lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-16971/10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 13.09.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-16971/10
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.09.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 147 lg 1Korrapärase majandamise tagamineTMS § 6424 lg 2TsMS § 422Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseksTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 631Apellatsioonkaebuse alusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2006, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-16971

Tsiviilasi

Kohtutäitur R.A avaldus kinnisasjale sissenõude pööramise viisi otsustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.05.2006 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.R. määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja kohtutäitur R.A. Asjast puudutatud isikud: võlgnik R.R., sissenõudja

AJI,E,OL

Resolutsioon

1.Jätta Pärnu Maakohtu 25.05.2006 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Kaebuse esitamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, kohtutäituri taotlus ja selle põhjendused
1.Kohtutäitur R.A. esitas 14.09.2005 kohtule avalduse, milles palus kohtul täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6417 alusel otsustada sissenõude pööramise viis võlgnik R.R.le kuuluvale kuuele kinnisasjale (K kinnistu, R kinnistu, K kinnistu, P-S kinnistu, T-P kinnistu ja R kinnistu). R.R. suhtes on algatatud neli täitemenetlust. Pärnu Maakohtu 17.01.2005 otsusega on temalt A J I A kasuks välja mõistetud 31 094 krooni. Selle nõude jääk on koos kohtutäituri tasuga 33 729,35 krooni (täiteasi nr 176/2005/421). Täiteasjas nr 176/2005/2331 on 57 152,80 krooni sissenõudjaks O , täiteasjas nr 176/2005/1022 on täitmisel sundraha nõue 4237,40 krooni ja täiteasjas nr 176/2005/1021 rahalise karistuse nõue 6597,80 krooni, millistes on sissenõudjaks Eesti Vabariik. Avalduse kohaselt on kinnistud suuremas osas metsamaad, millelt on teostatud raie ja kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Kohtutäitur leiab, et

otstarbekam sissenõude pööramise viis on sundenampakkumine vastavalt esitatud kinnistute järjekorrale kuni nõuete rahuldamiseni, kuna kinnistud on koormatud suurte kohustustega ja ei tooda vilju, millele saaks sissenõuet pöörata. Muid võimalusi võlgade sissenõudmiseks ei ole.

2.Sissenõudjad A J I A, O L ja E V toetasid avaldaja seisukohta.
3.Võlgnik R.R. vaidles kohtutäituri avaldusele vastu ja palus määrata sissenõude pööramise viisiks kinnistute sundvalitsemise, kusjuures ta ise oleks sundvalitseja. Sissenõuete summa on oluliselt väiksem kinnistute väärtusest, kõigi kinnistute müük oleks võlgnikule liiga koormav ega oleks kooskõlas täitemenetluse eesmärgiga. Sundvalitsemine on õigustatud juhul, kui sissenõuet oleks võimalik rahuldada mõistliku aja jooksul kinnisasjast saadavast viljast. Kinnistutel on piisav metsatagavara, mille arvel on võimalik sissenõuet täita. Võlgnik esitas selle kohta metsa majandamise soovitused ja metsamajandamiskavad aastateks 1999-2008. Kinnistute raie toimus 4-6 aastat tagasi. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohtu 25.05.2006 määrusega avaldus rahuldati ja kohus andis kohtutäiturile loa pöörata sissenõuded R.R.le kuuluvatele kinnistutele sundenampakkumise teel ükshaaval kuni sissenõuete täieliku rahuldamiseni järgmises järjekorras: K kinnistu, R kinnistu, K kinnistu, P-S kinnistu, T-P kinnistu, R kinnistu.
5.Kohus tuvastas, et ühtki käesolevas menetluses esiletoodud võlgnevust (kusjuures E V nõuded on juba 2004.aastast) ei ole võlgnik likvideerima asunud, kuigi selleks on tal olnud kõik võimalused. Võlgnik oleks võinud juba enne kinnistute arestimist olemasolevate metsamajanduskavade alusel metsa üles töötada, müüa ja sellest saadavatest vahenditest võlgnevusi vähendada. Mingit põhjust selle tegemata jätmise kohta võlgnik esile ei toonud. See näitab tema võlgade mittetasumise ja menetluse venitamise soovi. Veelgi enam, varem kehtinud TMS § 6424 lg 2 ja § 6427 lg 2 ning alates 01.01.2006 kehtiv TMS § 147 lg 1 sätestavad võlgniku kohustuse kinnisasja pärast selle arestimist korrapäraselt majandada ja kasutada. Korrapärast majandamist hõlmab ka metsa raiumine olemasoleva metsamajanduskava ja metsa majandamise soovituste alusel, kui see on kooskõlastatud kohtutäituriga ja selle eesmärgiks on sissenõuete rahuldamine. Midagi sellist enne käesoleva avalduse esitamist ega menetluse kestel võlgnik ette ei võtnud. Kohtul ei ole seetõttu alust arvata, et võlgnik seda ka tulevikus sundvalitsejaks määramise korral tegema hakkab.
6.On õige, et täitemenetlus ei tohi olla võlgnikku ülemäära koormav, kuid samas on võlgnevuste sissenõudmise võimatus rohkem kui aasta jooksul selgelt sissenõudjate huve kahjustav. Kohus ei jaga võlgniku seisukohta, nagu oleks taotletud sissenõude pööramise viis võlgnikku ülemäära koormav. Avalduses taotletakse kinnistute müüki avalduses esitatud järjekorras (seega ükshaaval) seni, kuni sissenõuded saavad rahuldatud. Arvestades kinnistute ning nendel asuva lubatud raiutava metsamaterjali hinda, on ilmne, et kõikide kinnistute müük ei osutu vajalikuks. Tõenäoliselt saavad nõuded rahuldatud 2-3 kinnistu müügiga ning teistele kinnistutele sissenõude pööramine ei ole vajalik. Sellisel kujul sundenampakkumiseks loa andmine ei ole vastuolus TMS mõttega (§ 174 ja § 48). Mõne kinnistu müük arestitud kuuest kinnistust aitab mõistliku aja jooksul lahendada sissenõudjate probleemid võla sissenõudmisel ega ole ka võlgnikule ebamõistlikult koormav. Sundvalitsemise määramisel lükkuks sissenõuete täitmine edasi teadmata ajaks, kuivõrd võlgniku senine käitumine ei luba eeldada kinnistult viljade saamist mõistliku aja jooksul.

Määruskaebus ja selle põhjendused

7.Võlgnik R.R. palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata arestitud kinnisasjadele sissenõude pööramise viisiks sundvalitsemine ning määrata valitseja.
8.Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus valesti materiaalõiguse ja menetlusnormi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 (TsMS § 477 lg 1) kohaselt peab kohtulahend olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus hindas valesti esimese astme kohtus tuvastatud asjaolusid ja tõendeid, mistõttu tuleks kooskõlas TsMS § 631 lg-ga 1 apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtumäärusest erinev lahend. Vastavalt TsMS § 442 lg 8 (TsMS § 477 lg 1) tuleb otsuse põhistavas osas märkida kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhistama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teiste alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmist põhjendama.
9.Võlgnik esitas kohtutäituri avaldusele vastuväite, milles ta tugines asjaolule, et antud asjas on kõigi sissenõuete summa kokku 101 717, 35 krooni. Kinnisasjade arestimisaktidega kindlaks määratud hind on kokku 207 700 krooni. Seetõttu ei ole kõigi kuue kinnisasja müük enampakkumisel millegagi põhjendatud ning see oleks võlgnikule liiga koormav. Samuti on selline tegevus vastuolus täitemenetluse eesmärgiga. Kohus ei ole seda võlgniku vastuväidet ja sellega seonduvaid asjaolusid üldse käsitlenud. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud võlgniku väidetega. Sellega rikkus kohus TsMS § 422 lg-t 8. Samal põhjendusel kohaldas kohus valesti TMS sätteid.
10.Sissenõude pööramise viisi üle otsustamisel tuleb arvestada sissenõudja huve ja täitemenetluse tõhususe eesmärki, analüüsida tuleb sundenampakkumise ja sundvalitsemise otstarbekust. Samas ei saa täitemenetlus olla võlgnikule liiga koormav. Sissenõude täitmise viisi üle otsustamisel tuleb arvestada ka võlgnevuse suurust, kinnisasja väärtust, kinnisasja viljakust jms. Kuna sissenõude täitmise eesmärgiks on nõude rahuldamine, siis on sundvalitsemine õigustatud juhul, kui sissenõuet oleks võimalik rahuldada mõistliku aja jooksul kinnisasjast saadavast viljast. Kohus ei ole neid võlgniku esitatud asjaolusid ja põhjendust üldse analüüsinud. See, et võlgnik oleks võinud kinnistutelt metsa raiega alustada juba enne kinnistute arestimist, ei ole piisav põhjendus. Seda ei saa lugeda asjaoluks, mille põhjal hinnata, kas sundvalitsemise määramise korral oleks sissenõuet võimalik rahuldada mõistliku aja jooksul kinnisasjast saadavast viljast. Kooskõlas TMS-s sätestatuga tuleb arvestada sellega, kuidas kohtulahendi tegemise järgselt oleks nõuete rahuldamine mõlema poole huve arvestades otstarbekas ja mõistlik. Antud asjas kogutud tõendite järgi (metsamajandamiskavad) on kinnistutel piisavalt kasvavat metsa ning kinnisasjadelt saada olevast viljast (metsaraie) oleks võimalik rahuldada sissenõudeid mõistliku aja jooksul. Kinnisasjade müük enampakkumisel ei pruugi anda kiiremat tulemust. Selles osas kohaldas kohus TMS sätteid ning hindas valesti tõendeid.
11.E , A J I A, O ja kohtutäitur R.A. palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Esimese astme kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud kohus kohtutäituri avalduse lahendamisel menetlusõiguse normi ja kohaldas materiaalõiguse normi õigesti. Määruses on piisava põhjalikkusega analüüsitud kõiki asja lahendamiseks olulisi menetlusosaliste väiteid, esile toodud asjaolusid ja tõendeid. Maakohus leidis põhjendatult, et parim viis R. R. võlgade sissenõudmiseks on sissenõuete pööramine temale kuuluvatele kinnisasjadele sundenampakkumise teel määruses märgitud järjekorras.
15.Määruse sisuga ei ole kooskõlas määruskaebuses väidetu, nagu ei oleks kohus võlgniku vastuväiteid ja nendega seonduvaid asjaolusid üldse käsitlenud aga põhjendanud, miks ta võlgniku väidetega ei nõustu. Võlgnik tõlgendab kohtumäärust ebaõigesti. Maakohus määras kinnistute müügi järjekorra kuni võlgade sissenõudmiseni. Seega toimub kinnistute müümine ükshaaval ja ekslik on kaebaja seisukoht, nagu toimuks kõigi kuue kinnisasja müük korraga.
16.Maakohus leidis õigesti, et kohtutäituri soovitud sissenõude pööramise viis ei ole võlgnikule liiga koormav ega vastuolus täitemenetluse eesmärgiga. Sissenõude pööramise viisi üle otsustamisel arvestas kohus nii võlgniku kui ka sissenõudjate huve ja täitemenetluse tõhususe eesmärki ning analüüsis sundenampakkumise ja sundvalitsemise otstarbekust. Ka arvestas kohus oma otsustuse tegemisel võlgnevuste suurust, kinnisasjade väärtust ja nendelt viljade saamise võimalust. Kuna sissenõude täitmise eesmärgiks on nõude rahuldamine, siis leidis kohus põhjendatult, et antud juhul ei ole sundvalitsemise valimine õigustatud, kuna eeldatavalt ei ole sissenõudeid võimalik rahuldada kinnisasjadest saadavatest viljadest mõistliku aja jooksul. Muu hulgas arvestas kohus põhjendatult ka võlgniku senist käitumist, so pikema aja jooksul avaldunud soovimatust kinnistutelt saadavate viljade arvel võlgnevusi tasuda ja soovi täitemenetlusi venitada. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.

Ü. Jänes

U. Loonurm

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.