Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Urmas Reinola
Määruse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2006. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-14700
Tsiviilasi
K V. T hagi AS-i H vastu kahju 913.743 krooni hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. märtsi 2006. a. määruse p. 8 , millega kohus keeldus menetlusse võtmast K. V. T
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K V. T määruskaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Resolutsioon
Asjaolud ja menetluse käik 1.juulil 2005.a. esitas K V. T Tallinna Linnakohtule (nüüdne Harju Maakohus) hagi AS-i H vastu, paludes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista 913.743 krooni, millele lisanduvad lepingujärgsed intressid alates 14. oktoobrist 1999.a. ja sellega kaasnevad kulud. AS H kandis Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti 12. oktoobri 1999.a. ettekirjutuse nr. xxxxxx ja inkassokäsundite alusel 14. oktoobril 1999.a. hageja arvelt 913.743 krooni üle Maksuameti arvele (sealhulgas deposiitkontolt nr. xxxxxxxx summa 872.842 krooni ja deposiitkontolt nr. xxxxxxxxxxx summa 2831 USA dollarit). Pank ei täitnud hagejaga sõlmitud hoiulepingus endale võetud kohustust tagada hageja omandi säilimine ja hoiuintressi tasumine ning tekitas hagejale kahju tema vara õigusvastase võõrandamisega ilma omaniku nõusolekuta. Lisaks pooltevahelisele hoiulepingule rikkus AS H veel krediidiasutuste seaduse § 89 lõiget 8 ning peab tekitatud kahju hüvitama Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 alusel. Hagiavaldus sisaldas hageja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks Tallinna Linnakohtu otsuse nr. 2/3/22-7323/99 7. veebruarist 2000.a. alusel. Nimetatud otsusega kuulutati välja hageja kui füüsilise isiku pankrot.
kõrvaldamiseks hagiavalduses. Kohus leidis, et hagiavaldusele on alla kirjutanud hageja isiklikult, kuid 7. veebruaril 2000.a. kuulutas Tallinna Linnakohus välja hageja pankroti ning hageja seaduslikuks esindajaks on PankrS § 54 lõike 1 alusel pankrotihaldur. Seega saaks hagiavalduse kohtusse esitada pankrotihaldur või hageja pankrotihalduri poolt väljastatud volikirja alusel. 14. detsembri 2005. a. määrusega Tallinna Linnakohus tagastas hagejale 30. novembri 2005. a. erikaebuse, kuna TsMS § 149 (kuni 1. jaanuarini 2006.a. kehtinud) ei näe ette võimalust esitada erikaebust avalduse käiguta jätmise määruse peale. Hagiavaldus võeti menetlusse, kui kohtule oli viivitusega teatavaks saanud Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr. 2-2/1272/05 hageja kui füüsilise isiku pankrotimenetluse lõpetamise kohta 30. juunil 2005.a.
määruskaebuse nõudepunkte 2 ja 3 ning 1. märtsil 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 ning nõudepunkti nr. osas, milline puudutab hageja 11. jaanuari 2006.a. avaldust.
Menetluse edasine käik Maakohus võttis hageja 11. aprilli 2006. a. määruskaebuse menetlusse 22. märtsi 2006. a. määruse punkti 8 ja 24. märtsi 2006. a. määruse osas, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 ringkonnakohtule. Maakohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest 17. novembri 2005.a. , 14. detsembri 2005.a. , 8. veebruari 2006.a. , 10. veebruari 2006.a. 10. veebruari 2006.a. määruste osas ja 22. märtsi 2006.a. määruse punktide 1-7 ja 9 osas. Ringkonnakohtu seisukoht Harju Maakohus on 22. augusti 2006.a. määrusega võtnud menetlusse 22. märtsi 2006.a. määruse punkti 8, millega kohus keeldus menetlusse võtmast K. T 13. jaanuari 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkti 2, samal kuupäeval esitatud teise määruskaebuse nõudepunkte 2 ja 3 ning 1. märtsil 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 ning nõudepunkti nr., mis puudutab hageja 11. jaanuari 2006. a. avaldust ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud osas on K. T määruskaebus ebaõigesti kohtu menetlusse võetud ja tuleb jätta TsMS § 664 lõike 2 alusel läbi vaatamata. TsMS 664 lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus selle määrusega läbi vaatamata.
Sama, 22. augusti 2006.a. määrusega on Harju Maakohus keeldunud menetlusse võtmast K V. T määruskaebust määruste 17. novembrist 2005.a., 14. detsembri 2005.a., 8. veebruari 2006.a.,10. veebruari 2006.a., 10. veebruari 2006.a. ja 22. märtsi 2006.a. punktide 1-7 ja 9 osas. 22. märtsi 2006.a. määruse punkt 8, mille maakohus menetlusse võttis, aga puudutab suures osas sisuliselt just eelnimetatud määrusi. K V. T nõuded (22. märtsi 2006.a. määruse punktis 8) puudutavad just selliseid küsimusi, mida on esimese ja ka teise astme kohtud juba korduvalt lahendanud, sealhulgas hageja riigilõivust vabastamise küsimust ja hagiavalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise küsimust, hageja protsessiõiguste rikkumist jms. Kohtulahendid nendes küsimustes on juba jõustunud: 14. detsembri 2005.a. määrusega vabastas Harju Maakohus K V. T riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel; 22. märtsi 2006.a. määrusega on K V. T vabastatud ka riigilõivu tasumisest määruskaebustelt; K V. T hagiavaldus on maakohtu menetluses 14. detsembrist 2005.a., seega puudub põhjus lahendada veelkordselt hagiavalduse käiguta jätmise määrust ja sellele 29. novembril 2005.a. esitatud erikaebust. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkordselt juhtida määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14 ja 15 ettenähtud riigivõimu kohustus tagada igaühele juurdepääs kohtule ja edasikaebeõigus ei tähenda, et menetlusosalisel on piiramatu õigus kaevata läbi kõigi kohtuastmete edasi kõigile kohtulahenditele, sh ka sellistele, mis on korraldusliku iseloomuga ja sisuliselt asja ei otsusta. Määruskaebuse esitaja ignoreerib juba jõustunud kohtulahendeid ja esitab pidevalt taotlusi, mis oma sisult ja iseloomult on identsed juba lahendamist leidnud taotlustega.
teostati enne hageja suhtes pankrotimenetluse algatamist. Samuti loobus Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet hageja suhtes diskretsiooniõiguse kohaldamisest. Maakohus ei leidnud, et hageja avalduse rahuldamiseks oleks alust. Hageja on rõhutanud, et kolmanda isiku kaasamine on vajalik tema huvides, kuid ei ole seda huvi kohtu jaoks mõistetavalt välja toonud. Määruskaebuses K V. T oma taotluse põhistamiseks mingeid lisapõhjendusi või argumente välja toonud ei ole. TsMS § 216 lõike 1 alusel pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabanemise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Määruskaebuse esitaja taotlustest ja määruskaebusest ei nähtu, millistel alustel saaks ta käesoleva tsiviilasja tema kahjuks lahendamise korral esitada hagi Eesti Vabariigi vastu. Samuti ei nähtu, et K V. T oleks arvamusel või eeldaks, nagu oleks Eesti Vabariigil alust tema vastu samasuguse nõude esitamiseks. Muudel alustel aga TsMS § 216 lõige 1 kolmanda isiku kaasamist ette ei näe ja maakohtu määrus iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta tuleb jätta muutmata.
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.