Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-19158
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. oktoober 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Eesti Vabariigi hagi N B ́i, M M ́i ja S M vastu 13 514,04 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
15. september 2006
Menetlusosalised
Resolutsioon
Hageja:
Eesti Vabariik
Hageja esindaja:
U T (Advokaadibüroo Amos OÜ , xxx)
Kostja:
N B (IK xxx, asukoht: xxx)
Kostja:
M M (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
S M (IK xxx, elukoht: xxx)
Eesti Vabariigi hagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt N B ́ilt, M M ́ilt ja S M ́lt Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi a/a nr xxx SEB Eesti Ühispangas, selgituseks märkides õppelaenulepingu numbri) kasuks võlgnevus 13 514 (kolmteist tuhat viissada neliteist) krooni 04 senti. Välja mõista N B ́ilt, M M ́ilt ja S M ́lt Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi a/a nr. xxx SEB Eesti Ühispangas; viitenumber 1200002250, märkides selgituseks õppelaenulepingu numbri) kasuks menetluskulud summas 1 725 (üks tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni 70 senti.
Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 04. oktoobril 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
AS Hansapank ja N B sõlmisid 12. märtsil 2002.a õppelaenulepingu. Lepingu alusel kandis pank kostja kontole üle 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus pangale tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis AS Hansapank M M ́i ja S M 13. märtsil 2002.a käenduslepingud. Käendaja M M vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Laenusaaja eksmatrikuleeriti ning juhindudes HaS § 36 4 tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank tuginedes HaS § 36 2 lg 1 hagejalt riigitagatise rakendamist 11 910,99 krooni suuruses summas ja hageja tasus kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kuna riik täitis kohustuse, tekkis tal vastavalt HaS § 362 lg 2 alusel nõudeõigus laenusaaja vastu. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 10 mai 2005.a. kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 18.maiks 2005.a Laenusaaja oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja pöördus täiendavalt kirjadega käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajaid hoiatati, et kohustuste mittetäitmisel pöördutakse kohtusse. Seisuga 30.08.2005 on hageja nõude suuruseks 13 514,04 krooni, millest põhivõlg moodustab 11 910,99 krooni ning intress 1 603,05 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 13 514,04 krooni, riigilõivu 1050 krooni ning õigusabikulud 1 200 krooni. Hagi alustena on hagiavalduses viidatud TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1 ja 2, § 272, HaS § 362 lg 2 ja 3, VÕS RakS § 11 ning ÕTÕLS § 30.
Kostja S M oma vastuses hagi ei tunnista, kuna Hansapank kui kreeditor pole võlgnikuga üksikasjalikult töötanud ja teda otsinud. Hagiavalduses märgitud aadressil N. B ei ela. Kuhu ja kelle saatis kreeditor oma nõuded, jääb mõistmatuks. Laenusaaja raiskas raha ära ja kreeditor pole midagi teinud selleks, et kostja üles leida.
Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde, kuna võlgnevust ei ole tänaseni kustutatud. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja kostjatelt välja mõista võlgnevuse ning menetluskulud. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ole neile teatatud kohtukutsetega. Kostja N. B teatas kohtule telefoni teel, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kostja M M kohtuistungile ilmumist takistavatest asjaoludest kohut ei teavitanud.
Kostja S M palus 01.09.2006.a esitatud avalduses kohtuistung edasi lükata, kuna nii tema kui ka tema advokaat on puhkusel ja asuvad väljaspool linna piire. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata, kuna kohus polnud määrusega kohustanud kostja isiklikult kohtusse ilmuma. Samuti ei saanud kohus lugeda asjaolu, et kostja asub väljaspool linna piire, mõjuvaks põhjuseks, mis takistaks kostjat istungile ilmumast. Asja materjalides andmed kostja esindaja kohta puuduvad.
Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu poolt on tuvastatud, et AS Hansapank ja N B ́i vahel on 12.03.2002 sõlmitud õppelaenuleping /tl 6/, mille alusel on kostja saanud õppelaenu summas 15 000 krooni /tl 7/. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjate M M ́i ja S M`ga sõlmitud käenduslepingud /tl. 8 - 9/. Käendaja M M ́i vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.juulit 2002.a., kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. TsK §-i 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
viisil ja kindlaksmääratud
TsK § 187 kohaselt solidaarne kohustus või solidaarne nõue tekib, kui see on ette nähtud lepinguga. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 207 lg. 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Vastavalt HaS §-ile 362 lg 2 kui riik on HaS § 362 lg. 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Vastavalt HaS § 362 lg 3 riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5%. Kostjad N B ja M M kirjalikult vastuväiteid hagile esitanud ei ole . Kostja S M vastuväited ei anna alust tema osas solidaarse vastutuse mittekohaldamiseks ning hagi rahuldamata jätmiseks. Kuna vastavalt õppelaenulepingule /tl 6/ oli laenusaaja kohustuseks teavitada panka oma tegeliku elukoha muutumisest ning panga poolt saadetud kirjalik teatis loeti kättesaanuks ka juhul, kui see on saadetud lepingus tähendatud aadressil ja kui postitamisest on möödunud seitse päeva. Kuna kostja S M solidaarne vastutus tuleneb tema poolt sõlmitud käenduslepingust, võib hageja nõuda kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. Kostjal on kohustuse täitmise korral õigus esitada regressnõue laenusaaja vastu. Hagi on ka tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega /tl 10-18/ ning on õiguslikult põhjendatud TsK § 222. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt 13514,04 krooni.
Eesti Vabariigi
kasuks väljamõistmisele
võlgnevus
Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 31.oktoobril 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjatelt solidaarselt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 krooni ning õigusabikulu 1200 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagi rahuldati kostjate suhtes summas 13 514,04 krooni ning 5% sellest moodustab 675,70 krooni. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele eelnimetatud ulatuses. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat välja mõista kostjatelt solidaarselt Vabariigi kasuks menetluskulud summas 1725,70 (1050 + 675,70) krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 632 rahuldab kohus hagi.
Helgi Vinni Kohtunik:
Eesti
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.