttis Riigikogu vastu konventsiooniga ühinemise seaduse, mis jõustus 12. jaanuaril 1996. a. Seda seadust tuleb pidada TsMS § 247 lõikes 2 nimetatud seaduseks, millega antakse kohtu pädevusse asju, mida vaadatakse läbi hagita menetluses.
9.Väär on avaldaja seiskoht, et linnakohtul ei olnud õigus teda kohtusse kutsuda. Vastavalt TsMS § 249 lõikele 1 vaatas kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 249 lg 2 esimese lause järgi vaatas kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kolleegiumi arvates ei olnud viimati nimetatud säte kohtule kohustuslik välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamise hagita menetluses,

kuivõrd välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamine on menetlustoiming, mis seisneb kättetoimetamise adressaadi isiku tuvastamises ja temalt allkirja võtmises välisriigi kohtudokumendi saamise kohta. Samas võis kohus, kui ta ei määranud välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamiseks kohtuistungit, kutsuda kättetoimetamise adressaadi kohtusse selleks, et välisriigi kohtudokument anda adressaadile üle isiklikult allkirja vastu.

10.TsMS § 31 lg 1 järgi oli protsessiosaline kohustatud kohtule teatama, kui tema aadress asja menetluse kestel muutus. Kolleegium jääb varasemates lahendites avaldatud seisukoha juurde, et kui protsessiosaline jätab kohtule teatamata igast oma aadressi (viibimiskoha) muutusest, mis võib takistada talle kohtukutse kättetoimetamist, siis vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest lasub temal endal (vt kolleegiumi 15. oktoobri 2003. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1107-03 (RT III 2003, 33, 107) ja 12. märtsi 1999. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-99 (RT III 1999, 11, 112)). Kuna avaldaja ei informeerinud linnakohut oma elukoha aadressi muutusest, siis kohaldas linnakohus õigesti TsMS § 28 lõiget 7, lugedes kohtukutse avaldajale kätteantuks selle üleandmisega avaldaja varem avaldatud elukohas elavatele isikutele.
11.Kuna avaldaja jättis kahel korral kohtusse ilmumata, vaatamata temale kohtukutsete kättetoimetamisele ning trahvihoiatustele, oli linnakohtul õigus teda kahel korral trahvida kohtu antud kohustuse täitmata jätmise eest TsMS § 32 lg 3 alusel. Iseenesest on õige ka maakohtu viide TsMS § 69 lõike 1, mille järgi võis kohus trahvida asja õiget ja kiiret läbivaatamist pahatahtlikult takistavat protsessiosalist.
12.Kolleegium ei nõustu avaldaja väitega, et trahvide suurused on põhjendamata. Ringkonnakohus märkis, et avaldaja ei ole esitanud kohtule dokumente, mis tõendaksid tema varanduslikku seisundit ja sissetulekuid. Neid tõendeid ei ole esitatud ka määruskaebuse juurde koos põhjendusega, et neid ei olnud võimalik esitada varem. Avaldajale määratud trahvid vastavad TsMS § 32 lõikes 2 lubatud suurusele. Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.