Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. september 2006 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-19365
Tsiviilasi
J.P. hagi P.P. vastu abielu lahutamiseks ja P.P. vastuhagi J.P. vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. august 2006
Menetlusosalised ja nende
Apellant-hageja: J.P. , esindaja adv Valli Murde
esindajad
Vastustaja-kostja: P.P. , esindaja Maia Ploom
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 28. aprilli 2006 muutmata. Vabastada J.P. täielikult riigilõivu 9750 (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni tasumisest. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord
Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
seisukohale, et tegu on kinkega. Eelmainitud arvamust toetab ka Riigikohtu 10.11.2004 otsus nr 3-2-1-126-04. Kuna tegu ei ole kinkega, siis ei ole hageja vanemate poolt üle antud EVP-de näol tegemist ka hageja lahusvaraga, vaid abielu kestel omandatud varaga, mida tuleb lugeda ühisvara hulka kuuluvaks. Järelikult kuulub ka kõnesolev korter ühisvara hulka. PKS § 19 lg 2 p 1 alusel võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi. Kohus leidis, et antud juhul on põhjendatud poolte võrdsusest kõrvalekaldumine hageja kasuks, kuna hageja on põhjendanud, et kõnesoleval elamispinnal elavad peale tema veel tema pensionäridest vanemad ning raskelt haige tütar. Hagejal on tulenevalt PKS §-dest 60 ja 64 kohustus kõiki eelmainituid abistada ja tagada neile mõistlikud elamistingimused. On ilmne, et hageja sügava puudega tütar ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja kandma kõiki vajalikke kulutusi saadavast töövõimetuspensionist. Hageja vanemad, kes korteri erastamisel nõustusid oma EVP-d üle kandma tütre arvele, eesmärgiga tagada ka endale kindlus hilisema eluaseme osas, paneb hagejale nii seadusest tuleneva kui ka moraalse kohustuse tagada oma vanematele elu lõpuni elamispind. J.P. on vormistatud oma tütre hooldajaks ja teeb oma sõnade kohaselt selle kõrvalt ka jõudumööda kojamehe tööd. Tulenevalt eeltoodust ei saa olla hageja sissetulek selline, mis võimaldaks tal võtta märkimisväärseid laenukohustusi. P. P ei ole isikuid, kelle elamistingimused ja heaolu sõltuks temast. Järelikult on nii õiglane kui ka seaduslik kalduda poolte võrdsusest kõrvale selliselt, et kohus tunnistab hageja osaks ühisvarast 2/3 ja kostja osaks 1/3, kusjuures hageja omandisse jääb korter ning ta on kohustatud hüvitama kostjale enamsaadu. Kuna pooled on kokku leppinud, et korteri väärtuseks on 800 000 krooni, siis 1/3 väärtuseks on 266 640 krooni ja hagejal tuleb kostjale nimetatud summa hüvitada.
Kohus kaldus ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsusest, arvestades apellandi tähelepanuväärset huvi ja mõistis vastustajale välja ainult 1/3 korteri väärtusest. Vastustajale väljamõistetud raha eest saab ta käesolevaid turuhindu arvestades osta endale ainult ahiküttega kööktoa. Kohtulahendi jõustumise venimisel võivad turuhinnad veelgi tõusta.
Ringkonnakohus leiab, et vaatamata apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisele tuleb apellant vabastada seoses mõjuvate põhjuste esinemisega riigilõivu 9750 krooni tasumisest. Apellandi suhtes esinevad jätkuvalt asjaolud, mille tõttu ta vabastati riigilõivu tasumisest. Lisaks peab ta tasuma vastustajale enamsaadud ühisvara arvelt rahalise hüvitise 266 640 krooni.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.