Kohtulahend

välja mõista talle töövaidluskomisjoni otsuse alusel makstud 13.927 krooni, mis sisaldab töölt puudutud 46 tööpäeva keskmist neto töötasu ja hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest nelja päeva keskmise neto töötasu ulatuses. AS E ja O.D sõlmisid 24. mail 2005. a. töölepingu, mille alusel kostja asus tööle hageja võrguteeninduse valdkonna Tallinn-Harju piirkonna elektriku ametikohale. Töölepingu alusel rakendati kostja ameti- ja suhtlemisoskuste kindlakstegemiseks neljakuulist katseaega, mille viimaseks päevaks oli 23. september 2005. a. Kostja tööraamatus oli tema viimaseks tööandjaks märgitud AS S (töötamise periood

1480, 80 krooni. Kohus märkis, et kostjal tuleb tagastada hagejale töövaidluskomisjoni otsuse alusel saadud 13.927 krooni. Töölepingu seaduse (TLS) § 73 lg. 1 kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on töölepingu lõpetamise päevaks töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Tööandja ei või lõpetada töölepingut TLS § 73 lõiget 2 eirates tagasiulatuvalt. Kostja edastas töövõimetuslehe 15. augustil 2005. a. ja siis vormistati ka töölepingu lõpetamine. Hoolimata sellest, et hageja on märkinud töölepingu lõpetamise kuupäevaks 12. august 2005. a., tuleb töölepingu lõpetamise kuupäevaks lugeda 15. august 2005. a. Hageja on väitnud, et tegemist on eksitusega ja nõustub seda parandama. Seega on kostja tööleping lõpetatud vastavuses TLS § 73 lõikega 2, rikkumata TLS § 91 lõike 1 punkti 1 sätteid. Kuna tööleping kostjaga lõpetati seadust järgides, puudub alus TLS § 117 lõike 1 alusel hagejalt kostja kasuks hüvitise väljamõistmiseks. Hageja seletuse kohaselt toimus tööraamatu kätteandmine kostjale mitte 15. augustil 2005. a., vaid päev hiljem, kuna AS E juhatus ja personalitöötaja asuvad Tartus ning praktiliselt on võimatu pärast tööraamatusse kande tegemist koheselt edastada see töötajale, kelle töökoht asub Tallinnas. Tööraamatu kätteandmisega on hageja seega põhjendatult viivituses, mis ei too iseenesest kaasa tööandja vastutust tööraamatu kinnipidamise eest TLS § 119 lõike 1 järgi. Ka ei ole asjas esitatud tõendeid, et kostja oleks 15. augustil 2005. a. pöördunud tööandja poole sooviga koheselt saada kätte tööraamatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 474 lõike 2 kohaselt, kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikult viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Seetõttu tuleb kostjal töövaidluskomisjoni otsuse alusel saadud 13.927 krooni hagejale tagastada. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada. Kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud TLS § 73 lõigetes 1 ja 2 ning § 91 lõike 1 punktis 1 sisalduvaid õigusnorme. Tööleping lõpetati 12. augustil 2005. a., mis oli töötaja töövõimetuse päev. Töötaja töövõimetuse päev ei saa aga olla tema tööloleku viimaseks päevaks, kuna seadusega on keelatud lõpetada töölepingut töötaja töövõimetuse ajal. 15. augustil 2005. a. tööandja ainult vormistas töölepingu lõpetamise, mitte ei lõpetanud töölepingut. 15. augustil töötajat tööle ei lubatud, töötasu ta selle päeva eest ei saanud, seega ei ole 15. august 2005. a. töötaja tööloleku viimaseks päevaks. Maakohtul puuduvad alused lugeda 15. august 2005. a. töölepingu lõpetamise kuupäevaks. Seda ei ole taotlenud ega tõendanud ka AS E. Hageja väide, et tegemist on eksitusega, ei või olla tõendiks, millele kohus saaks tugineda. Kohus ei võtnud arvesse apellandi poolt esitatud tõendeid töölepingu lõpetamise kohta 12. augustil 2005. a. ja on teinud ebaõigeid järeldusi. Kohus on oma otsuse resolutiivosas tunnistanud AS-i E ja O.D vahel 24. mail 2005. a. sõlmitud töölepingu lõpetamise 15. augustil 2005. a. seaduslikuks. Sellist nõuet hageja aga esitanud ei ole. Hageja nõue oli: tunnistada AS E ja O.D vahel 24. mail 2005. a. sõlmitud töölepingu lõpetamine seaduslikuks. Kohus on väljunud hagiavalduse piiridest ja rahuldanud hagi suuremas ulatuses, kui hageja palus, järelikult on kohus rikkunud TsMS § 5 lõikes 3 sätestatut. Vastavalt TLS § 74 lõikele 2 on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu kätte töölepingu lõpetamise päeval. Lepingu kande andmetel lõpetati tööleping 12. augustil 2005. a., tööraamat anti kätte 16. augustil 2005. a. Hageja selgitused, et tööraamat asub

Tartus, ei või olla tõendiks TsMS § 229 lõike 1 mõttes. Kohtul puudub alus viidata otsuses, et tööandja oli tööraamatu kätteandmisega viivituses ühe päeva. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lõikele 4 saab töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluses. Sel juhul oleks töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik kohtus hageja. AS-i E poolt esitatud hagi on vastuolus selle sättega ning hagiavaldus ei ole esitatud nõuetekohaselt. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Apellant esitas töövõimetuslehe tööandjale 15. augustil 2005. a. kella 11.00 paiku ning lahkus koheselt töökohalt sõltumata asjaolust, et töövõimetusleht oli lõppenud. Töölepingu lõpetamine vormistati 15. augustil 2005. a. ning anti apellandile üle 16. augustil 2005. a. Vastustaja on kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et tööleping lõpetati faktiliselt 15. augustil 2005. a. Töölepingu kehtivuse viimaseks kuupäevaks märgiti 12. august 2005. a. personalitöötaja eksimuse tõttu. Apellant ei ole vaidlustanud kunagi töölepingu lõpetamisel väljamakstud lõpparve suurust, mistõttu on ilmselge, et apellandi faktilisi õigusi ei ole riivatud. Tööraamatu kinnipidamise eest vastutab tööandja, kui ta vaatamata töötaja sooviavaldusele tööraamatu kätteandmisest keeldub. Apellant ei ole tõendanud, et vaatamata tema sooviavaldusele tööraamatut talle õigeaegselt kätte ei antud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud neljakuulise katseajaga ja et katseaja jooksul lõpetas hageja kostjaga töölepingu TLS § 86 p. 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, samuti ei vaidle pooled töölepingu lõpetamise aluse olemasolu üle. Ka ei ole vaidlust selles, et töölepingu lõpetamise vormistas hageja

Hageja poolt esiletoodud asjaolude kohaselt ei olnud võimalik kostjale tööraamatut töölepingu lõpetamise vormistamise päeval 15. augustil 2005. a. kätte anda juba ainuüksi sellest tulenevalt, et pärast töövõimetuslehe esitamist kostja tööle ei jäänud ja lahkus; töölepingu lõpetamine vormistati pärast kostjalt töövõimetuslehe saamist, kostjat aga tööl ei olnud; 16. augusti varahommikul helistasid kostjale hageja piirkonnajuht ja personalijuht ning kella 11 paiku anti kohale ilmunud kostjale tööraamat üle. Kostja on samal ajal toimunu kohta andnud vastuolulisi selgitusi. Nii väitis ta maakohtu istungil, et oli nii 15. kui 16. augustil terve päeva tööl, oodates oma töökohal, et meister talle tööd annaks (tl. 66), apellatsioonkaebuses ja apellatsioonikohtu istungil ta aga ei eitanud seda, et lahkus

Kai Kullerkupp

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.