lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-26270/5

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-26270/5
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
616
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 15 lg 1Ärinime kasutamine ja kaitseÄS § 11 lg 2Ärinime eristatavusÄS § 12Ärinime valiku piirangudÄS § 52Ärinime kontrollÄS § 7Ärinime mõisteTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 7Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-26270

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2006, Tallinn

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Urmas Reinola, Ande Tänav

Tsiviilasi

OÜ S.E (asutamisel) kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi Markko Volli 28.07.2006 määrus puuduste kõrvaldamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ S.E (asutamisel) määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi Markko Volli 28.07.2006 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Kaebuse esitamise kord Määruse peale võib esitada kättetoimetamisest alates.

määruskaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

määruse

Asjaolud

1.17.07.2006 esitatud kandeavalduses taotletakse asutamisel oleva OÜ S.E äriregistrisse kandmist.
2.
Pärnu Maakohtu kohtunikuabi Markko Voll leidis 28.07.2006 määruses, et taotletud kannet ei saa teha, sest ärinimi osaühing S.E ei ole äriseadustiku (ÄS) § 11 lg 2 mõttes selgesti eristatav äriregistrisse kantud ärinimest S OÜ. Tulenevalt ÄS § 15 lg-st 1 on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Kuna taotletav ärinimi sisaldab äriregistrisse kantud ärinime, on see ÄS § 11 lg 2 mõttes eksitavalt sarnane. Kohtunikuabi tegi ÄS § 52 alusel avaldajale ettepaneku valida uus ärinimi ja määras tähtaja nimetatud puuduse kõrvaldamiseks. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused
3.07.08.2006 esitatud määruskaebuses (pealkirjastatud - vastulause) paluti 17.07.2006 esitatud kandeavaldus selle esialgsel kujul rahuldada. Kandeavalduses taotletud ärinimi OÜ S.E ei ole varem äriregistrisse kantud OÜ S ärinimele sarnane viisil, mida on mõelnud

seaduseandja ÄS § 11 lg-t 2 sõnastades. On tavaks saanud, et ettevõtete ärinimedel peab olema 2-3 tähe erinevus, mis on enam kui piisav, sest äriregistri koodid ei võimalda kahte erinevat ettevõtet segi ajada. „S“ ei ole Eesti Vabariigis kaubamärgina kaitstud. Ettevõtte nimele lisatud sõna „E“ teeb nime OÜ S ärinimest eristatavaks. Kui seaduseandja oleks soovinud § 11 lg 2 sõnastusega piirata teise ettevõtte ärinime kasutamist ettevõtja nimes, siis oleks nimetatud paragrahvi sõnastus sarnane ÄS § 12 sõnastusele ning keelatud oleks teise ettevõtte nime kasutamine ärinimes.

4.Kohtunikuabi ei nõustunud määruskaebusega ja jäi seisukohale, et taotletav ärinimi ei vasta seadusele ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks pädevale kohtunikule.
5.Pärnu Maakohus jättis 05.10.2006 määrusekaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 7 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud registriasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.
7.Ärinimi ehk firma on ÄS § 7 järgi äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb, ja see peab vastama äriseadustiku teises peatükis sätestatud nõuetele. Muu hulgas peab ettevõtja ärinimi olema ÄS § 11 järgi eristatav. Äriühingu ärinimi peab ÄS § 11 lg 2 järgi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinime selgesti eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Ärinimed ei ole ÄS § 11 lg 2 mõttes selgelt eristavad muu hulgas ka juhul, kui ühes ärinimes sisaldub sõna, mis on teise äriühingu ärinimeks. Tulenevalt ÄS § 15 lg-st 1 on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Kuigi taotletavas ärinimes sisalduv sõna "S" ei ole kaitstud kaubamärgina ja selle kaitseks ei saa analoogia korras kohalda kaubamärgi regulatsiooni, välistaks ärinime S.E kasutamine selgesti eristatavuse S OÜ-ga ÄS § 11 lg 2 mõttes.
8.ÄS § 11 lg-t 2 on selliselt tõlgendanud ka Riigikohus 02.02.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-21-157-05, ning leidnud, et ÄS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab muu hulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna.
9.Kaebuse esitaja väide äriregistri koodide erinevuse kohta ei ole antud juhul arvestatav, sest see ei välista kohustust järgida ÄS § 11 lg-s 2 sätestatud ärinime eristatavuse nõuet.

T. Kollom

U. Reinola

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.