lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-24617/4

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 11.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-24617/4
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
889
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 446Kande õiguslik toimeKRS § 14KRS § 35KRS § 46RlvS § 19TsMS § 596 lg 2Kandemäärus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-06-24617

Määruse kuupäev

11. oktoober 2006. a.

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Kai Kullerkupp ja Ulvi Loonurm

Kohtuasi

P.K OÜ kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

kohtunikuabi

augusti

2006.

a.

kandemäärus puuduste kõrvaldamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ P.K määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja P.K OÜ (registrikood xxxxxxxx, aadress x ); esindaja notar Tarvo Puri

RESOLUTSIOON:

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu kohtunikuabi 1. augusti 2006. a. määrus kandeavalduse puuduste kõrvaldamiseks.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

27.
juunil 2006. a. esitas P.K OÜ Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonnale avalduse omanikukannete parandamiseks kinnistusraamatus. Avalduses palus avaldaja parandada kinnistu nr. xxxxxxxx teises jaos omaniku kanne, märkides kinnistu omanikuks P.K OÜ. Avalduses märkis avaldaja, et AS M. M otsustas jaguneda eraldumise 1(3)

teel uue osaühingu P.K OÜ asutamisega, jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse läheb eraldumise korral eraldatud vara üle omandavale ühingule. Esimese astme kohtu määrus

1.augusti 2006. a. kandemäärusega kohustas kohtunikuabi kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lõikele 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lõikele 2 tuginedes avaldajat esitama kinnistusosakonnale vormikohase käsutustehingu ja dokumendi riigilõivu tasumise kohta hiljemalt 31. augustiks 2006. a. Määruse kohaselt on kinnistusraamatu vaidlusalusesse II jakku omanikuna sisse katnud AS M.M. Avalduse kohaselt otsustas nimetatud aktsiaselts jaguneda eraldumise teel uue osaühingu P.K OÜ asutamisega 25. jaanuaril 2006. a. Seega on tekkinud uus äriühing ja uut omanikku soovitakse kinnistusraamatusse kanda, mille puhul tuleb tasuda riigilõiv ja esitada vormikohane käsutustehing. Määruskaebus
24.augustil 2006. a. esitatud määruskaebuses leiab avaldaja, et kohtumäärus ei ole õige, kuna takistusi kande tegemiseks ei ole. Kinnisomand AS-lt M.M läheb OÜ-le P.K üle kinnistusraamatu väliselt kooskõlas äriseadustiku (ÄS) § 446 lõikega 1. Omandi ülemineku hetkeks on jagunemise kandmine jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. KRS § 14 lg. 3 kohaseks juriidilise isiku andmete parandamise teateks on OÜ P.K esitatud kandeavaldus ja äriregistris toimunud muudatuseks 24. aprillil 2006. a. tehtud jagunemiskanne. Muid kande aluseks olevaid dokumente, sealhulgas vormikohast käsutustehingut ehk asjaõiguslepingut, ei ole vaja ega võimalik esitada. Vara üleminek toimub universaalõigusjärgluse alusel, nii et üksikuid ettevõtteosi ei anta üle asjaõiguslike sätete järgi, vaid kandega äriregistris toimub automaatne üleminek teisele ettevõttele. KRS § 14 lg. 3 kohaselt on vaidlusaluse kande puhul tegemist juriidilise isiku andmete parandamisega. Riigilõivuseaduse (RlvS) § 19 lg. 3 p. 1 kohaselt on ebaõige kande parandamine riigilõivust vabastatud. Seetõttu ei ole ka avaldajal vaja riigilõivu tasuda. Menetluse edasine käik
4.septembril 2006. a. esitas avaldaja kinnistusosakonnale AS-i M.M jagunemiskava. Kohtunikuabi ei nõustunud määruskaebusega ja edastas selle kohtunikule. Kohtunikuabi märkis oma arvamuses, et KRS § 35 kohaselt tuli kinnistamisavaldusele lisada vormikohane käsutustehing, milleks vaidlusalusel juhul on 25. jaanuari 2006. a. jagunemiskava, milles sisaldub üleantava vara nimekiri. Jagunemiskava esitas avaldaja pärast määruse tegemist, kuid üleantava vara nimekirjast ei nähtu, et vaidlusalune kinnistu oleks üle antud P.K OÜ-le. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kohtunikuabi määruse muutmata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust kohtunikuabi vaidlustatud määruse tühistamiseks. KRS § 35 lg. 1 punkti 1 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada vormikohane käsutustehing. ÄS § 446 lg. 1 kohaselt jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse läheb jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele; pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites omandava ühingu avaldusel. Kuna vaidlusalusel juhul on tegemist eraldumisega, läheb osundatud sätte kohaselt omandavale ühingule üle mitte kogu jaguneva ühingu vara, vaid üksnes eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele. Sellest tuleneb, et 2(3)

käsutustehinguks KRS § 35 lg. 1 p. 1 tähenduses on AS-i M.M jagunemisleping, millest nähtub vara jaotus ja mille avaldaja pidi kinnistamisavaldusele lisama. Avaldaja jagunemislepingut kinnistusosakonnale ei esitanud ja kohtunikuabi määrus puuduse kõrvaldamiseks on kooskõlas KRS § 46 lõikega 3, mille kohaselt juhul, kui esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, samuti TsMS § 596 lõike 2 lausega 1, mille kohaselt juhul, kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Pärast määruskaebuse esitamist esitas avaldaja kinnistusosakonnale AS-i M.M jagunemiskava, kuid sellest ei nähtu, et vaidlusalune kinnistu oleks eraldatud omandavale ühingule OÜ-le P.K. Seega ei ole ka praeguseks kinnistusosakonnale käsutustehingut esitatud ja määruses nimetatud kinnistamist takistavat puudust ei ole seega kõrvaldatud. Määrus on õige ka riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamise osas. KRS § 35 lg. 1 p. 6 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada tõend lõivu tasumise kohta, avaldaja lõivu tasunud ei ole. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, nagu ei peaks ta lõivu tasuma tulenevalt RlvS § 19 lg. 3 punktist 1, mille kohaselt kinnistamisel on riigilõivuvaba alusetu või ebaõige kande parandamine. Nii on kinnistamisavalduses sisalduva taotluse sisuks õigusjärgluse korras uue omaniku sissekandmine, niisuguselt toimingult tuleb tasuda lõivu vastavalt RlvS §-le 51. Tegemist ei ole juriidilise isiku andmete parandamisega KRS § 14 lg. 3 mõttes, nagu määruskaebuse esitaja on ekslikult leidnud. Nimetatud sätte kohaselt toimub juriidilise isiku andmete parandamine sellekohase teate ja äriregistris või muus vastavas registris toimunud muudatuse alusel; sätet kohaldatakse ka juriidiliste isikute ühinemisel. Viidatud lõike lause 2 osundab sellele, et juriidilise isiku andmete parandamiseks võib lugeda kande parandamist ühinemisega seoses, sellest ei saa aga järeldada, et andmete parandamiseks saaks samuti lugeda äriühingu jagunemisel moodustatava uue äriühingu õigusjärgluse korras omanikuna sissekandmist.

Ulvi Loonurm

Kai Kullerkupp

Malle Seppik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.