Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-5321
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. oktoober 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Eesti Vabariigi hagi D L`i, V K ja I K vastu 34 850 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
15. september 2006
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Vabariik
Hageja esindaja:
U T (Advokaadibüroo A OÜ , xxx) D L (IK xxx , elukoht: xxx)
Kostja:
Kostja:
VK (IK xxx, elukoht: xxx)
I K (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja:
Resolutsioon
Eesti Vabariigi hagi rahuldada. Välja mõista D L`ilt Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu, a/a nr xxx Eesti Ühispangas) kasuks võlgnevus 34 850 (kolmkümmend neli tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni, sellest solidaarselt V K ja I K`ga 15 000 (viisteist tuhat) krooni. Välja mõista D L`ilt Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, a/a nr xxx SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 1200002250) ((( a kasuks menetluskulud summas 3650 (kolm tuhat kuussada viiskümmend) krooni, sellest solidaarselt V K ja I K`ga 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni .
Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 03. oktoobril 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
AS Ühispank ja D L sõlmisid 26. novembril 1999.a õppelaenulepingu. Lepingu alusel kandis pank kostja kontole üle õppelaenu summas 30 000 krooni. Laenusaaja kohustus pangale tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis AS Ühispank V K ́ga ning I K ́ga 22. novembril 1999 käenduslepingud. Käendajate vastutus on limiteeritud 15 000 krooniga. Laenusaaja eksmatrikuleeriti ning juhindudes HaS § 362 lg 1 tekkis pangal riigitagatise rakendamise õigus. Kuna riik täitis kohustuse, tekkis tal vastavalt HaS § 362 lg 2 alusel nõudeõigus laenusaaja vastu. Rahandusministeerium teavitas 04. mail 2005.a. kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tasuda võlgnevus hiljemalt 15.05.2005.a. Laenusaaja oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja pöördus täiendavalt kirjadega käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajaid hoiatati, et kohustuste mittetäitmisel pöördutakse kohtusse. Hageja nõude suuruseks 15.06.2005 seisuga on 34 850 krooni, millest põhivõlg moodustab 32 037,50 krooni ning intress 2812,50 krooni. Hageja palub kostjalt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 34 850 krooni, hageja poolt tasutud riigilõivu 2450 krooni ning õigusabikulud 1 200 krooni. Hagi alustena on hagiavalduses viidatud TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1 ja 2, § 272, HaS § 362 lg 2 ja 3, VÕS RakS § 11 ning
Kostja, D L oma vastuses tunnistab hagi ning on nõus võlgnevuse koos menetluskuludega tasuma.
Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde, kuna võlgnevust ei ole tänaseni kustutatud. Hageja palus hagi rahuldada ja solidaarselt kostjatelt välja mõista võlgnevus ning menetluskulud. Käendajate vastutus on limiteeritud 15 000 krooniga. Kostja D L tunnistas hagi ning nõustus võlgnevuse tasuma. Kostjad V. K ja I. K kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutsed on neile kätte toimetatud. Kohtuistungi edasilükkamist kostjad taotlenud ei ole, samuti ei ole teavitatud istungile ilmumist takistavatest asjaoludest.
Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja D. L ́i seletused ning tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu poolt on tuvastatud, et AS Ühispanga ja D L`i vahel on 26. novembril 1999 sõlmitud õppelaenuleping (tl. 6), mille alusel on kostja saanud õppelaenu summas 30 000 krooni (tl 7). Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjatega V K ja I K sõlmitud käenduslepingud (tl. 8-9). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.juulit 2002.a., kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. TsK §-i 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
viisil ja kindlaksmääratud
TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 207 lg. 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Vastavalt HaS §-ile 362 lg 2 kui riik on HaS § 362 lg. 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Vastavalt HaS § 362 lg 3 riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5%. Kostja D L tunnistas kohtuistungil hagi ning oli nõus võlgnevust tasuma. Kostjad V K ja I K hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud ka TsK § 222. Seega kuulub kostja D L`ilt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele võlgnevus 34 850 krooni, sellest solidaarselt V K ja I K`ga 15 000 krooni. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 29. juulil 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjatelt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2450 krooni ning õigusabikulu 1200 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast.
Hagiavalduses taotleb hageja 1200 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi rahuldati kostja D L ́i osas summas 34850 krooni ning 5% sellest moodustab 1742 krooni ning seega kuuluvad hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmisele täies ulatuses. Lähtuvalt kostjatelt V K ́lt ja I K ́lt solidaarselt D L`iga hageja kasuks välja mõistetud nõude suurusest leiab kohus põhjendatud olevat välja mõista D L`ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 3650 (2450 + 1200) krooni, sellest solidaarselt V K ja I K`ga 1800 krooni (riigilõiv 1050 krooni + õigusabikulud 750 krooni). Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 632 rahuldab kohus hagi.
Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.