Kohtulahend

Kuivõrd hageja leidis, et antud asjaoludel on täitemenetluse läbiviimine ebaõige, palus ta 20.07.2006 esitatud hagis tunnistada sundtäitmine lubamatuks, tuginedes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1. Hagi esitamisel palus R.A hagi tagada ning peatada täiteasjas nr 029/2006/109 täitemenetlus. Juhul kui hagi ei tagata ja täitemenetlust ei peatata, nõutakse hagejalt täitemenetluse käigus sisse vaidlusalune rahasumma, millisel juhul ei ole käesolevas asjas hageja kasuks tehtavast otsusest hagejal enam kasu, kuna tuvastusliku iseloomuga kohtuotsus ei annaks hagejale õigust kostjalt tagasi nõuda viimase kasuks täitemenetluses alusetult sissenõutud summat. Kohtuotsuse täitmine osutub seega võimalikuks üksnes juhul, kui hagi tagatakse enne, kui täitemenetluses on hagejalt vaidlusalune summa sisse nõutud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus tegi 21.07.2006 määruse, millega rahuldas R.Ai hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 029/2006/109. Harju tööpiirkonna kohtutäitur T. T on 27.07.2006 teinud nimetatud kohtulahendi ja TMS § 46 lg 1 p 2 alusel täiteasjas nr 029/2006/109 täitemenetluse peatamise otsuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 6 on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus on hagi tagamise taotluses toodud asjaoludel põhjendatud. Hageja on esitanud hagi, milles palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 029/2006/109. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud täitmata oma lepingust tulenevad kohustused ja ei ole pakkunud ka täitmist, kuigi pooled leppisid kokku lepingust tulenevate kohustuste samaaegses täitmises. Hagis toodud asjaolusid arvesse võttes nõustus kohus hagi tagamise taotluses märgituga, mille kohaselt osutub hagi tagamata jätmise korral võimatuks hagejale võimaliku positiivse kohtuotsuse täitmine käesolevas asjas. Määruskaebuse nõue ja põhjendused Kostja M.J ei nõustunud Harju Maakohtu 21.07.2006 määrusega hagi tagamise kohta ja palub määruskaebuses nimetatud määrus täies ulatuses tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel kokkulepe kinnistu müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise samaaegsuses. Kostja sai alles kohtumäärusest teada poolte väidetavast kokkuleppest, et hageja ei pea müügilepingust tulenevat võlgnevust tasuma enne, kui kinnistul olevale ehitisele on hangitud kasutusluba. Pooled ei ole sellist kokkulepet sõlminud ning esimese astme kohus tugines kokkuleppe tuvastamisel ekslikult hageja paljasõnalisele väitele. Ka on kaevatavas kohtumääruses müügilepingu p-s 4.3 ettenähtud ostuhinna viimase osamakse suurusena näidatud ebaõigesti 267 500 krooni, kuna lepingu p 4.3 järgi oli hageja viimase osamakse suurus 292 500 krooni. Maakohus ei ole kaevatavas määruses põhjendanud, millele tugineb tema seisukoht, et hagi tagamata jätmise korral osutub hagejale võimaliku positiivse kohtuotsuse täitmine võimatuks. Tulenevalt TMS § 221 lg-st 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

2(4)

ajatatud või tasaarvestatud. Antud juhul ei ole nõuet rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Puudub õiguslik alus täitemenetluse peatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 21.07.2006 määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb Harju Maakohtu 21.07.2006 määrus jätta muutmata ja M.J määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu rakendatud hagi tagamise abinõu kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, kuna hageja suhtes alustatud täitemenetluse peatamata jätmine võib täitemenetluse jätkamise ja lõpuleviimise korral tõepoolest võimatuks teha kohtuotsuse täitmise (TsMS § 377 lg 1). Ka on rakendatud hagi tagamise abinõu TsMS § 378 lg 4 mõttes proportsionaalne, s. t ei koorma kostjat ülemääraselt, arvestades hageja õigustatud huvisid ja vaidluse asjaolusid. Kui hagi peaks rahuldamata jääma, tühistatakse hagi tagamine ja täitemenetlus jätkub sealt, kus ta pooleli jäi. Hagiavalduses esiletoodud asjaoludest nähtuvalt tuleneb pooltevaheline vaidlus 08.12.2005 sõlmitud kinnisasja müügilepingust, millega kostja müüs hagejale hoonestatud kinnistu Harjumaal K vallas K külas, mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri. Pooltel on müügilepingust tulenevalt jäänud täitmata vastastikused kohustused: hageja ei ole täies ulatuses täitnud lepingu p-s 4.3 võetud kohustust tasuda kostjale müügihinna osa 292 500 krooni hiljemalt 22.12.2005, millest tasumata põhivõla 54 500 krooni ja sellelt lepingu p 4.4 alusel arvutatud viivise 4 715 krooni sissenõudmiseks on kostja avalduse alusel alustatud kõnealune täitemenetlus; kostja ei ole omakorda täitnud müügilepingu p-s 5.5 võetud kohustust vormistada kinnisasja oluliseks osaks olev aiamaja hiljemalt 01.04.2006 elamuks, hankida elamule kasutusluba ja anda hagejale üle seda tõendav dokumentatsioon. Hagi aluseks on hageja (kinnistu ostja) väide, et kuna kostja ei ole täitnud kinnisasja müügilepingust tulenevat kohustust, kasutab tema VÕS § 111 lg-test 1 ja 4 tulenevat õigust oma lepingukohustuse täitmisest keeldumiseks. Kostja ei ole määruskaebuses tuginenud asjaolule, et ta oleks tegelikult pooltevahelise lepingu p-st 5.5 tuleneva kohustuse täitnud, vaid viitab üksnes kokkuleppe puudumisele täitmise samaaegsuses.TMS § 221 lg 1 esitab näitliku, mitte ammendava loetelu asjaoludest, mis on aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisele. Eeltooduga on tuvastatud pooltevaheline vaidlus 08.12.2005 sõlmitud kinnisasja müügilepingu täitmise üle, kus pooltel on täitmata lepingust tulenevad vastastikused kohustused. Seega ei saa lepingut sundtäitmisele pöörata enne, kui lepingust tulenev vaidlus on lahendatud, mistõttu esimese astme kohus peatas õigesti kohtutäituri algatatud täitemenetluse. Poolte kokkuleppe sisu ja lepingulise tahte tuvastamise küsimuse, mille kostja määruskaebuses tõstatas, lahendab esimese astme kohus R.Ai hagi läbivaatamisel. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kinnistu müügilepingu p 4.3 järgi tasumisele kuuluva ostuhinna osamakse suuruse märkimine kaevatava kohtumääruse kirjeldavas osas ei omanud mõju määruse järeldustele, kuna pooled ei vaidle selles, et käesoleval ajal võlgneb hageja kostjale ostuhinnast 54 500 krooni. Esimese astme kohus tõi määruse kirjeldavas osas esile hagiavalduse asjaolud, mitte ei tuvastanud pooltele siduvalt vaidluse asjaolusid. Kostjal on õigus hagile vastu vaielda asja sisulise arutamise käigus.

3(4)

Mare Merimaa Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.