Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu otsusega välja hageja pankrot. Hageja korraldas elamu hooldamist ja kommunaalteenuste vahendamist kuni , mil need funktsioonid läksid üle moodustatud elamuühistule. Kostja kasutas kommunaalteenuseid, mille eest jättis tasumata 2 226,54 krooni. Juhindudes TsK § 447 lg 1 ja lg 6 taotleb hageja kostjalt alusetult säästetud 2 226,54 krooni väljamõistmist ja kohtukulude kostja kanda panemist. Täiendavas avalduses märgib hageja, et kostja võlgnevus hagejale tekkis alates mil kostja hakkas arveid osaliselt tasuma. Kostja viited tasumisele EÜ-le ei ole asjakohased, kuna hageja nõuab võlga, mis tekkis enne 01.11.1998. Hagejal puuduvad dokumendid 450 krooni kohta, hageja seda summat kostjalt ei nõua. 902,85 krooni tasaarveldamise kohta ei esitanud kostja hagejale TsK § 234 lg 2 ettenähtud kirjalikku avaldust. Kostja vastuväide analoogse võla topelt nõudmise kohta EÜ-lt , on kostja poolt põhistamata, mistõttu see vastuväide tuleb jätta tähelepanuta. Eelistungil taotles hageja esindaja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Hageja vähendas nõuet 902,85 krooni võrra, mille kohta andis istungi protokolli allkirja. Hageja sai kostjalt nimetatud summa, kuid AS Tallinna Soojus soojamõõturi paigaldamise eest hagejalt tasu ei soovinud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 1 323, 69 krooni. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Nõue on tõendamata. Alates tasub kostja makseid EÜ-le . Hageja nõuab kostjalt tasu ka üldelektri, vee ja soojakulu eest arvega. Sama kulu väljamõistmiseks on hageja esitanud nõude KÜ vastu. Võlgnevuse hulka on arvestatud 902,85 krooni soojamõõturite paigaldamise eest. Soojamõõturid paigaldas AS Tallinna Soojus tasuta. Hageja mingit eraomandit kostjale ei vormistanud, mistõttu selle eest tasu nõudmine 450 krooni, on alusetu. Selle summa tasaarveldas kostja viimase maksega hagejale. Eelistungile kostja esindaja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Eelistungi toimumise aeg ja koht on kostja esindajale teatavaks tehtud, mida tõendab tema allkiri väljastusteatel. Kohtuotsuse põhjendused Kostja eelistungile mitteilmumise tõttu tuleb hagi TsMS § 413 lg 1 alusel rahuldada tagaseljaotsusega. Nimetatud sätte kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, kui hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja esindaja istungile ei ilmunud, istungi toimumise aeg ja koht ning mitteilmumise tagajärjed on talle teatavaks tehtud, mida tõendab tema allkiri väljastusteatel. Mitteilmumisest kostja esindaja kohut ei informeerinud. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 413 lõikes 3 märgitud asjaolud, mis välistavad tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on TsK § 447 lg 1 ja lg 6, mis kehtisid hagi aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal. TsK § 477 lg 1 sätestab, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.

§ 477 lg 6 järgi laieneb nimetatud paragrahvi lg 1 ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Hageja nõue 1 323,69 krooni väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb nimetatud summa hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Maksejõuetuse tõttu vabastas kohus hageja 06.09.2005 määrusega riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Juhindudes TsMS § 64 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv riigituludesse riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 järgi 150 krooni suuruses. T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.