lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-14700/15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 06.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-14700/15
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2489
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 664 lg 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtusKredS § 89PankrS § 54 lg 1PS § 146PS § 24PS § 3TsMS § 149Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 213 lg 1Iseseisva nõudeta kolmas isikTsMS § 216 lg 1Kolmanda isiku kaasamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Urmas Reinola

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2006. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-14700

Tsiviilasi

K V. T hagi AS-i H vastu kahju 913.743 krooni hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. märtsi 2006. a. määruse p. 8 , millega kohus keeldus menetlusse võtmast K. V. T

13.jaanuari 2006. a. esitatud määruskaebuse nõudepunkti 2, samal kuupäeval esitatud teise määruskaebuse nõudepunkte 2 ja 3 ning 1. märtsil 2006. a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 ning nõudepunkti nr., mis puudutab hageja 11. jaanuari 2006. a. avaldust Harju Maakohtu 24. märtsi 2006. a. määrus, millega jäeti rahuldamata K. T avaldus iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamiseks tsiviilasja menetlusse

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K V. T määruskaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta läbi vaatamata K V. T määruskaebus Harju Maakohtu 22. märtsi 2006. a. määruse p. 8 osas, millega kohus keeldus menetlusse võtmast K. V. T 13. jaanuari 2006. a. esitatud määruskaebuse nõudepunkti 2, samal kuupäeval esitatud teise määruskaebuse nõudepunkte 2 ja 3 ning 1. märtsil 2006. a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 ning nõudepunkti nr., mis puudutab hageja 11. jaanuari 2006. a. avaldust.
2.Jätta muutmata Harju Maakohtu 24. märtsi 2006. a. määrus, millega jäeti rahuldamata K V. T avaldus kolmanda isiku kaasamiseks.
TsMS § 229 lg 1Tõendi mõiste
TsMS § 376 lg 1Hagi muutmine
TsMS § 663Määruskaebuse menetlemine maakohtus
3.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik 1.juulil 2005.a. esitas K V. T Tallinna Linnakohtule (nüüdne Harju Maakohus) hagi AS-i H vastu, paludes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista 913.743 krooni, millele lisanduvad lepingujärgsed intressid alates 14. oktoobrist 1999.a. ja sellega kaasnevad kulud. AS H kandis Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti 12. oktoobri 1999.a. ettekirjutuse nr. xxxxxx ja inkassokäsundite alusel 14. oktoobril 1999.a. hageja arvelt 913.743 krooni üle Maksuameti arvele (sealhulgas deposiitkontolt nr. xxxxxxxx summa 872.842 krooni ja deposiitkontolt nr. xxxxxxxxxxx summa 2831 USA dollarit). Pank ei täitnud hagejaga sõlmitud hoiulepingus endale võetud kohustust tagada hageja omandi säilimine ja hoiuintressi tasumine ning tekitas hagejale kahju tema vara õigusvastase võõrandamisega ilma omaniku nõusolekuta. Lisaks pooltevahelisele hoiulepingule rikkus AS H veel krediidiasutuste seaduse § 89 lõiget 8 ning peab tekitatud kahju hüvitama Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 alusel. Hagiavaldus sisaldas hageja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks Tallinna Linnakohtu otsuse nr. 2/3/22-7323/99 7. veebruarist 2000.a. alusel. Nimetatud otsusega kuulutati välja hageja kui füüsilise isiku pankrot.

14.detsembri 2005. a. määrusega vabastas Tallinna Linnakohus hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus tugines mitte hageja poolt viidatud kohtuotsusele vaid pankrotimenetluse lõpetamise määrusest nr. 2-2/1272/05 30. juunist 2005.a. tulenevatele asjaoludele. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel, seega hagi rahuldamata jätmise korral kuulub riigilõiv hagejalt sissenõudmisele riigituludesse. Kohus asus sellisele seisukohale põhjusel, et selliselt toimides on tagatud hagejale võimalus oma väidetava rikutud õiguse kaitseks kohtusse pöörduda, kuid rikkumise puudumise tuvastamise korral on tagatud ka riigi huvi asja menetlemise eest lõivu saada.
13.jaanuaril 2006. a. esitas hageja määruskaebuse 14. detsembri 2005.a. määruse peale, paludes määrus osaliselt tühistada kohtu seisukoha osas. Määruskaebuses hageja leiab, et tema maksejõuetuse on põhjustanud tema vara võõrandamine AS-i H poolt, mitte pankrotimenetluse lõpetamine. Määruskaebuse nõudepunktis 1 palub hageja tühistada osaliselt Tallinna Linnakohtu 14. detsembri 2005.a. määruse (riigilõivu tasumisest vabastamine) tsiviilasjas nr. 2/23-25374/05, s.o märkides põhjuseks Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 2000.a. määruse, kus pankrotimenetluse algatamise taotlus esitati kohtule ja pankrot kuulutati välja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti avalduse alusel; tagada kohtu poolt hageja õigus selles hageja jaoks olulises küsimuses fikseerimine ning nõudepunktis 2 palub hageja tagada nõudepunktis 1 toodu osas kohtulik arutamine EIÕK art. 6-1 nõuetele vastava sõltumatu kohtu poolt, avalikul kohtuistungil koos suulise ärakuulamisega (PS § 24; EIÕK art. 6-1) ning mõistliku aja jooksul.
13.jaanuaril 2006.a. esitas hageja ka teise määruskaebuse, kus palus tagada esimese astme kohtu poolt 14. detsembri 2005. a. määrusega tagastatud 29. novembri 2005.a. erikaebuse kohtutoimikusse ennistamine ning tagada kohtu poolt hageja õigus saada 29. novembri 2005. a. erikaebuses esitatud väidete, põhjenduste ja taotluste osas teise astme kohtu seisukoht hageja jaoks olulistes küsimustes, hageja põhiõigusi ja konventsioonijärgseid õigusi piiravates küsimustes ja seda EIÕK art. 6- 1 nõuetele vastava sõltumatu kohtu poolt, avalikul kohtuistungil koos suulise ärakuulamisega (PS § 24; EIÕK art. 6-1) ning mõistliku aja jooksul. 29. novembri 2005.a. erikaebuse esitas hageja seoses 17. novembri 2005.a. määrusega, millega Tallinna Linnakohus jättis K V. T 30. juunil 2005. a. esitatud hagiavalduse käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kohus andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks hagiavalduses. Kohus leidis, et hagiavaldusele on alla kirjutanud hageja isiklikult, kuid 7. veebruaril 2000.a. kuulutas Tallinna Linnakohus välja hageja pankroti ning hageja seaduslikuks esindajaks on PankrS § 54 lõike 1 alusel pankrotihaldur. Seega saaks hagiavalduse kohtusse esitada pankrotihaldur või hageja pankrotihalduri poolt väljastatud volikirja alusel. 14. detsembri 2005. a. määrusega Tallinna Linnakohus tagastas hagejale 30. novembri 2005. a. erikaebuse, kuna TsMS § 149 (kuni 1. jaanuarini 2006.a. kehtinud) ei näe ette võimalust esitada erikaebust avalduse käiguta jätmise määruse peale. Hagiavaldus võeti menetlusse, kui kohtule oli viivitusega teatavaks saanud Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr. 2-2/1272/05 hageja kui füüsilise isiku pankrotimenetluse lõpetamise kohta 30. juunil 2005.a.

1.märtsil 2006. a. esitas hageja määruskaebuse, mille nõudepunktides palub: 1 - tühistada Tallinna Linnakohtu 17. novembri 2005.a. määruse; 2 – tühistada Tallinna Linnakohtu 14. detsembri 2005.a. määruse osaliselt, s.o jätta jõusse vabastamine riigilõivust hagiavalduse esitamisel, samas vabastada sellelt nõudelt riigilõivu tasumisest; 3 – tühistada Tallinna Linnakohtu 14. detsembri 2005.a. määrus (hageja 29. novembri 2005.a. erikaebuse tagastamine) täies mahus, võtta hageja 29. novembri 2005.a. erikaebus teise astme kohtu menetlusse ja vabastada see riigilõivu tasumisest; 6 – tühistada Harju Maakohtu 10. veebruari määrus (vt p. 19 ja 30), vabastada riigilõivu tasumisest ja võtta hageja 12. jaanuari 2006.a. määruskaebus kohtu menetlusse; 7 – tühistada Harju Maakohtu 10. veebruari 2006.a. määrus (vt p. 20 ja 31), vabastada riigilõivu tasumisest ja võtta hageja 12. jaanuari 2006.a. määruskaebus kohtu menetlusse; 8 – tühistada E. S poolt väljastatud 10. veebruari 2006.a. kohtuteade (vt p. 22 ja 32) ja tagada hageja protseduurilised õigused; 9 – tagada õigus täpsustada ja täiendada hagi alust või eset või suurendada nõuet: hageja taotleb kohtult seaduse (KredS § 89 lg. 1) rikkumise tuvastamist AS-i H poolt ja selle õigusvastase teoga tekitatud varalise kahju hüvitamisele AS-ilt H täiendavalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 2.000.000 krooni seoses kliendi usalduse rikkumisega. Vabastada sellelt nõudelt (AS H poolt tekitatud mitte-varaline kahju) riigilõivu tasumisest; 10 – tagada Eesti Vabariigi (rahandusministeerium) kaasamine kolmanda isikuna ja vande all tunnistuse võtmine (põhjus: kas Eesti Vabariik oli esindatud või ei olnud TFIM poolt 7. oktoobril 1999 ja 12. oktoobril 1999 dokumentide väljastamisel AS-ile H ning millega seda tõendatakse; vabastada kolmanda isiku kaasamisega seotud menetluskulude tasumisest; 11 – tagada T. R tunnistajana kohtusse kutsumine ja temalt vande all tunnistuse võtmine, vabastada hageja tunnistaja kohtusse kutsumisega seotud kulude tasumisest; 12 – liita antud asjaga täiendavalt Maksu ja Tolliametist 20. veebruaril 2006.a. teabenõude alusel laekuv ärakiri dokumendist, mille TFIM 7. oktoobril 1999.a. saatis AS-ile H; 13 – liita antud asjaga täiendavalt hageja arveldusarve väljavõte; 14 – tagada hagejale õigus sõltumatule ja erapooletule kohtule, s.h täitevvõimust sõltumatule kohtule (käesoelval hetkel esimese astme kohus ei vasta PS § 146 koos § 4 ja § 3 ning EIÕK art. 6-1 sätestatud ja hagejale riigi poolt tagatud sõltumatu kohtu tunnustele; 15 – algatada Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjassepuutuvate seaduste – Vabariigi Valitsuse 1995 seaduse § 59 ja 2005.a. riigieelarveseaduse (RT I, 92, 630, lk 3948) vastava sätte osas ja juhul kui kohus tuvastab, et need ei ole kooskõlas põhiseaduse vastavate õigusnormidega (PS § 3, § 4, § 14 ja § 146), siis kuulutada VVS ja riigieelarve seaduse vastavad sätted põhiseadusvastaseks; 16 – tagada juurdepääs kohtule sh suuline ärakuulamine; 17 – jätta kohtukulud AS-i H kanda.
22.märtsi 2006.a. määrusega keeldus Harju Maakohus menetlusse võtmast hageja poolt
13.jaanuaril 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkti 2, samal kuupäeval esitatud teise

määruskaebuse nõudepunkte 2 ja 3 ning 1. märtsil 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 ning nõudepunkti nr. osas, milline puudutab hageja 11. jaanuari 2006.a. avaldust.

11.jaanuaril 2006.a. esitas hageja maakohtule avalduse kaasata protsessi hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Avalduses leiab hageja, et kolmanda isiku kaasamine on tema protseduuriliste õiguste seisukohalt olulise tähtsusega, kuna kostja AS H teostas hageja omandi võõrandamise Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti seadusvastaste üksikaktide alusel. Kostja AS H palub jätta kolmanda isiku kaasamise avalduse tähelepanuta. Kostja leiab, et TsMS § 213 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astuda juhul, kui tal on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks ja TsMS § 216 lõike 1 kohaselt saab pool taotleda kolmanda isiku menetlusse kaasamist, kui ta kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvitamiskohustusest vabastamise nõude. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leiab, et hageja avaldus kolmanda isiku kaasamiseks ei ole põhjendatud.
24.märtsi 2006.a. määrusega jättis Harju Maakohus hageja avalduse kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hageja avaldusest ei nähtu põhistused Eesti Vabariigi kui iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise vajalikkusele tsiviilasja menetlusse. Hageja ei ole välja toonud, miks kaasamine oleks vajalik tema huvides. Ka ei nähtu hageja avaldusest, millistel alustel võib ta antud tsiviilasja enda kahjuks lahendamise korral esitada hagi kas kahju hüvitamiseks või muul alustel Eesti Vabariigi vastu ning ei nähtu nagu eeldaks hageja, et tema kahjuks asja lahendamisel oleks Eesti Vabariigil alust tema vastu samasuguse nõude esitamiseks. Muudel alustel aga TsMS § 216 lõige 1 kolmanda isiku kaasamist ette ei näe.
11.aprillil 2006.a. esitas hageja määruskaebuse, milles palub tühistada 22. märtsi 2006.a. ja 24. märtsi 2006.a. määrused.

Menetluse edasine käik Maakohus võttis hageja 11. aprilli 2006. a. määruskaebuse menetlusse 22. märtsi 2006. a. määruse punkti 8 ja 24. märtsi 2006. a. määruse osas, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 ringkonnakohtule. Maakohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest 17. novembri 2005.a. , 14. detsembri 2005.a. , 8. veebruari 2006.a. , 10. veebruari 2006.a. 10. veebruari 2006.a. määruste osas ja 22. märtsi 2006.a. määruse punktide 1-7 ja 9 osas. Ringkonnakohtu seisukoht Harju Maakohus on 22. augusti 2006.a. määrusega võtnud menetlusse 22. märtsi 2006.a. määruse punkti 8, millega kohus keeldus menetlusse võtmast K. T 13. jaanuari 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkti 2, samal kuupäeval esitatud teise määruskaebuse nõudepunkte 2 ja 3 ning 1. märtsil 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 ning nõudepunkti nr., mis puudutab hageja 11. jaanuari 2006. a. avaldust ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud osas on K. T määruskaebus ebaõigesti kohtu menetlusse võetud ja tuleb jätta TsMS § 664 lõike 2 alusel läbi vaatamata. TsMS 664 lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus selle määrusega läbi vaatamata.

Sama, 22. augusti 2006.a. määrusega on Harju Maakohus keeldunud menetlusse võtmast K V. T määruskaebust määruste 17. novembrist 2005.a., 14. detsembri 2005.a., 8. veebruari 2006.a.,10. veebruari 2006.a., 10. veebruari 2006.a. ja 22. märtsi 2006.a. punktide 1-7 ja 9 osas. 22. märtsi 2006.a. määruse punkt 8, mille maakohus menetlusse võttis, aga puudutab suures osas sisuliselt just eelnimetatud määrusi. K V. T nõuded (22. märtsi 2006.a. määruse punktis 8) puudutavad just selliseid küsimusi, mida on esimese ja ka teise astme kohtud juba korduvalt lahendanud, sealhulgas hageja riigilõivust vabastamise küsimust ja hagiavalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise küsimust, hageja protsessiõiguste rikkumist jms. Kohtulahendid nendes küsimustes on juba jõustunud: 14. detsembri 2005.a. määrusega vabastas Harju Maakohus K V. T riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel; 22. märtsi 2006.a. määrusega on K V. T vabastatud ka riigilõivu tasumisest määruskaebustelt; K V. T hagiavaldus on maakohtu menetluses 14. detsembrist 2005.a., seega puudub põhjus lahendada veelkordselt hagiavalduse käiguta jätmise määrust ja sellele 29. novembril 2005.a. esitatud erikaebust. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkordselt juhtida määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14 ja 15 ettenähtud riigivõimu kohustus tagada igaühele juurdepääs kohtule ja edasikaebeõigus ei tähenda, et menetlusosalisel on piiramatu õigus kaevata läbi kõigi kohtuastmete edasi kõigile kohtulahenditele, sh ka sellistele, mis on korraldusliku iseloomuga ja sisuliselt asja ei otsusta. Määruskaebuse esitaja ignoreerib juba jõustunud kohtulahendeid ja esitab pidevalt taotlusi, mis oma sisult ja iseloomult on identsed juba lahendamist leidnud taotlustega.

1.märtsil 2006.a. määruskaebuse nõudepunktides 1-3 ja 6-17 on määruskaebuse esitaja esitanud taotlusi, mis kuuluvad lahendamisele hagimenetluse käigus. Kui menetlusosaline soovib esitada protsessi käigus täiendavaid tõendeid, üle kuulata tunnistajaid, täpsustada ja täiendada hagi alust või eset või suurendada nõuet, on tal sellekohane õigus lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavatest sätetest. Menetlusosalisel on õigus esitada tõendeid - TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama § lõige 2 sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 376 lõike 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Kõik eelpoolnimetatud taotlused kuuluvad lahendamisele menetluse käigus maakohtus, ringkonnakohtu pädevusse ei kuulu nende läbivaatamine määruskaebuse lahendamise käigus enne maakohtu vastava otsuse tegemist. Seega tuleb K V. T määruskaebus 13. jaanuari 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkti 2, samal kuupäeval esitatud teise määruskaebuse nõudepunktide 2 ja 3 ning 1. märtsil 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 osas jätta ringkonnakohtus määrusega läbi vaatamata, tuginedes TsMS § 664 lõikele 2. Kolmanda isiku kaasamiseks protsessi esitas K V. T avalduse Harju Maakohtule 11. jaanuaril 2006.a. 24. märtsi 2006.a. määrusega jättis Harju Maakohus avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
11.jaanuari 2006.a. avalduses on hageja põhjendanud Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasamise vajadust, leides, et 12. oktoobril 1999.a. Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti poolt esitati kostjale AS H ettekirjutus ja inkassokäsund, mille alusel kandis kostja hageja kontolt Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti kontole 913.743 krooni, õigusliku aluseta. Nimetatud toiming

teostati enne hageja suhtes pankrotimenetluse algatamist. Samuti loobus Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet hageja suhtes diskretsiooniõiguse kohaldamisest. Maakohus ei leidnud, et hageja avalduse rahuldamiseks oleks alust. Hageja on rõhutanud, et kolmanda isiku kaasamine on vajalik tema huvides, kuid ei ole seda huvi kohtu jaoks mõistetavalt välja toonud. Määruskaebuses K V. T oma taotluse põhistamiseks mingeid lisapõhjendusi või argumente välja toonud ei ole. TsMS § 216 lõike 1 alusel pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabanemise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Määruskaebuse esitaja taotlustest ja määruskaebusest ei nähtu, millistel alustel saaks ta käesoleva tsiviilasja tema kahjuks lahendamise korral esitada hagi Eesti Vabariigi vastu. Samuti ei nähtu, et K V. T oleks arvamusel või eeldaks, nagu oleks Eesti Vabariigil alust tema vastu samasuguse nõude esitamiseks. Muudel alustel aga TsMS § 216 lõige 1 kolmanda isiku kaasamist ette ei näe ja maakohtu määrus iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta tuleb jätta muutmata.

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.