Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Hagi kohaselt 30.08.2013 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 sihtotstarbelist laenu 75 000 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja tasuma intresse igakuiselt vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja ei ole oma kohustusi alates 2015. aasta juunist täitnud. Lepingu punkti 6.1 kohaselt vastutab kostja 2 käendajana isiklikult kogu oma varaga kostja 1 kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete, nõuetekohase täitmise eest. 04.04.2016 ütles hageja Lepingu üles. Lepingu ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et kostja 1 on Lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses juba alates 2015. aasta juunist, s.o üle 9 kuu. Kostja 1 on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Lepingu p i 2.4 kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu sihtotstarbeliselt beebi toitude „Kõhupai“, uute topsipudrude, täisteraküpsiste, köögiviljapüüde ja smuutide tegemiseks. Samuti anti laen olemasolevate toodete („Kõhupai“ teraviljapudrud) müügitoe, kampaaniate ja ekspordi arendamiseks. Lepingu p is 2.5 kinnitas laenusaaja (s.o kostja 1, keda esindab kostja 2), et osa beebi toitudest on Eestis kaubamärgiga kaitstud (s.o „Xxxx kõhupai“ kaubamärgiga). Hageja leiab, et kostja 1 ettevõte on üle läinud kostjale 4. Kostjale 2 kuulub alates 13.08.2013 kaubamärk „Xxxx kõhupai“. Kostja 1 ärinimi oli ajavahemikul 31.08.2010 – 24.11.2014 Xxxx OÜ. Alates 24.11.2014 on kostja 1 ärinimeks XxxxOÜ. Xxxx OÜ asutati 25.11.2014. Seega on kostja 1 juhatuse liige muutnud oma ärinime päev enne seda, kui Xxxx OÜ äriregistrisse kanti. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista laenu põhiosa võlgnevuse 64 118,95 eurot, intressid 7 351,16 eurot ja viivised 12 411,06 eurot. Kostja 1 ja 2 seisukohad 2 (7)

2-16-6639

Kostjad leiavad, et ülesütlemine pidanuks toimuma tervikuna, kui hagejal poleks enam lepingu täitmise vastu huvi olnud. Hageja on lepingu ülesütlemisega viivitanud ebamõistlikult kaua. Hagis tuuakse välja, et võlgnevus tekkis kostjal 1 30.06.2015. Samas ülesütlemine leidis aset alles 04.04.2016 ehk siis enam kui üheksa kuud hiljem. Lepingu ülesütlemine toimus ette hoiatamata. Lepingu on üles öelnud volitusteta isik advokaat Karin Henno ja ülesütlemisel rikuti vorminõudeid. Kostja vastuses ütleb Xxxx üles OÜ-ga XXXX sõlmitud 30. augustil 2013. a sõlmitud käenduslepingu. Poolte vahel kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (0,02 %) kakskümmend viis korda, seetõttu tuleb hageja viivisnõue jätta rahuldamata. Kohtuistungil selgitas kostja 2, et viimased laojäägid müüs ta Xxxx, kes rentis seal samas majas ruume. Laojääk ei olnud suur. Tehingu väärtus oli natuke üle 2000€. Nimevahetus oli puhtalt seetõttu, et nad ei tahtnud oma teisi firmasid sellega segada. Nimevahetus toimus Xxxx palvel. Xxxx ei soovinud ka meile olla investoriks. /---/ Masin oli suhteliselt amortiseerunud käsimasin. Amortiseerunud masina müüsin maha 500€ eest Xxxx . Meie viga oli see, et tööjõukulud olid suured. Kaks inimest olid müügipeal, kaks inimest pakendamisel, mina ise ja Läti müügimees ka. Inimesed koondasime ja maksime hüvitist. Xxxxga suhtlust pole olnud rohkem. Ma arvan, et Xxxx puudub informatsioon Kõhupai segude tegemiseks. Ilmselt nad pakendavad masinaga seal midagi muud. Täna kauplustes enam toodet ei müüda, vähemalt ma ei ole näinud. Kostja 4 seisukohad Kostja 4 hagi ei tunnista. Hageja demonstreeritud pakenditelt nähtub vana kostja 1 ärinimi ja kostja 1 aadress. Kostja 4 ei tooda müügil olevaid tooteid. Kostja 4 küll kasutab endist kostja 1 e-postiaadressi ja veebilehte, kuid domeen ise kuulub jätkuvalt Eesti Interneti SA (www.eis.ee või www.internet.ee) andmebaasi kohaselt Xxxx OÜ-le, mis on kostja 1 endine ärinimi. 30.06.2016 jättis kohus hagi läbi vaatamata kostja Xxxxosas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub kostjate 1 ja 2 osas rahuldamisele, kuid kostja 4 osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle. 30.08.2013 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu, millega andis hageja kostjale 1 sihtotstarbelist laenu 75 000 eurot beebi toitude „Kõhupai“, uute topsipudrude, täisteraküpsiste, köögiviljapüüde ja smuutide tootmise korraldamiseks. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja tasuma intresse igakuiselt vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja ei ole oma kohustusi alates 2015. aasta juunist täitnud. Lepingu punkti 6.1 kohaselt vastutab kostja 2 käendajana isiklikult kogu oma varaga kostja 1 kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete, nõuetekohase täitmise eest. 04.04.2016 ütles hageja Lepingu üles. Kostja 1 on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Nõus kostja 1 vastu 3 (7)

2-16-6639

Vaidlust ei ole selles, et kostja 1 on alates juunist 2015 rikkunud Lepingu punktidest 3.1 ja 3.4 tulenevat kohustust tagastada vastavalt maksegraafikule igakuiselt laenu põhiosa ja intresse. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagejal oli kostja 1 vastu seisuga 04.04.2016 lepingu täitmise nõue summas 30 343,62 eurot, millest 13 606,12 eurot moodustas laenu põhiosa tagasimakse võlgnevus, 7 351,16 eurot sissenõutavaks muutunud intressid (vastavalt maksegraafikule intressid alates 2015. a juunist kuni Lepingu ülesütlemiseni 04.04.2016 ) ja 9 386,34 eurot laenu põhiosalt arvestatud viivised. Kostjad võlgnevuse arvestust vaidlustanud ei ole. 04.04.2016 ütles hageja lepingu üles. VÕS § 195 lg 2, VÕS § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 järgi muutus pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks kogu tagastamata laenu jäägi nõue summas 64 118,95 eurot. Alates lepingu ülesütlemisest 05.04.2016 on kostja 1 viivituses põhinõude täitmisega ning sellest ajast on hageja arvestanud kogu tagastamata laenu nõudelt viivitusintresse viivisemääraga 0,5% tasumata nõudelt päevas. Tasumata laenu jäägi summa on 64 118,95 eurot, mistõttu lisandub iga viivitatud päevaga põhivõlgnevusele viivis summas 320,59 eurot. Seisuga 17.04.2017 (viivitus 377 päeva) on viivise kogusumma 120 862,43 eurot. Hageja ei nõua viivised alates hagi esitamisest rohkem kui maksimaalselt summas 12 411,06 eurot. Kohus mõistab kostjalt 1 välja laenu põhiosa võlgnevuse 64 118,95 eurot, intressid 7 351,16 eurot ja viivised 12 411,06 eurot. Nõue kostja 2 vastu Vaidlust ei ole selles, et lepingu punkti 6.1 kohaselt vastutab kostja 2 käendajana isiklikult kogu oma varaga kostja 1 kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete, nõuetekohase täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutab kostja 2 käendajana hageja ees. Kostja 2 ei ole vaidlustanud põhinõude suurust ega nõude arvestust, kuid on esitanud vastuväited käenduskohustusele ja viivise arvestusele. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja 2 seisukoht, et lepingu on üles öelnud volitusteta isik advokaat Karin Henno ja ülesütlemisel rikuti vorminõudeid. Hageja juhatuse liige on kinnitanud, et Karin Henno oli volitatud Lepingut üles ütlema (II kd tl 49). Kostja 1 on alati seni Karin Henno volitust eeldanud. Nii on kostja 1 vastanud Karin Henno poolt hageja esindajana esitatud Lepingu ülesütlemisavaldusele: „Tere, Mul on homme istumine oma advokaadiga ja seejärel saan anda Teile infot edasise osas“ (vt hagiavalduse lisa 5). Eeltoodust tulenevalt on hageja nimel lepingu üles öelnud selleks õigustatud isik. Kohus nõustub hagejaga, et seaduses ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-143-09 ja nr 3-2-1-8-11). Seejuures ei ole antud juhul pooled leppinud lepingu lõpetamise vormis kokku ka lepingus. Lepingu p 9.2., millele kostja 3 viitab, reguleerib vaid lepingu muutmist. Põhjendamatu on kostja 2 seisukoht, et laenuleping on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja 2 on asunud seisukohale, et käendusleping on tühine tuginedes sätetele, mis käsitlevad tüüptingimuste tühisust tarbijaga sõlmitud lepingus. Samuti on kostja vaidlustanud hageja viivisenõude, tuginedes 4 (7)

2-16-6639

tarbijaga sõlmitud viivisekokkuleppe tühisusele. Riigikohus on 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08, märkinud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks osanikuks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust juhatuse liikmel. 23.03.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene VÕS-i tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei ole lepingus tarbija. Riigikohus on 01.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-11 asunud seisukohale et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja 2 oli kostja 1 ainuosanik ja juhatuse liige. Kostjat 2 ei tule seega käsitleda kui tarbijat vaid kui kostja 1 juhatuse liiget, kes oli lepingu sõlmimisel ajendatud isiklikust majanduslikust huvist kostja 1 majandusetegevuse vastu. Seetõttu ei kohaldu tema suhtes VÕS-is sätestatud tarbijat kaitsevad sätted. Põhjendamatu on ka kostja 2 seisukoht, et käendusleping on tühine seetõttu, et vastutuse piirmäär on laenulepinguga võrreldes liiga suur. Seadus ega kohtupraktika kostja sellist käsitust ei toeta. Põhjendamatud on kostjate väited, et laenuleping on üles öeldud liiga hilja. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutab kostja 2 käendajana hageja ees ja kohus mõistab kostjalt 2 välja laenu põhiosa võlgnevuse 64 118,95 eurot, intressid 7 351,16 eurot ja viivised 12 411,06 eurot. Hageja nõue kostja 4 vastu Hageja nõude kostja 4 vastu lahendamiseks hindab kohus, kas kostja 1 võlgnevus on VÕS § 183 lg 1 järgi üle läinud kostjale 4. Riigikohus asus 01.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-3-1-20-11 p s 11 seisukohale, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kostja 1 ärinimi oli ajavahemikul 31.08.2010 – 24.11.2014 Xxxx OÜ (vt 26.04.2016 esitatud hagi tagamise avalduse lisa 1). Alates 24.11.2014 on kostja 1 ärinimeks XxxxOÜ. Xxxx OÜ asutati 25.11.2014 (vt kostja kaasamise taotluse lisa 1). Augustis 2016 olid „Xxxx kõhupai" kaubamärgiga tooted müügil erinevates kauplustes (lk 197 i kd, Prisma kaupluse ostutšekk). Toote pakendi kohaselt toodab seda Xxxx Ltd asukohaga Xxxx. Xxxx Tallinn on ka Xxxx OÜ (endine Xxxx OÜ) asukohaks. Toote pakendil on koduleheks märgitud www.xxxx.ee. Veebisaidi www.xxxx.ee andmetel toodab „Xxxx kõhupai“ kaubamärgiga tooteid Xxxx OÜ. Kaubamärk „Xxxx kõhupai“ kuulub alates 13.08.2013 kostjale 2. 5 (7)

2-16-6639

Kostja 4 selgitas, et see, et kuigi ta kasutab endist kostja 1 e-postiaadressi ja veebilehte, siis domeen ise kuulub jätkuvalt Eesti Interneti SA (www.eis.ee või www.internet.ee) andmebaasi kohaselt Xxxx OÜ-le, mis on kostja 1 endine ärinimi. Kostja 4 selgitas, et ta ei tegele Xxxx kõhupai toodete tootmisega. Kohus leiab, et esitatud asjaolud ei viita kostja 1 ettevõtte üleminekule kostjale 4. Kostja 2 selgitusest nähtub, et kostja 1 äriplaan nurjus ning tootmine ei osutunud kasumilikuks. Seetõttu lõpetas kostja 1 toomise ning müüs laojäägi ja pakendamismasina maha. Asjaolud viitavad, et kostja 4 ostis laojäägi ja pakendamismasina ilma kavatsuseta Xxxx kõhupai toodete tootmist alustada. Kostja 2 selgituse järgi oleks see olnud võimatu ning ka Xxxx kõhupai kaubamärk jäi kostja 2 omandisse. Selgituse kohaselt on pakendamismasinaga, mis müüd 500 euro eest, võimalik pakendada ka muid tooteid. Kohus märgib, et kostja 4 kasutas küll kostja 1 veebilehte ja e-posti, kuid kohtu arvates viitavad asjaolud sellele, et ta tegi seda üksnes selleks, et 2000 euro eest ostetud laojääk tõhusamal realiseerida. Sellele viitab ka asjaolu, et veebilehe omandit kostjale 4 üle ei antud. Kuigi kostja 4 oli tõenäoliselt asutatud eraldi selleks, et kostja 1 laojääki realiseerida, siis ei saa kohtu arvates laojäägi realiseerimist pidada majandustegevuseks VÕS § 183 mõttes. Ettevõte TsÜS § 66-1 tähenduses on majandusliku otstarbe kaudu seotud asjade kogum. Ettevõte tervikuna on väärtuslikum, kui sellesse kuuluvad esemed igaüks eraldi, sest ettevõte võimaldab tegeleda majandustegevusega ja teenida kasumit. Majandustegevuse lõpetamisel majanduslik otstarve kaob ning esemetel jääb alles vaid väärtus eraldivõetuna. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt lõpetas kostja 1 majandustegevuse ning müüs laojäägi ja pakendamismasina selleks, et likvideerida majandustegevus. Kohus loeb tõendatuks, et kostja 4 ostis laojäägi ja pakendamismasina juhusliku info alusel sooviga laojääk vaheltkasuga realiseerida. Kostjal 4 puudusid kogemused ja teadmised ise tootmise käivitamiseks. Kohtu arvates ei saanud pärast tootmise lõpetamise otsustamist enam rääkida ettevõttest ja majandustegevusest. Seega ei saanud üle minna „identiteeti ja iseseisva tegutsemise võimet säilitav majandusüksus“ (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11 p 10). Menetluskulude jaotus. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg 4 jätab kohus menetluskulud kostja 1 ja 2 kanda solidaarselt. Kostja 4 menetluskulud jätab kohus hageja kanda, kuid et kostja 4 ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja toimikust tema menetluskulusid ei nähtu, jäävad need tema enda kanda. Kostja 3 osas on kohus menetluse lõpetanud kompromissiga ning kostja 3 vastu esitatud nõudega seotud kulud on lahendatud määrusega. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6 (7)

2-16-6639

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja kogusummas 9751 eurot ja neid kulusid tõendavad dokumendid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1300, dokumentide kätte toimetamise kulu 72 eurot, transpordikulu 7 eurot ja õigusabikulu 7372 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et riigilõivust on 50 % seotud kostjatega 1 ja 2, dokumentide kätte toimetamise kulu 72 eurot on seotud 100 % kostjaga 1 ja 2. Õigusabikulu selgitusest nähtub, et tegu on kuluga kogu menetluse eest. Kostjatega 1 ja 2 on kohtu arvates seotud 50 % kuludest. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikuluks, arvestades et menetlus ei ole faktiliselt ega õiguslikult eriti mahukas ega keeruline, on 5000 eurot. Sellest 2500 eurot tuleb kostjatelt 1 ja 2 välja mõista solidaarselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.